Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MAAKOHTU LAHEND

Ärikeelu kohaldamise asi lahendatakse PankrS § 3 lg 2 kolmanda lause ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 122 järgi hagita menetluses. Kohus võib PankrS § 91 lg 2 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes PankrS § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Kohus kohaldab ärikeeldu eelkõige siis, kui isik on teinud PankrS § 28 lõikes 2 nimetatud raske juhtimisvea, sh võib raskeks juhtimisveaks olla pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse oluline rikkumine. PankrS § 19 lõikes 1 nimetatud isikuteks on teiste hulgas juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik ja raamatupidamise eest vastutav isik. PankrS 19 lõikes 3 nimetatud isikuteks on juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. T. Kottisse on äriregistrist nähtuvalt alates 21. oktoobrist 2019 võlgniku täisosaniku MK Võsatööd OÜ juhatuse liige. Võlgniku õiguseellased olid: a) Arkason OÜ, kelle juhatuse liige oli 24. maist 2019 kuni 15. juulini 2020 T. Kottisse; b) Ventofor OÜ, kelle juhatuse liige oli 5. septembrist 2019 kuni 10. oktoobrini 2019 T. Kottisse; c) Arona OÜ, kelle juhatuse liige oli 9. juulist 2019 kuni 7. augustini 2019 T. Kottisse. Võlgnik ühines 1. juuni 2020. a ühinemislepingu alusel Arkason OÜ-ga. Arkason OÜ ühines 2. septembri 2019. a ja 5. juuli 2019. a ühinemislepingu alusel vastavalt Ventofor OÜ ja Arona OÜ-ga. Ventofor OÜ ühines 15. oktoobri 2018. a ühinemislepingu alusel Stock Partners OÜ ja Mar Mar OÜ-ga. Võlgniku juhtima ja esindama õigustatud isik on äriseadustiku (ÄS) § 128 lg 1 ja § 131 lg 1 järgi tema täisosanik MK Võsatööd OÜ. MK Võsatööd OÜ seaduslik esindaja on juhatuse liige T. Kottisse. Pärast võlgniku ühinemist Arkason OÜ-ga on T. Kottisse MK Võsatööd OÜ kaudu võlgniku juhatuse liige, kellel oli raamatupidamise korraldamise ja pankrotiavalduse esitamise kohustus. T. Kottisse oli võlgniku õiguseellase Arkason OÜ juhatuse liige alates 24. maist 2019 kuni 15. juulini 2020. Kohus nimetas võlgnikule ajutise halduri 22. novembri 2022 määrusega. Kuna T. Kottisse on MK Võsatööd OÜ kaudu käsitatav võlgniku juhtorgani liikmena ning oli ka kuni 15. juulini 2020 Arkason OÜ juhtorgani liige (s.o kolm aastat enne ajutise halduri nimetamist), saab ta olla PankrS § 19 lg 1 ja PankrS § 19 lg 3 järgi isik, kelle suhtes on kohtul õigus ärikeeldu kohaldada. Pankrotiavalduse esitamise kohustus on sätestatud seadusest tuleneva kohustusena tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 36 ja ÄS § 180 lg-s 5 1. Pankrotimääruse kohaselt pärinevad võlgniku tänased peamised kohustused Ventofor OÜ varasemast majandustegevusest. 30. septembri 2019. a bilansi järgi moodustasid Ventofor OÜ varad ja nõuded kokku 61 941 eurot 64 senti, seevastu kohustused olid 248 692 eurot 90 senti. Ventofor OÜ avaldas oma viimases 2017. a majandusaasta aruandes, et ettevõtte põhitegevusalaks on mageveekalapüük. 2017. a müügitulu moodustas kokku 186 959 eurot ning aruandeaasta kahjum -120 066 eurot. Tartu Ringkonnakohus tuvastas 20. juuni 2022. a otsuses tsiviilasjas nr 2-20-1448, et Ventofor OÜ ühines Arkason OÜ-ga (ühinemine jõustus

