kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.* OÜ esitas Harju Maakohtusse 27.10.2005 hagi AS-i L vastu 387 587, 94 krooni väljamõistmiseks.
2.Pooled sõlmisid 01.04.2003 töövõtulepingu nr 02. Lepingu kohaselt kohustus hageja kui tööettevõtja teostama ehitustööd bowlingusaalis aadressiga x, Tallinn vastavalt lepingu lisaks olevatele kalkulatsioonidele ning kostja kohustus tasuma tööde eest vastavalt esitatud arvetele.
3.Hageja täitis oma lepingulised kohustused ning teostas tellitud ehitustööd nõuetekohaselt. Nimetatud asjaolu kinnitavad kostja poolt allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Hageja poolt esitatud arveid on kostja aktsepteerinud need allkirjastades. Vaatamata asjaolule, et kostja on tunnustanud hageja nõudeid, allkirjastades tööde üleandmisevastuvõtmise aktid, ei ole kostja täitnud enda töövõtulepingust tulenevat kohustust tasuda hagejale teostatud tööde eest vastavalt esitatud arvetele.
4.Hageja poolt töövõtulepingu nr 02 alusel bowlingusaali ehitamisel tehtud tööde ja kasutatud materjalide eest on kostjal tänase päevani täielikult või osaliselt tasumata kostjale esitatud ning aktsepteeritud arved: 10. juulist 2003 arve nr 42 osaliselt summas 12 411, 73 krooni; 08. detsembrist 2003 arve nr 82 täielikult summas 119 360, 91 krooni ning 07. jaanuarist 2004 arve nr 1 täielikult summas 154 038, 11 krooni. Lisaks on kostjal talle kuuluvatel objektidel teostatud ehitustööde eest tasumata järgmised aktsepteeritud arved: 21. augustist 2003 arve nr 56 osaliselt summas 21 896, 59 krooni ja 09. septembrist 2004 arve nr 56 täielikult summas 79 850, 60 krooni. Seega on kostjal ühtekokku tasumata 387 587, 94 krooni.
5.Hageja on nõude kohtuväliseks lahendamiseks teinud kostjale korduvalt ettepanekuid ning esitanud pretensioone arvete tasumiseks. Kostja ei ole hagi esitamise hetkeni oma võlgnevust hagejale tasunud.
6.Kostja hagi ei tunnista ning soovib vastuväidete täpsustamiseks hagejalt dokumentaalsete tõendite väljanõudmist. 19.01.2005 on hageja esitanud kostja vastu pankrotiavalduse, mille kohaselt kostja põhivõlgnevuseks on 07.11.2002, 29.11.2002 ja 01.04.2003 lepingute alusel 387 587, 94 krooni, mis on ka käesoleva hagi hinnaks. Tartu Maakohtu 01.02.2005 otsusega jäeti kostja pankrot välja kuulutamata ja Tartu Ringkonnakohtu 08.04.2005 otsusega jäeti hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigikohus on 20.06.2005 määrusega otsustanud hageja apellatsioonkaebust Tartu Ringkonnakohtu 08.04.2005 otsusele menetlusse mitte võtta. Tartu Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et kostja on 20.12.2004 vastusega pretensioonile palunud hagejal esitada y ja x ehituste kohta kalkulatsioonid, lepingute alusel tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ning ehitustööde ehitusprojektid, samuti kõik pretensiooni aluseks olevate töövõtulepingute täitmise käigus koostatud ehitamise tehnilise dokumentatsiooni.
7.Hagiavaldusele on hageja pidanud vajalikuks lisada arvete aluseks olevatest töövõtulepingutest üksnes 01.04.2003 töövõtulepingu nr 02, kuid puuduvad 07.11.2002 ja 29.11.2002 töövõtulepingud, mis on ilmselt arve nr 56 (21.08.2003 ja 09.09.2003) aluseks. Ilma puuduvaid töövõtulepinguid koos lisadega esitamata ei ole võimalik käesolevat kohtuasja õigesti lahendada.
