2-06-17596/3 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud.Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele ja katta menetluse kulusid. Kuna Võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik tema majandusliku olukorra järsk paranemine, mis võimaldaks läbi majandustegevuse edukuse rahulda võlausaldajate nõuded. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Hinnates eeltoodut olen seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamisega võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, millede tagasivõitmine oleks majanduslikult põhjendatud. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud juhatuse liikmete tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid. Juhatuse liige on esitanud koheselt pankrotiavalduse, kui jõudnud järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul rahalisi vahendeid ca 11 000 krooni. See on ebapiisav pankrotimenetluse läbiviimise finantseerimiseks. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 30 000 krooni, mis kataks täiendavalt olemasolevatele rahalistele vahenditele ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgsete kulutuste finantseerimist.

5.Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS tähenduses. Võlgnik tegeles tööjõuvahendamisega Soome. Sõltuti täielikult sealsest lepingupartnerist, kellega vaidluse tekkimisel tekkisid makseraskused. Lõpplahendusega lõppes see äriühingu püsiva maksejõuetusega. Maksejõuetuse põhjuseks ebapiisav riskide hindamine, mis lõppes kahjumiga. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et Võlgniku makseraskused ei olnud põhjustanud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur ei ole suutnud ajutise pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise aluseid ja tagasinõudmise võimalusi. Seoses äriühingu lõppemisega tuleb dokumendid anda hoiule. Tulenevalt TsÜS § 46 lg-st 1 jääks äriühingu dokumentatsioon 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku seaduslik esindajale Inno Jõelaid. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 ajutine pankrotihaldur palub lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded; määrata võlgnik olemasolevate dokumentide hoidjaks Inno Jõelaid; mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis; vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest. Vastavalt taotlusele tasu määramiseks ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest pankrotiseaduse § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasuhüvitust tehtud kulutuste eest. Justiitsministri 18.12.2003 määrusega nr 71 kinnitatud – pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv 4(6)

aeg. Sama määruse § 1 lg 7 kohaselt Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. Sama määruse § 2 lg 8 kohaselt Võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6 700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Haldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja kandnud seoses menetluse teenindamisega kulusid. Ajutine pankrotihaldur palub kohtul määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks riigieelarvest ajutise halduri tasu summas 6 700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud) ja Võlgnikult olemasolevate rahaliste vahendite arvelt ajutise halduri kulutuste hüvitis 2 500 krooni ning halduri tasu 8 562 krooni (lisandub sotsiaalmaks), mis kuuluks väljamaksmisele T.V pangakontole nr Hansapank. Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma arvamuse juurde. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandes tooduga ja pankrotimenetluse raugemisega, samuti nõustus olema dokumendihoidjaks. Kohus leidis: PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kuulanud ära ajutise pankrotihalduri arvamuse ning uurinud kirjalikke tõendeid on kohus jõudnud järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samas puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mida on kinnitanud nii võlgniku seaduslik esindaja kui ka ajutine pankrotihaldur. Kohus leiab, et OÜ Balti Tiim raugemise tõttu.

PankrS § 165 lg 3 sätestab, et kohus vabastab halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutise halduri vabastamine tema kohustusest. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ (alates 16.02.2006 kehtiv redaktsioon) § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. Tulenevalt sama määruse § 2 lg 8 võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6 700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Ajutine pankrotihaldur on esitanud arvestuse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste osas, mille kohaselt moodustab ajutise pankrotihalduri tasu tegelikult 18088 krooni ja pankrotimenetluse kulud 2500 krooni, kuid seoses pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärade ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra muutmisega taotleb ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman ajutise halduri tasu summas 6 700 krooni väljamõistmist riigi vahenditest ja Võlgnikult olemasolevate rahaliste vahendite arvelt välja mõista ajutise halduri kulutuste hüvitis 2 500 krooni ja halduritasu 8 562 krooni (lisandub sotsiaalmaks). Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tuleb määrata riigi arvelt ajutise pankrotihalduri T.V tasuks 6700 krooni ning mõista välja halduri kasuks hüvitis 2 500 krooni ja halduri tasu 8 562 krooni võlgniku olemasolevate rahaliste vahendite arvelt. Määrus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes PankrS §-dest 1 lg 2 ja 3,23 lg 1, 27, 29 lg 1, 157 p 2, 165 lg 3 ja TsMS §-dest 463-466, 660 ja 661.