Jätta määruskaebuse esitamisest menetluskulud A.A. (pankrotis) kanda.
tingitud
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (võlausaldaja) esitas 27. septembril 2022 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus nimetada A.A. (võlgnik) ajutise pankrotihalduri ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Tartu Maakohus kuulutas 9. jaanuari 2023. a määrusega välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Võlgnik esitas 24. jaanuaril 2023 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu 9. jaanuari 2023. a määruse täies ulatuses. Maakohus jättis 27. jaanuari 2023. a määrusega määruskaebuse käiguta ning andis võlgnikule määruskaebuse eest riigilõivu 420 euro tasumiseks tähtaja 7 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Võlgnik esitas 6. veebruaril 2023 taotluse, milles palus vabastada end riigilõivu tasumisest. Maakohus jättis 8. veebruari 2023. a määrusega võlgniku 6. veebruari 2023. a menetlusabi taotluse rahuldamata ja võlgniku 24. jaanuari 2023. a määruskaebuse käiguta. Maakohus andis võlgnikule määruskaebuse eest riigilõivu 420 euro tasumiseks täiendava tähtaja 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Maakohus keeldus 7. märtsi 2023. a määrusega võlgniku 24. jaanuari 2023. a määruskaebuse menetlusse võtmisest ja luges selle esitajale tagastatuks. Maakohus leidis, et määruskaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 3 ja § 663 lg 1 alusel keelduda, kuna kohus jättis võlgniku menetlusabi taotluse rahuldamata ja määruskaebuselt on tasumata riigilõiv. Võlgniku esindaja C.C sai maakohtu 8. veebruari 2023. a määruse kätte 9. veebruaril 2023. Seega tuli võlgnikul tasuda määruskaebuselt riigilõiv hiljemalt 27. veebruariks 2023. Võlgnik ei ole kohtu määratud tähtpäevaks riigilõivu tasunud ega menetlusabi andmata jätmise määrust vaidlustanud (määrus jõustus 28. veebruaril 2023).
MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS
3.Võlgnik esitas 27. märtsil 2023 maakohtu 7. märtsi 2023. a määruse peale määruskaebuse. Võlgnik palus 24. jaanuaril 2023 esitatud määruskaebus menetlusse võtta ja vabastada võlgnik riigilõivust. Võlgnik selgitas, et ta sai maakohtu 8. veebruari 2023. a määruse kätte 9. veebruaril 2023. Riigilõiv tuli seega tasuda hiljemalt 27. veebruaril 2023. Võlgniku täisosaniku juhatuse liige C.C peeti 21. veebruaril 2023 kinni. Tartu Maakohus võttis 22. veebruaril 2023 C.C kaheks kuuks vahi alla. Võlgnikul ei olnud ja ei ole seetõttu võimalik riigilõivu tasuda.
4.Maakohus edastas 16. mail 2023 võlgniku 27. märtsi 2023. a määruskaebuse maakohtu 7. märtsi 2023. a määruse peale läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
5.Tartu Ringkonnakohus tagastas 19. mai 2023. a kirjaga võlgniku 27. märtsi 2023. a määruskaebuse maakohtule. Ringkonnakohtu hinnangul tuli võlgniku määruskaebuses esitatud selgitusi käsitleda taotlusena tähtaja ennistamiseks TsMS § 68 mõistes. Ringkonnakohus märkis, et ei saa määruskaebust lahendada enne, kui on lahendatud tähtaja ennistamise taotlus.
6.Maakohus jättis 29. mai 2023. a määrusega võlgniku 27. märtsi 2023. a menetlustähtaja ennistamise avalduse (pealkirjastatud määruskaebus Tartu Maakohtu 7. märtsi 2023. a määruse peale) käiguta ning andis võlgnikule tähtaja 10 päeva alates määruse kättetoimetamisest puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus palus võlgnikul teatada, kas võlgnik 2
taotleb tähtaja ennistamist 24. jaanuari 2023. a pankroti väljakuulutamise määruse peale määruskaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu 420 eurot maksmiseks, ning tasuda menetlustähtaja ennistamise avalduselt riigilõiv 105 eurot ja määruskaebuselt riigilõiv 420 eurot.
