Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-05-16361
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. november 2006, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi A J nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
Resolutsioon
vastu 4178,37 krooni
30.10.2006.a Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx, asukoht: xxx)
Hageja esindaja:
P P (volikirja alusel)
Kostja:
A J (IK xxx, elukoht: xxx)
AS Kohtla-Järve Soojus hagi rahuldada. Välja mõista A J ́lt AS Kohtla-Järve Soojus kasuks 4178 (neli tuhat ükssada seitsekümmend kaheksa) krooni 37 senti ning menetluskulud summas 628 (kuussada kakskümmend kaheksa) krooni 90 senti. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 14.novembril 2006. a kell
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses
Hageja esitas kohtusse hagi kostja vastu teenustasu 4178,37 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolu ja tagajärgi, mis saabuvad võlgnevuse tasumata jätmisel. Kostja võlg hagejale seisuga 01.06.2005.a moodustab 4178,37 krooni. Hageja palub vastavalt EES § 37, ja kostjalt välja mõista alusetult säästetud 4178,37 krooni, riigilõivu 420 krooni, kinnistusosakonna tõendi eest 40 krooni ning õigusabi eest 224,20 krooni.
Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, kuna hagiavaldusest ega selle lisadest ei selgu, mille alusel ja kuna on kostjal hageja ees kohustused ning millal need on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole hagiavalduses nimetatud pretensioone saanud, samuti ei ole hageja enne hagiavalduse esitamist pöördunud kostja poole mingite laekumata summade osas. Kostja ei tarbinud ajavahemikus 30.10.2002.a kuni 06.06.2003.a keskkütet (soojust), kuna tema korter läks 1999.a üle elektriküttele. Kostja ei ole mingisugust lepingut hagejaga soojuse tarbimiseks sõlminud, ega alates 30.09.1998.a sooja tarbinud. Seega ei saa kostjal olla tekkinud ka kohustust hageja ees. Kostja alusetut säästmist ei tunnista, kuna ta ei ole hagejalt midagi saanud.
Eelistungil, mis toimus 04. septembril 2006.a, jäi hageja esindaja P.P hagi juurde, selgitades, et kohtusse esitatud tõenditest on näha, et alates 30.09.1998.a arvestab hageja kostjale sooju eest osaliselt 15% ulatuses. Järelikult on hageja arvestanud asjaoluga, et kostja on korterist keskkütte radiaatorid eemaldanud ning tarbib alternatiivkütet. Kostja selgitas, et 30.09.1998.a polnud poolte vahel sõlmitud lepingut 15% osas. Kohtuistungil 30.10.2006.a hageja esindaja toetas hagi. Kostja selgitas, et ajavahemikus 1998 kuni 1999 talle arveid ei esitatud, arved hakkasid tulema 2000.a aastast.
Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK § 477 lg 1 kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama ning lg 3 kohaselt kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik,
kes on tarbinud soojusenergiat, vaatamata kirjaliku lepingu puudumisele soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse.