8.Hageja ei ole vaatamata kostja kohtuvälisele nõudele ehitamise tehnilisi dokumente kostjale esitanud, samuti ei teinud hageja seda pankroti väljakuulutamise menetluses. Hageja ei ole teostanud töid kooskõlas projektiga, samuti ei ole võimalik tuvastada kaetud tööde kvaliteeti ning teostamist. Esimese astme kohtu otsus
9.Kohus rahuldas hagi ning mõistis AS-lt L välja 387 587, 94 krooni * OÜ Kasuks.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 636 lõike 1 järgi peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kohtule esitatud ehitustööde aktidest nr 30, 63, 1, 43 ja 50 nähtub, et hageja on
2(6)
üle andnud ja kostja on vastu võtnud ehitustööd. Aktides märgitud tööd kattuvad lepingu lisaks olevas hinnakalkulatsioonis nimetatud töödega.
11.VÕS § 643 järgi peab tellija tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 644 lõike 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja tegutses oma majandus- ja kutsetegevuse raames, seega oli kostjal kohustus töö üle vaadata ning töö lepingutingimustele mittevastavusest oleks kostja pidanud teada saama töö ülevaatamisel. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks esitanud hagejale pretensioone seoses tehtud tööde teostamisega. Kostja poolt kohtumenetluse käigus esitatud vastuväited tööde kvaliteedi kohta ei ole esitatud VÕS § 644 lõike 1 mõttes mõistliku aja jooksul. Seega on kostja minetanud õiguse esitada vastuväiteid tehtud tööde kvaliteedi osas.
12.VÕS § 637 lõike 3 järgi muutub töövõtja nõue sissenõutavaks töö valmimisest. Töö valmimiseks tuleb pidada tööde vastuvõtmist kostja poolt. Seega on hageja nõue muutnud sissenõutavaks. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et hageja on esitanud kostjale arved töö eest tasumiseks. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks oma kohustuse täitnud.
13.VÕS § 76 lõike 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt kokkuleppele. Kuna kostja ei ole kohustust täitnud tuleb kostjalt välja mõista 387 587, 94 krooni.
14.Poolte vahel aset leidnud pankrotti puudutav kohtuvaidlus ei puuduta käeolevat kohtumenetlust. Pankrotiavalduse esitamisel kontrollib kohus nõude selgust mitte selle põhjendatust. Pankroti otsuse tegemiseks selgitab kohus välja selle, kas nõue on selge, st kas see on vaieldav või mitte ning võlgniku maksevõime. Tartu Ringkonnakohtu 08.04.2005 otsusest nähtub, et hageja nõue kostja vastu ei olnud kohtu arvates piisavalt selge. Sellisel juhul toimubki nõude selguse tuvastamine eraldi kohtumenetluse käigus. Käesolev vaidlus ongi selliseks nõude selguse tuvastamiseks läbi viidav menetlus. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
15.AS L esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
16.Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et hageja poolt viidatud ja hageja ning kostja vahel sõlmitud lepingutes kokkulepitud ehitustööd on teostatud ja vastu võetud ning kostjal on tekkinud sellest tulenevalt kohustus nende eest tasuda ning et kui kostja on tööd vastu võtnud ja ei ole vastavalt VÕS § 644 lõikele 1 teatanud puudustes tehtud töödes, siis on kostja käesolevaks ajaks minetanud õiguse tugineda puudustele tehtud töödes.
17.Vastavalt ehitusseaduse (EhS) § 31 lõikele 1 dokumenteerib ehitamise käigus tehtavad tööd ehitamist teostav isik, s.t. antud juhul hageja. Nimetatud paragrahvi lõike 2 kohaselt on ehitamise tehnilisteks dokumentideks ehitusprojekt ja selle muudatused (p 1), ehitustööde päevik (p 2), kaetud tööde aktid (p 3), töökoosolekute protokollid (p 4) ja muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks teostusjoonised ja ehitustoodete vastavussertifikaadid (p 5).