7.Võlgnik esitas 9. juunil 2023 maakohtule taotluse, milles palus ennistada 24. jaanuaril 2023 esitatud määruskaebuselt riigilõivu 420 euro maksmiseks antud tähtaeg. Võlgniku esindaja ei saanud võlgniku nimel riigilõivu tasuda, kuna viibib alates 21. veebruarist 2023 vanglas vahi all. Võlgnik esitas juriidilise isiku menetlusabi taotluse ja teatise taotleja majandusliku seisundi kohta. Võlgnik palus end vabastada menetlustähtaja ennistamise avalduse ja 24. jaanuaril 2023 esitatud määruskaebuse eest tasumisele kuuluvast riigilõivust.
8.Maakohus jättis 21. juuni 2023. a määrusega võlgniku 9. juuni 2023. a menetlusabi taotluse määruskaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmisest vabastamise osas menetlusse võtmata ja menetlustähtaja ennistamise avalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmisest vabastamise osas rahuldamata. Maakohus jättis võlgniku 27. märtsi 2023. a menetlustähtaja ennistamise avalduse käiguta ning andis võlgnikule tähtaja 10 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, s.o menetlustähtaja ennistamise avalduselt riigilõivu 105 eurot ja määruskaebuselt riigilõivu 420 eurot tasumiseks.
9.Võlgnik esitas 7. juulil 2023 maakohtule menetlustähtaja ennistamise avalduse. Võlgnik palus ennistada 21. juuni 2023. a määruses märgitud määruskaebuse tähtaeg. Võlgnik märkis, et ta vajab määruskaebuse esitamiseks juriidilist abi. Võlgnik ei ole 6. juuli 2023. a seisuga abi saanud. Võlgniku täisosaniku juhatuse liige on Tartu vanglas vahi all.
10.Maakohus jättis 23. augusti 2023. a määrusega võlgniku 7. juuli 2023. a avaldused menetlustähtaja ennistamiseks ja riigi õigusabi saamiseks ning võlgniku 27. märtsi 2023. a avalduse menetlustähtaja ennistamiseks menetlusse võtmata.
11.Tartu Ringkonnakohus jättis 21. märtsi 2024. a määrusega maakohtu 23. augusti 2023. a määruse resolutsiooni muutmata, muutes määruskaebuse põhjendusi. Ringkonnakohus märkis, et võlgniku 27. märtsi 2023. a määruskaebus maakohtu 7. märtsi 2023. a määruse peale on lahendamata. Ringkonnakohus selgitas, et maakohtul tuleb määruskaebust menetleda ja kui maakohus ei rahulda määruskaebust, edastada see ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
12.Maakohus edastas 30. jaanuaril 2025 võlgniku 27. märtsi 2023. a määruskaebuse maakohtu 7. märtsi 2023. a määruse peale läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Maakohus viitas TsMS § 658 lg-le 2, mille kohaselt on ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel maakohtule kohustuslikud, ning märkis, et asus ringkonnakohtu antud hinnangute ja korraldustega võlgniku 27. märtsi 2023. a määruskaebust menetlema taotlusena tähtaja ennistamiseks TsMS § 68 mõistes. Maakohus ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt võlgniku 27. märtsi 2023. a määruskaebus maakohtu 7. märtsi 2023. a määruse peale on lahendamata. Maakohus on läbi viinud vajalikud toimingud võlgniku määruskaebuse menetlemisel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 3
