2-17-5891/5 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-17-5891 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: Xxxx. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Harju Maakohtu 07.03.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-11035 (jõustunud 26.11.2014) mõisteti Markus Nõukas (kostja) süüdi kuriteos, mille tagajärjel sai vägivallakuriteo ohver Mehis Kaasik raske tervisekahjustuse. Mehis Kaasik esitas Sotsiaalkindlustusametile 26.01.2012 ohvriabi seaduse alusel taotluse vägivallakuriteo tagajärjel tekitatud kahju hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 05.07.2012 otsusega nr XXXX hüvitati Mehis Kaasikule ravikulud ja määrati püsivast töövõimetusest tulenev kahjuhüvitis alates 13.12.2011. Ajavahemikul 13.12.2011-31.03.2016 on Mehis Kaasikule makstud püsivast töövõimetusest tulenevat kahjuhüvitist ja ravikulude hüvitist kokku summas 1953,28 eurot. Eeltoodust tulenevalt on Eesti Vabariigil (Sotsiaalkindlustusameti kaudu, hageja) õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku, s.o kostja, vastu. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja ei taotle kostjalt menetluskulude väljamõistmist.