Tsiviilasi nr.2-06-22076
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.november 2006.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-22076
Tsiviilasi
KÜ X hagi S. T. vastu halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Hageja : Korteriühistu „X“ Hageja esindaja : E P /tl.20/ Kostja : S. T.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning KomS §13 ning KÜS §4 ja §7 ning AÕS §75 ning VÕS §76, §101 lg.1 pp.1,3,6ja §113 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada korteriühistu „X“ hagi S. T. vastu täies ulatuses. Välja mõista S. T. halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus summas kaheksa tuhat kolmsada üheksakümmend (8 390) krooni 35 senti ja viivis summas kuussada nelikümmend üheksa (649) krooni 10 senti ning menetluskuludena riigilõiv summas kuussada viiskümmend (650) krooni; korteriühistu „X“ kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (14.11.2006.a.).
Kostja võib juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks või TsMS §415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolude esinemisel, esitada 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum aadressil :. Elamu haldamiseks moodustasid korteriomanikud korteriühistu “X” (asutatud 15.07.1997.a.; registrikanne 21.08.1997.a.). Hageja ja OÜ Y (õigusjärglaseks H AS) vahel 01.11.2003.a. sõlmitud halduslepingule andis hageja X elamu koos selle juurde kuuluva välisterritooriumi ja seal paiknevate rajatistega hallata ja majandada OÜ-le Y. Samuti volitas hageja OÜ Y sõlmima KÜ nimel elamu haldamiseks vajalikke tehinguid ning esindama KÜ-d rendi-, üüri-, halduskulu-, ja muude võlgade sissenõudmisel. Hageja kinnitab, et ta on teostanud elamu haldamist, sealhulgas kostjale kuuluva eluruumi hooldamise raames tasunud kommunaalmaksed vastavat teenust ostutanud ettevõtetele, kuid kostja on jätnud tasumata halduskulud ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Hageja märgib, et seisuga 20.08.2006.a. võlgneb kostja hagejale halduskulu ja tarbitud kommunaalteenuste eest 8 390.35 krooni, millise võlgnevuse koos viivisega summas 649.10 krooni, palub hageja kostjalt välja mõista. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 650 krooni. Menetluse käik 12.09.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.22-24/. Kuigi kostja on hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kätte saanud isiklikult 15.09.2006.a., ei ole ta kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 sätestab, et tsiviilõigused ja kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum (korteriomand). Eelnimetatud elamu korteriomanikud on elamu ühiseks haldamiseks ja majandamiseks asutanud korteriühistu “X” (asutatud 15.07.1997.a.; registrikanne 21.08.1997.a.) /tl.3-12,17/. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad kaasomandi valdamist ning korteriomandite majandamist puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Korteriomandiseaduse” (KomS) (RT 28/94-426; RT 92/00-601) §13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ... . “Asjaõigusseadus” (AÕS) (RT 39/93-590; 44/99-509) §75 lg.1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. “Mittetulundusühingute seaduse” (MtÜS) (RT 42/96-811) §12 lg.4 sätestab, et mittetulundusühingu (s.h. korteriühistu) (KÜS §1 lg.2, §3 lg.1) liikmete varalised ja muud kohustused ühistu suhtes, määratakse kindlaks põhikirjaga. “Korteriühistuseaduse” (KÜS) (RT 61/95-1025; RT 42/99-498) §4 lg.2 kohaselt määratletakse korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise kord kindlaks põhikirjaga. KÜ põhikirja punkt 20 alapunktid 3,4,5 sätestavad liikme kohustuse tasuda osa- ja sihtotstarbelisi makseid ning osa võtta elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest /tl.5/. Kuna eelnimetatud õigusnormid reguleerivad KÜ ja selle liikme vahelisi õigusi ja kohustusi, on kostja korteriomanikuna kohustatud täitma kohustusi (kohustist) korteriühistu ees, sõltumata tema KÜ liikmeks astumise avalduse esitamise ajast ja/või eluruumi tegelikust kasutamisest, ning faktist, kas eluruumi omanik osales üldkoosolekul vastava otsustuse tegemisel. Asja materjalidega /tl.16/ on tõendatud, et kostja on perioodil 01.10.2005.a. kuni 31.07.2006.a. jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved ning seisuga 20.08.2006.a. võlgneb hagejale hoolduskulu ja kommunaalmaksed summas 8 390.35 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel võlasuhe. Alates 01.07.2002.a. reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustisi “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336). VÕS §76 lg.1 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Asja menetluses on tuvastatud, et kostja ei ole täitnud maksekohustusi KÜ ees ning kostja halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus hageja ees seisuga 20.08.2006.a. on 8 390.35 krooni /tl.8/. Seega on kostja rikkunud kohustust. VÕS §113 ja §158 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viiviseintressi (viivist). KÜ X Põhikirja punkt 77 /tl.11/ ja KÜS §7 lg. 4 annavad hagejale õiguse nõuda korteriomanikult (kostjalt) viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud päeva eest majandamiskulude
maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on teostanud viivisearvestuse eelnimetatud määra ja korda arvestades, saades seisuga 20.08.2006.a. viivisesummaks 649.10 krooni /tl.16/. VÕS §101 lg.1 pp.1,3 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahjude hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud oma maksekohustusi KÜ ees (rikkunud kohustust), on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjude hüvitamist, sealhulgas võlgnevuse ja viivise väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuga 20.08.2006.a. summas 8 390.35 krooni ja viivis summas 649.10 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 650 krooni /tl.21/, väljamõistmist kostjalt. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 650 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlusega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda.
A.Kaldma kohtunik 14.11.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.