Ventofor OÜ-ga enda kanda suures mahus kohustusi. Juhatuse liikme kohustuseks oli astuda samme majanduslike raskuste ületamiseks või esitada viivitamatult pankrotiavaldus. T. Kottisse Arkason OÜ juhatuse liikmena ei võtnud midagi ette majandusliku olukorra parandamiseks. Selle asemel, et asuda täitma oma kohustusi, ühines Arkason OÜ võlgnikuga. Pankrotiavalduse esitas 27. septembril 2022 MES. Ajutise halduri hinnangul on kõik võlgniku õiguseellased olnud enne ühinemisi kas maksejõuetud või oma majandustegevuse lõpetanud. Äriühingute ühinemised korraldanud T. Kottisse täidab käesoleval ajal seega üksnes variisiku ülesandeid. Tema tegevuse eesmärgiks on teha võlausaldajate nõuete rahuldamine keeruliseks. T. Kottisse on asunud võlgniku õiguseellaste juhatusse pärast äriühingute majandustegevuse lõpetamist, mistõttu on puudunud igasugune vajadus ja eesmärk äriühingute ühinemisteks. Ajutine haldur märgib, et T. Kottisse on rikkunud PankrS § 22 lg-t 2, § 85 ja § 87, mistõttu ei ole ajutisel pankrotihalduril olnud võimalik saada teavet võlgniku majandusseisundist. T. Kottisse on ka varem sarnaselt käitunud. Tartu Maakohus tuvastas 2. juuni 2021. a pankrotimääruses tsiviilasjas nr 2-21-2345, et äriühingute endiste juhatuse liikmete ja T. Kottisse tahtlikku eesmärgipärast tegutsemist, vara väljaviimist ja ühinemislepingute sõlmimist tuleb käsitada võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste tahtliku rikkumisena ja PankrS § 28 lg 2 mõttes raske juhtimisveana. T. Kottisse poolt 24. augustil 2020 asutatud Turustaja UÜ-ga on jõudnud ühineda neli osaühingut, mis ühinemise tagajärjel on lõppenud ja registrist kustutatud. Äriregistri andmetel on T. Kottissel 54 kehtivat seost ja 138 kehtetut seost äriühingutega. Juhatuse liikme hoolsusstandard tuleneb ÄS § 187 lõikest 1. Juhatuse liige, sh T. Kottisse, peab kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, tegutsema kohustuste täitmisel heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. T. Kottisse äritegevuse eesmärk on ühendada temaga seotud majandustegevuseta äriühingutega teisi majandustegevuse lõpetanud ja maksejõuetuks muutunud äriühinguid ning vältida seeläbi võlausaldajate nõuete maksma panekut. T. Kottisse käitumises on välja kujunenud muster, mille järgi astub ta makseraskustega lõppeva majandustegevusega äriühingu juhatusse. Võimalusel asutab senine osanik majandustegevuse jätkamiseks uue äriühingu, kuhu viiakse üle esialgse ettevõtte vara. Seejärel muudetakse võlausaldajate eksitamiseks äriühingu nime ning pankrotiavalduse esitamise asemel ühendab T. Kottisse ühingu mõne enda varatu ja majandustegevuseta ühinguga. Ühinemisega lähevad viimasele üle kõik kohustused. Pankrotimenetluse asemel taolise skeemi kasutamine ei ole kooskõlas hea äritavaga ja kahjustab ilmselgelt võlausaldajate huve. Selline tegevus äriühingute asutamisel ja juhtimisel on Eesti ettevõtluskeskkonnale ohtlik ja sobimatu. PankrS § 91 lg 2 tuleneva ärikeelu kohaldamise eelduseks ei ole üksnes põhjendatud kuriteokahtlus. Piisab, kui isik on toime pannud raske juhtimisvea PankrS § 28 lg 2 mõistes. T. Kottisse on lähituleviku mõttes ohtlik. Tartu Maakohtu 19. juuni 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7599 mõisteti T. Kottisse süüdi karistusseadustiku (KarS) § 381 1 lg 1 järgi raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise ja raamatupidamisdokumentide varjamise eest. Otsuse põhjenduste kohaselt oli T. Kottisse AS Devor (kustutatud) ja OÜ Vivanord (likvideerimisel) juhatuse liikme ja likvideerijana vastutav raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamise dokumentide säilitamise eest. Samuti oli ta kohustatud olemasolevad raamatupidamisdokumendid eelmiselt juhatuse liikmelt välja nõudma ning likvideerijale üle andma. T. Kottisse ei teinud seda ning tema tegevusetuse tulemusena tekkis olukord, kus AS Devor raamatupidamine läks kaduma. T. Kottisse tegevuse tulemusena ei olnud maksuhalduril võimalik saada ülevaadet OÜ Vivanord ja Forest Info OÜ (likvideerimisel) raamatupidamisest.