14.Ringkonnakohus on juhtinud 21. märtsi 2024. a määruses õigesti tähelepanu sellele, et võlgniku 27. märtsi 2023. a määruskaebus maakohtu 7. märtsi 2023. a määruse peale on lahendamata. Maakohus on lähtunud võlgniku määruskaebuse menetlemisel ringkonnakohtu varasemast ekslikust juhisest, mille kohaselt võlgniku määruskaebuses esitatud selgitusi tuleb käsitleda taotlusena tähtaja ennistamiseks TsMS § 68 mõistes ning määruskaebust ei ole võimalik lahendada enne, kui on lahendatud tähtaja ennistamise taotlus. Menetlustähtaja ennistamine on TsMS § 67 lg 1 järgi võimalik üksnes juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja. Kohtu määratud menetlustähtaegasid ei saa ennistada (vt V. Kõve jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, § 67 komm 3.2.1). Maakohus jättis vaidlustatud 7. märtsi 2023. a määrusega võlgniku 24. jaanuari 2023. a määruskaebuse menetlusse võtmata, kuna võlgnik ei olnud tasunud määruskaebuselt kohtu määratud tähtpäevaks riigilõivu ega vaidlustanud menetlusabi andmata jätmise määrust. Võlgnik selgitab määruskaebuses asjaolusid, mille tõttu tal ei olnud võimalik tasuda 24. jaanuari 2023. a määruskaebuse eest riigilõivu maakohtu 8. veebruari 2023. a määrusega antud tähtaja jooksul. Maakohtu 8. veebruari 2023. a määrusega võlgnikule määruskaebuse eest riigilõivu tasumiseks määratud tähtaeg ei ole seaduses sätestatud menetlustähtaeg, mida saaks ennistada.
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohus keeldus vaidlustatud 7. märtsi 2023. a määrusega põhjendatult võlgniku 24. jaanuari 2023. a määruskaebuse menetlusse võtmisest. Kuna võlgnik ei olnud tasunud kohtu märatud tähtpäevaks määruskaebuse eest riigilõivu ega vaidlustanud menetlusabi andmata jätmise määrust, tuli võlgniku määruskaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 1 ja § 663 lg 1 alusel keelduda. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant teatab apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu ringkonnakohtu määratud tähtpäevaks maksmata jätmise mõjuvast põhjusest pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise määruse tegemist, tuleb TsMS § 8 lg 2 alusel rakendada apellatsioonimenetluse uuendamist reguleerivat TsMS § 650 lg-t 1 (vt RKTKm 30.11.2016, 3-2-1-67-16, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 659 alusel kohaldada viidatud sätet ka praegusel juhul, kus keeldutud on määruskaebuse menetlusse võtmisest. TsMS § 650 lg 1 järgi, kui ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse läbi vaatamata seetõttu, et apellant ja tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest (TsMS § 422) ilmumata jätmiseks, uuendab kohus menetluse apellandi avalduse alusel, kui kohtuistungilt puudumiseks oli mõjuv põhjus, millest ei saadud õigel ajal kohtule teatada. Apellant peab mõjuva põhjuse olemasolu ja teatamise võimatust põhistama. Menetluse uuendamise avalduse võib apellant esitada ringkonnakohtule TsMS § 650 lg 2 kohaselt kümne päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest alates. TsMS § 650 lg-s 2 sätestatud tähtaega saab kohus TsMS §-de 67 ja 68 järgi ennistada. Võlgniku esindaja sai määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse kätte 10. märtsil 2023, seega tuli võlgnikul teatada hiljemalt 20. märtsil 2023 (TsMS § 650 lg 2) riigilõivu maksmata jätmise ja sellest kohtule teatamata jätmise mõjuvast põhjusest (TsMS § 650 lg 1). Võlgniku 27. märtsi 2023. a määruskaebuses ei ole esitatud TsMS § 650 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Isegi kui menetluse uuendamise avalduse esitamise tähtaja saaks ennistada, siis ei oleks määruskaebuse menetluse uuendamiseks alust. Võlgnik ei ole põhistanud, et tal oli riigilõivu tasumata jätmiseks mõjuv põhjus, millest ta ei saanud õigel ajal (s.o riigilõivu tasumiseks määratud tähtaja jooksul) kohtule teatada.
4
Ülaltoodud põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.