Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt toimus 26.06.2016 Korteriühistu Xxxxüldkoosolek, kus otsustati päevakorra punkti 4 raames põhikirja muutmine. Hageja leiab, et nimetatud üldkoosolekul vastu võetud otsused on tühised või alternatiivselt kehtetud. Hagiavalduses taotleb hageja üldkoosoleku päevakorra punkt 4 raames vastu võetud 26.06.2016 otsuse, millega muudeti põhikirja, tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist. Hageja leiab, et üldkoosoleku vastav 26.06.2016 otsus on tühine järgmistel põhjustel. Kostja on rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku kutse saadeti hagejale vähem kui 7 päeva ette, kuivõrd hageja e-postile laekus kutse 21.06.2016. Samuti toob hageja esile, et tema e-postile saadetud kutse päevakorras puudus põhikirja muudatust käsitlev päevakorrapunkt. Hageja märgib täiendavalt, et põhikirja muutmist ei saanud lisada ka üldkoosolekul kohapeal, sest üldkoosolekul ei osalenud kõik ühistu liikmed. Samuti ei saanud antud juhul põhikirja muutmise päevakorrapunkt lisanduda päevakorda kellegi ettepaneku kaudu, sest sellest pidanuks samuti teavitama vähemalt 7 päeva ette. Lisaks ei oleks saanud sellist päevakorra täiendamise ettepanekut teha üks ühistu liige, sest MTÜS § 201 lg 2 näeb ette miinimumnõuded päevakorra täiendamise ettepaneku tegemisel. Hageja leiab, et üldkoosoleku vastav 26.06.2016 otsus on kehtetu järgmistel põhjustel. 26.06.2016 otsusega muudeti põhikirja selliselt, et sellest jäeti välja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Hageja märgib, et KÜS § 4 lg 2 alusel peavad need asjaolud olema kajastatud põhikirjas. Hageja täpsustab, et 26.06.2016 muudetud põhikirja alusel on esitatud talle arved mitte ruutmeetripõhiselt vaid korteripõhiselt. Lisaks toob hageja esile, et 26.06.2016 muudetud põhikirja redaktsioon pole allkirjastatud ühegi juhatuse liikme poolt. See on allkirjastatud Xxxxpoolt, kelle volitused on hageja hinnangul kaheldavad. Hageja avaldas 10.04.2017 kohtuistungil, et ei ole alates aprillist 2017 enam Korteriühistu Xxxxliige, kuid omab huvi hagi menetlemise vastu põhjusel, et temale on esitatud arved 26.06.2016 muudetud põhikirja alusel. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja leiab, et ei ole rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja kostjal on õigus kooskõlas Riigikohtu praktikaga määratleda, kas arvete esitamine toimub ruutmeetri- või korteripõhiselt.

Kostja selgitab, et üldkoosoleku kutse edastati mitmel viisil, st teade pandi üles trepikotta 19.06.2016, teade pandi postkastidesse ning lisaks saadeti e-posti teel. Kostja täpsustab, et vastavalt põhikirja punktile 7.6.4 pannakse teade üles trepikotta. Kostja on seisukohal, et need toimingud tehti 7 päeva enne koosolekut ning seda võivad kinnitada tunnistajad. Täiendavalt märgib kostja (tlk 53), et ühistu liikmetele selgitati ka suuliselt üldkoosolekul arutamisele tulevaid küsimusi. Kostja märgib, et hageja väited Xxxxvolituste puudumise kohta on alusetud, mida kinnitab ka see, et register pole puudusi dokumentides tuvastanud ja on teinud kande põhikirja muutmise kohta. 10.04.2017 kohtuistungil avaldas kostja, et inimliku eksituse tõttu saadeti hagejale vale kutse fail, st nö tööversioon kutsest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Pooled vaidlevad selle üle, kas 26.06.2016 Korteriühistu Xxxx üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta on tühine, alternatiivselt kehtetu või mitte. Hagi esitamisel oli hageja Korteriühistu Xxxx liige ning menetluse kestel on hageja võõrandanud enda korteriomandi aadressil Lubja 7B, millest tulenevalt leiab kostja, et hagejal puudub tuvastushuvi käesoleva hagi esitamiseks. TsMS § 210 lg 2 sätestab, et vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Eeltoodud sättest nähtub, et isiku menetlusosalise staatust ei mõjuta iseenesest asjaolu, et korteriomand on võõrandatud käesoleva menetluse kestel. TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Antud juhul ei vaidle pooled selle üle, et hageja on muudetud põhikirja alusel koostatud arved tasunud. Seega on hagejal tuvastushuvi põhikirja muutmise otsuse tühisuse tuvastamise või alternatiivselt kehtetuks tunnistamise suhtes.