hüvitama
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korter asukohaga xxx, üldpinnaga 66,5 m2 (tl 7). Hageja esitatud tõenditest (tl. 8-11) nähtub, et kostja võlg 06.06.2003. a seisuga oli 4178,37 krooni. Kostjale ajavahemikus november 2002.a kuni juuni 2003.a esitatud arved (tl 33-40) sisaldasid soojusenergia maksumuse 9,98 m2 eest. Kostja esitatud arveid tasunud ei ole (tl 8). Kostja hagi ei tunnista, põhjendusel, et ta ei ole alates 1998.a oktoobrist hageja poolt tarnitud soojusenergiat kasutanud ning hagejaga mingit lepingut soojuse tarbimiseks sõlminud. Vaidlust ei ole selles, et hageja on vaidlusalusel perioodil elumaja kütnud. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja eemaldas enda korterist 1998.a sügisel keskkütteradiaatorid (tl 19-24). Antud juhul on küsimus selles, kas kostja on hageja arvelt alusetult säästnud vaatamata sellele, et ta oma korterist küttekehad eemaldas. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 sätestab korteriomandi mõiste: korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 1 lg 2 täpsustab: kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis /---/ ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. See tähendab, et antud juhul kuulus kostjale lisaks eluruumidele (reaalosa) ka 665/7362 mõttelist osa kaasomandist: maja üldkonstruktsioonidest ja tehnosüsteemidest, trepikodadest, katusest ja maja ümbritsevast maatükist jms. Kuivõrd maja kütmisel kulub osa energiat kaasomandi kütmiseks, peab selle eest tasumises võrdeliselt omandi suurusega osalema ka kostja vaatamata sellele, et ta oma korterist küttekehad eemaldas. Järgnevalt tuleb tuvastada, milline protsent kütmise täiskoormusest kulus maja kaasomandisse kuuluva osa kütmiseks. Hageja on esitanud tõendina eksperthinnangu koopia (tl 44-50), millest nähtub, et ühtsest küttesüsteemist välja lülitatud korterite osaluse määramisel maja küttekuludest tuleks arvestada alljärgnevaga: (1) reaalset olukorda arvesse võtvate arvutustega (trepikodade, teiste ühisruumide ja ruumide, kus paiknevad küttetorustikud, soojuskadudega), (2) realistlikult arvestada kortereid läbivate küttetorustike soojuskadudega, (3) väljalülitatud korterite kaudse kütmisega naaberkorteritest ja ruumidest. Soovitav oleks teha soojustarbimise reaalne analüüs soojustarbimise alusel, kasutades tarbimisandmeid enne ja peale korterite väljalülitusi. Hinnanguliselt, arvestades reaalselt tekkivat olukorda (ka kaudset kütet), peaks korterite väljalülitamisel küttesüsteemist nende edasine osalus küttekulude tasumisel jääma vahemikku 20...70%. Konkreetsem osaluse protsent oleneb hoonest ja hoones valitsevatest tingimustest. Kostja on kohtule esitanud arved elektritarbimise kohta (tl 55 – 69), kuid jätnud tõendid, millest vaieldamatult nähtuks korteri xxx soojuskoormuse muutuse ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestus, esitamata. Hageja on kostjale peale kostjapoolset teatamist alternatiivküttele üleminekust, arvestanud soojusenergia jääktarbimise protsendiks 15%, seega 9,98 m2 üldpinnast, mis on 66,5 m2. Nimetatud soojusenergia jääktarbimise protsent on väiksem hageja poolt esitatud eksperthinnangus märgitud 20 -70%. Samuti on soojusenergia kasutamise eest tasumisele kuuluv 15 % keskmisest 1 m2-le arvestatud kütte maksumusest sätestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 11.11.1998.a määrusega kinnitatud Kaugküttel olevate hoonete elektriküttele ülemineku eeskirja p
11 (tl 41-43) Kostja hagi ei tunnista, kuid samas ei anna tema poolt esitatud tõendid (tl 21-31, 79-80) alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 4 178,37 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 29. augustil 2005. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 krooni, 40 krooni omandiõiguse tõendi saamise kulu ning õigusabikulu 224,20 krooni. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv lähtuvalt hagi hinnast, mis käesoleva hagi puhul moodustab 420 krooni. Hageja ei ole kohtule esitanud omandiõiguse tõendi eest tasumist kinnitavat tõendit, seega jätab kohus omandiõiguse tõendi eest tasutud 40 krooni hageja kanda. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hagiavalduses taotleb hageja 224,20 krooni õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Hagi on rahuldatud 4178,37 krooni ulatuses ning 5% sellest moodustab 208,90 krooni, s.o. vähem, kui hageja poolt nõutav õigusabikulu ning seega kuulub hageja õigusabikuludest väljamõistmisele 208,90 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS § 1028, § 1032 lg 2, TsMS § 434, § 444, § 632 rahuldab kohus hagi.
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.