2-05-350/10 - Muud - Muud hagiasjad - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

7.Kohus ei nõustunud kostja väitega, nagu hõlmaks hagejate poolt tasutud ostuhind vaid p-s 1.1 kirjeldatud kinnistut. Ostuhind on sisustatud lepingute p-s 6, mille kohaselt sisaldab ostuhind lisaks kinnistu ostuhinnale ka teatud tööde/teenuste ostuhinna, s.h kinnistu elektrivarustuse liitumispunkti ja peakaitsmega kinnistu piiril, mille hagejad pidid tasuma tööde ja teenuste teostajale (kolmandale isikule). Lepingu p 6.1.3 sulgudes olev lause on selgitava sisuga, millest saab järeldada, et hagejad peavad ise sõlmima kliendilepingu ja siis tasuma Eesti Energia AS-ile vastavalt hinnakirjale. Kuid nimetatud punkt ei sisalda ühtegi viidet kohustusele sõlmida kolmanda isiku kaudu liitumisleping ja tasuda samal viisil Eesti Energia AS-ile. Hagejatel ei olnud teada Eesti Energia AS ja OÜ * vahel sõlmitud lepingu sisu. See leping reguleerib ainult lepingupoolte suhteid. Kuna poolte vaheliste notariaalsete lepingute sõlmimise korraldamine oli delegeeritud OÜ-le *, siis oli poolte vahel lepingute sõlmimise ajaks kolmandale isikule teada, millistel tingimustel kinnistu omanikega võrguühenduse fikseerimise kokkulepete sõlmimine, s.h tasu maksmine, peab toimuma. Seega oli OÜ-l * võimalus eelläbirääkimistel hagejatele selgitada lepingu konkreetseid tingimusi ja see üheselt arusaadavas sõnastuses lepingus fikseerida. Lepingu sõnastamisel oli OÜ-l * kui juriidilisel isikul kindlasti võimalus kasutada õigusteadmistega isikuid. Kohus leidis, et mõistlik isik oleks sarnaselt käitunud. Kuna vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal oli kostjale delegeeritud OÜ * kaudu teada või pidi teadma lepingutes p 6.1.3 tähendust, et lisaks ostuhinnale ja tehtavatele töödele oleks hagejad pidanud tasuma liitumiseks täiendavalt liitumistasu, siis leidis kohus, et juhindudes VÕS § 29 lg 3 tuleb vaidlusaluste lepingute p 6.1.3 tõlgendada nii, nagu mõistsid seda hagejad. Kohus asus seisukohale, et lepingud peavad olema keeleliselt selged ja väljendama poolte tegelikku tahet lepingu sõlmimisel. See on eriti oluline kohustuste ja õiguste fikseerimisel lepingus. Apellatsioonkaebuse põhjendused

11.Maakohus ei tõlgendanud vääralt lepingutes väljendatud poolte tahet. Kolleegium ei nõustu apellandi sellekohase käsitusega. Kuna pooled vaidlesid selle üle, kas elektriliitumistasu oli ostuhinna sees või mitte, tuli kohtul poolte ühise tahte väljaselgitamiseks lepingut tõlgendada. VÕS § 29 lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Sama paragrahvi lg-st 6 tuleneb põhimõte, et lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Lepingu p-s 6.1 leppisid müüja ja ostja kokku, et OÜ-le * tasutud ostuhinnas sisalduvad ka mitmed muud kinnistuga seotud maksed ja kulud. Asjaolu, et lepingu p-s 6.1.1 on eraldi nimetatud vett ja kanalisatsiooni puudutavat liitumistasu, ei võimalda teha ühest järeldust, et ostuhind ei sisaldanud elektrienergia võrguühenduse liitumistasu. Lepingu p 6 sisemisest loogikast ei tulene apellandi soovitud tõlgendust. Lepingu kui terviku olemusest järelduvalt võis lepingupooltega sarnane mõistlik isik arvata, et teatud juhul tuleb Eesti Energia AS-le täiendavalt tasuda. Pooled ei vaielnud selle üle, et lepingu p-st 6.1.3 tulenevalt oli antud juhul tagatud elektrienergia tarbimise valmidus kinnistu piiril (16 A ulatuses) ning lisa amprite soovi korral (suurema voolutugevuse saamiseks) tuleb neid Eesti Energia AS-lt juurde osta. Eesti Energia AS-i Tallinna-Harju piirkonna müügiesindaja poolt x Kodu elamurajooni kinnistute uutele omanikele saadetud kirja (tl 77) ei ole võimalik hinnata kaebuses märgitud viisil. Nimetatud kiri ei tõenda liitumistasu maksmise kohustust OÜ-le *. Kirjas teavitati asjaolust, et elektriseadmete ühendamiseks elektrivõrku ja pingestamiseks tuli klienditeenindusbüroosse pöördumisel võtta kaasa OÜ * kinnitus, et tasutud liitumisühendusest loobutakse uue omaniku kasuks. Pealegi sõlmiti lepingud kõigi kolme hagejaga mitmeid kuid hiljem kui sõlmiti OÜ * ja Eesti Energia AS vaheline leping, mistõttu ei olnud takistust kostja väidetud hagejate kohustuse sõnaselgelt lepingutesse lülitamine. Siinkohal ei saa kõrvale jätta ka lepingu p 2.1.7, mille kohaselt on kõik lepingu esemega seotud maksud ja maksed müüja poolt lepingu sõlmimise hetkeks tasutud. Ka kolmanda isiku esindaja pidas lepingu p 6.1.3 sõnastust „kohmakaks“.