18.Hageja ei ole vaatamata kostja kohtuvälisele nõudele ehitamise tehnilisi dokumente kostjale esitanud, samuti ei teinud hageja seda (vaatamata kostja nõudele) pankroti väljakuulutamise menetluses, mille kinnituseks on kostja esimese astme kohtule esitanud 29.11.2005 hagi vastuse lisana vastavad kohtulahendid. Andmaks hinnangut hageja poolt töövõtulepingutest tulenevate kohustuste täitmisele ning selgitamaks välja, kas ja millises ulatuses vastavad hageja poolt teostatud tööd lepingutele (sh. seaduses sätestatud nõuetele), on vaja võrrelda teostatud töid ehitamise tehnilise dokumentatsiooniga. Seoses sellega taotles kostja ka käesolevas asjas kohtu abi vastavate dokumentide
3(6)
väljanõudmiseks hagejalt, kuid kohus ei rahuldanud kostja taotlust. Seega rikkus kohus TsMS § 171 lõiget 1 (§ 236 lõiget 2 kehtivas redaktsioonis) tulenevat kohustust tagada kostjale võimalus asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Samuti on Riigikohus oma lahendites nr 3-2-1-84-05, 3-2-1-67- 05, 3-2-1-151-04 jt. korduvalt leidnud, et kohus peab võimaldama tõendeid esitada ja välja nõuda, kui need on asjas olulised ja pool ise neid esitada ei saa.
19.Seda, et viidatud dokumendid peavad hagejal olema säilinud, kinnitavad EhS § 48 punktid 2 ja 3, mis kohustavad ehitusettevõtjat tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise ja säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.
20.Pärast kohtu keeldumist hagejalt vastava projektdokumentatsiooni väljanõudmisest, taotles kostja kohtult Tallinna Linnavalitsuselt kõigi Tallinna Linnavalitsuses asuvate dokumentide esitamist, mis puudutavad vaidlusaluse objekti (x bowlingu saali) ehitamist, sh. ehitusprojektid, ehituspäevikud jm. ehitamist tõendav dokumentatsioon (kuivõrd hageja väidete kohaselt on Tallinna Linnavalitsuses olemas kogu vastav projektdokumentatsioon). Tallinna Linnavalitsus esitas kohtule nõutud dokumentidest kõik need, mis Tallinna Linnavalitsuse valduses olemas on. Tallinna Linnavalitsuse poolt kohtule esitatud dokumentide hulgas ei ole projekte, ehituspäevikuid, kaetud tööde akte ega muid ehitamist dokumenteerivaid dokumente, mis puudutaksid hageja poolt hagis viidatud tööde teostamist.
21.Arvestades eeltoodut ja lähtudes asjaolust, et hageja ei ole vaatamata kostja korduvatele nõudmistele vastavaid dokumente esitanud, kuigi ehitusettevõtjal peavad ja pidid olema olemas ja säilitatud kõik vastavad dokumendid (EhS § 48 p 3 ja § 31 lg 2), on tõenäoline, et vastavat dokumentatsiooni ei ole ega ole olemas olnudki. Seega on kõik hageja poolt väidetavalt tehtud tööd teostatud ilma vastavat projektdokumentatsiooni omamata ja ehitamisel teostatavat täitedokumentatsiooni vormistamata.
22.EhS § 12 lõike 1 kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile ja EhS § 3 lõike 1 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud vastavalt heale ehitustavale ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt. EhS § 18 lõike 1 kohaselt on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peab olema ehitusprojekt selline, et selle järgi saaks kontrollida ehitise ja ehitamise vastavust nõuetele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab ehitusprojekt olema koostatud või kontrollitud vastava projekteerimises pädeva spetsialisti poolt. EhS § 31 kohaselt teostab ehitamise dokumenteerimist ehitaja. EhS § 48 punkti 1 kohaselt on ehitaja kohustatud tagama ehitusprojekti järgse ehitamise. Seega on ilmne, et kuna käesoleval juhul puudub ehitusprojekt ja ehitamise dokumentatsioon, ei ole hageja järginud väidetavas ehitustegevuses eelnimetatud nõudeid ja on seega ehitanud ebaseaduslikult. Hageja ebaseaduslikust tegevusest (seadusele mittevastavast ehitamisest) ei saa tekkida kostjal varalisi kohustusi hageja ees. Kohus on nimetatud asjaolusid eiranud ning teinud seetõttu ebaõige lahendi. Kohtu järeldused selle kohta, et kostja on minetanud õiguse esitada vastuväiteid tehtud tööde nõuetele vastavuse osas, on ekslikud.