Kohus analüüsib järgnevalt otsuse tühisuse aluste esinemist. KÜS § 1 lg 2 kohaselt käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.

MTÜS § 20 lg 5 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Hageja väidab, et üldkoosoleku kutse saadeti hagejale vähem kui 7 päeva ette ning seetõttu on vaidlusalune üldkoosoleku otsus tühine. Kostja on avaldanud, et 26.06.2016 Korteriühistu Xxxx üldkoosoleku kutse saadeti ühistu liikmetele 19.06.2016 (tlk 85 pöördel). Kostja on täpsustavalt märkinud, et vastav kutse riputati trepikoja teadetetahvlile 19.06.2016. Seda on kinnitanud ka tunnisajad Xxxx(tlk 87) ja Xxxx(tlk 89-90). Kohus tuvastab, kas 19.06.2016 edastatud üldkoosoleku kutse oli saadetud vastavalt MTÜS § 20 lg 5 7 päeva ette, kui üldkoosolek toimus 26.06.2016. Kohus on selgitanud muu hulgas kostjale, et antud juhul peab kostja tõendama kutse õigeaegset saatmist (tlk 70), st vähemalt seitse päeva ette enne üldkoosoleku toimumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 sätestab, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Seega hakkas antud juhul 7-päevane tähtaeg kulgema alates 20.06.2016. TsÜS § 136 lg 6 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 137 lg 1 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega saanuks antud juhul 7-päevane tähtaeg läbi 26.06.2016 kell 24.00. Kohus märgib selgitavalt, et MTÜS § 20 lg 5 7-päevane tähtaeg peab jääma kutse edastamise ja üldkoosoleku toimumise vahele. Seadusandja on määranud minimaalseks perioodiks 7 päeva, mille kestel saab ühistu liige ette valmistada ennast koosolekuks. Seega ei tohi vastav ettevalmistusaeg olla lühem kui 7 päeva, sest selliselt ei ole tagatud piisav aeg vajalikeks ettevalmistusteks. Käesoleval juhul ei jäänud ühistu liikmele 7 päeva ettevalmistumiseks, sest koosolek toimus juba seitsmendal päeval ehk 26.06.2016. Eeltoodud tõlgendust 7-päevase tähtaja kohta kinnitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.08.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-169624 ja Riigikohtu lahend nr 3-2-1-6-03 (p 13). MTÜS § 241 lg 3 järgi ei saa otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Kohus märgib, et vaidlusalune üldkoosoleku otsus tehti 26.06.2016. Seega ei saa olla kande tegemisest möödunud 2 aastat. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et 26.06.2016 üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud kokkukutsumise korda, sest üldkoosolekust ei teavitatud ühistu liikmeid ette vähemalt seitse päeva. Vastav rikkumine toob kaasa MTÜS § 241 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsuse tühisuse, sh päevakorra punkti 4 raames vastu võetud põhikirja muutmise otsuse tühisuse. Kuivõrd kohus on tuvastanud otsuse tühisuse aluse esinemise, siis puudub kohtul vajadus võtta seisukoht poolte ülejäänud seisukohtade osas. Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte poolt lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata.

MTÜS § 241 lg 4 ja MTÜS § 24 lg 6 alusel saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuludeks riigilõiv. TsMS § 144 lg 1 p 1 ja p 2 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 08.02.2017. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 2060 eurot ning palub need välja mõista kostjalt. Avalduse kohaselt on hagi koostamisele, ettevalmistumisele kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemisele kulunud 21,33 h ning avalduse kohaselt on vastavate toimingute kulu kokku 1760 eurot. Eelnimetatud kuludele lisandub 300 eurot riigilõiv. Kostja esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite 15.02.2017, milles leidis, et menetluskulud on põhjendamatult suured. Kohus, analüüsinud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Hagejal pole menetluse kestel olnud lepingulist esindajat ning kõik kohtule esitatud dokumendid on allkirjastatud hageja enda poolt. Seega on põhjendatud arvata menetluskulude hulka üksnes tasutud riigilõiv 300 eurot, mille kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks. Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista menetluskulude summalt viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus rahuldab vastava hageja taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.