T. Kottisse suhtes ärikeelu kohaldamata jätmisel ei ole välistatud, et ta võib jätkuvalt toime panna sarnaseid kuritegusid. Ehkki praeguse pankrotiasjaga seonduvalt ei ole T. Kottisse suhtes kuriteoteadet esitatud, on raamatupidamise kohustust rikkuvate kuritegude toimepanemine T. Kottisse käitumist arvestades jätkuvalt võimalik. Kohtute infosüsteemist nähtub, et T. Kottisse on Tartu Maakohtu 22. veebruari 2023. a määrusega kriminaalasjas nr 1-22-8058 kohtu alla antud süüdistuses KarS § 389 1 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi üldmenetluses. Käesolevalt viibib ta kahtlustatavana vahi all KarS § 3891 lg 1 ja § 22 lg 3 ja KarS § 344 lg 1 järgi (kriminaalasi nr 1-23-1238). T. Kottisse ei ole täitnud käesolevas asjas ega ka vähemalt tsiviilasjades nr 2-21-2345 ja 2-21-4408 pankrotimenetluses teabe andmise kohustust ning raamatupidamise korraldamise kohustust raamatupidamise seadusega esitatud nõuetele vastavalt. Tema juhitavate äriühingute majandusaasta aruanded on äriregistrile esitamata ja selle kohustuse täitmata jätmise eest registriosakonna määratud rahatrahvid tasumata; usaldusühingutel puuduvad arvelduskontod pankades. Omamata majandustegevusega tegelemise eesmärki on 19. detsembril 2022 äriregistrisse kantud usaldusühing ärinimega Registrisse kantud UÜ, mille põhitegevusalaks on märgitud kalmistute ja krematooriumite tegevus. Usaldusühingu täisosanik on ATK Invest OÜ, mille osanikuks on Bolsillo UÜ ja juhatuse liikmeks T. Kottisse. Bolsillo UÜ täisosanikuks on omakorda Carelica OÜ nagu võlgnikulgi. Carelica OÜ-l puudub juhatuse liige ja osanikuks on MV Varahaldus OÜ, kelle osanikuks ja juhatuse liikmeks on Z. Haibulajev. PankrS § 91 lõikes 2 ja §-s 28 sätestatud eeldused T. Kottisse suhtes ärikeelu kohaldamiseks on täidetud. Vajalik on takistada T. Kottissel tema juhitavates äriühingutes nii äriühinguid endid kui ka võlausaldajaid kahjustavate otsustuste tegemine. Ärikeelu kohaldamata jätmisel jätkaks T. Kottisse tõenäoliselt Eesti äritegevuse maastikule sobimatut tegevust ja eesmärgipärast võlausaldajate huvide kahjustamist. Välistatud ei ole uute raamatupidamisalaste kuritegude toimepanemine. Tema eesmärgiks on läbi ühinemiste skeemide pakkuda variisiku teenust, rikkudes seega ausat konkurentsi ning naeruvääristades teiste hoolsate juhtorgani liikmete ja võlausaldajate seaduskuulekust. T. Kottisse tegevus on suunatud raskete juhtimisvigade toimepanemisele. Arvestades T. Kottisse tegevuse aastatepikkust käitumismustrit ja ulatust, on olulise avaliku huvi kaitseks vajadus isikule kohaldada ärikeeld, et katkestada maksejõuetute äriühingute ühinemine ning T. Kottisse poolt õigusvastase käitumisskeemi kasutamine. Vältimaks uute analoogsete tegude toimepanemist, on vajalik tagada, et T. Kottissel ei oleks äriühingute esindamise õigust. Pidades silmas, et kohaldatav meede peaks olema võimalikult vähe piirav, kuid samas piisav edasise ohu ärahoidmiseks, tuleb T Kottisse suhtes ärikeeldu kohaldada nii, et tal on keelatud olla juriidiliste isikute, kaasa arvatud välismaa juriidilised isikute, juhtorgani liige, prokurist või likvideerija.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

T. Kottisse suhtes ei saa ärikeeldu kohaldada. Võlgnik on usaldusühing. T. Kottisse on võlgniku juriidilisest isikust täisosaniku juhatuse liige. T. Kottisset ei saa ärikeelu kohaldamisel samastada täisosanikuga ega pidada teda PankrS § 91 lg 2 ja § 19 lg 1 tähenduses võlgniku juhtorgani liikmeks. Maakohus ei toonud esile põhjendatud kuriteokahtlust võlgniku juhtimisel. Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine ei ole kriminaliseeritud tegevus. T. Kottisse teised kuriteod ei ole olulised. Raske juhtimisviga peab PankrS § 28 lg 2 tähenduses olema maksejõuetuse põhjuseks. Pankrotiavalduse esitamata jätmine ei põhjustanud võlgniku maksejõuetust. Kohus ei toonud esile T. Kottisse tehtud tehingut ega toimingut, mille puhul võiks tegemist olla võlgniku kaudu toime pandud raske juhtimisveaga, mis viis ühingu maksejõuetuseni. Äriühingu juhtimine või ühingute ühendamine ei ole keelatud. Võlausaldajate huve ei ole võimalik ühinemistega kahjustada, sest ühinemisega kaasneb õigusjärglus.

Maksejõuetuse teenistus palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. ÄS § 128 lg 1 ja § 131 lg 1 järgi juhib ja esindab usaldusühingut täisosanik. Need paragrahvid peaks kohalduma sarnaselt nii õigusi teostades kui ka vastutust kandes. Maakohus kohaldas T. Kottissele ärikeeldu ka tulenevalt sellest, et ta oli võlgniku õiguseellase Arkason OÜ juhatuse liige. PankrS § 91 lõiget 2 on muudetud. Kohus saab kohaldada ärikeeldu eelkõige siis, kui isik on teinud PankrS § 28 lõikes 2 nimetatud raske juhtimisvea. Raskeks juhtimisveaks võib olla pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse oluline rikkumine. T. Kottisse rikkus tahtlikult ja eesmärgipäraselt TsÜS §-st 35, ÄS § 187 lõikest 1, § 180 lõikest 51 ja PankrS § 22 lõikest 2, §-st 85 ja §-st 87 tulenevaid kohustusi. See on PankrS § 28 lõikes 2 sätestatud oluline raske juhtimisviga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

riigilõivuseaduse § 59 lg-te 7, 8 ja 10 järgi tasuma kaebuselt riigilõivu 15 eurot. T. Kottisse tasus määruskaebuse eest riigilõivu 70 eurot (II kd, tl 42). T. Kottissel on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel seega õigus saada riigilõivust 55 eurot tagasi. Seda summat ei ole seega põhjendatud menetluskulude jaotise alusel Eesti Vabariigilt T. Kottisse kasuks välja mõista. Riigilõiv 15 eurot tuleb aga Eesti Vabariigilt T. Kottisse kasuks välja mõista. Esindajakulud hüvitatakse TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Arvestades asja mahtu ja vaidluse õiguslikku keerukust, on esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud 2 tunni ja 30 minuti ulatuses. Esindaja tunnitasu ei ületa sarnastes asjades keskmiselt tasumisele kuuluvat tunnitasu. Esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud. T. Kottisse esindajakulud olid järelikult vajalikud ja põhjendatud 420 euro [(140 eurot × 2,5 tundi) + käibemaks taotluses viidatud määra järgi] ulatuses. Käibemaksu hüvitamine on TsMS § 174 lg 10 järgi põhjendatud, kuna T. Kottisse füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohustuslane ning ta on seda kohtule ka kinnitanud. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.