23.Isegi, kui tellija ei teata töö lepingutingimustele mittevastavusest VÕS § 644 sätestatud tähtaja jooksul, siis VÕS § 645 lg 1 ei seo töö lepingutingimustele mittevastavust ega sellele tuginemist mingisuguse tähtajaga, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu või töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale.
4(6)
24.Töövõtja poolt tahtluse või raske hooletuse tõttu tööde tegemata jätmist on võimalik tõendada projektdokumentatsiooni alusel, mida käesolevas asjas ei ole esitatud ning mille kohus jättis hagejalt välja nõudmata vaatamata kostja taotlusele. Seega on kohtu järeldused vastuolus VÕS § 645 lõikega 1 ning kostjal on jätkuvalt õigus tugineda puudustele teostatud töödes.
25.Hageja on käesolevas asjas kohtule esitanud arvete aluseks olevatest lepingutest üksnes 01.04.2003 töövõtulepingu nr 02 ning 07.11.2002 töövõtulepingu nr 22 ja 29.11.2002 töövõtulepingu nr. 23. Töövõtulepingu nr 22 objektiks on vastavalt lepingu punktile 2.1. x BOWLINGUSAAL. Töövõtulepingu nr 23 objektiks on x BÜROO RUUMID.
26.Hageja poolt hagiavaldusele lisatud arve nr 56 (21.08.2003) aluseks olevast ehitustööde aktist nr 43 nähtub, et akt on koostatud objekti x LADU kohta. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud arve nr 56 (09.09.2004) aluseks olevast ehitustööde aktist nr 50 nähtub, et akt on koostatud objekti y MOTOPOOD kohta.
27.Eeltoodust tulenevalt on kohus nimetatud tõendeid ebaõigesti hinnanud ning teinud järelduse lepingus kokkulepitud tööde teostamise ning vastuvõtmise kohta. Hageja poolt kohtule esitatud arved nr 56 (09.09.2004 ja 21.08.2003) ning nende aluseks olevad aktid ei ole seega koostatud ega esitatud poolte vahel sõlmitud lepingute alusel ja ei kajasta seega lepingutes kokkulepitud tööde teostamist. Vastustaja seisukoht
28.OÜ * ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb selle vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
29.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Kuna kohtukolleegium nõustub täiesti maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata.
30.Kostja leiab, et kuna hageja ei ole esitanud ehitamise tehnilisi dokumente, siis pole tal võimalik tõendada, et teostatud tööd pole teostatud nõuetekohaselt. Tulenevalt VÕS § 637 lõikest 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kolleegium leiab, et töö üleandmisega oli hageja lepingujärgse kohustuse täitnud ning kuna kostja keeldus tehtud töö eest maksmast, siis rikkus viimane sellega lepingust tulenevat omapoolset kohustust. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
31.Kolleegium leiab, et kostjal polnud alust keelduda oma lepingulise kohustuse täitmisest. VÕS § 637 järgi ei sõltu töövõtja tasunõue asjaolust, kas ta on täitnud ehitise dokumenteerimiskohustuse ja esitanud nõuetekohased dokumendid tellijale. VÕS § 111 lõike 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.
32.Tulenevalt VÕS § 644 lõikest 1 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja seda kohustust ei täitnud ja seega on ta minetanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus rikkunud ka TsMS § 236 lõiget 2, kuna EhS § 31 lõikest 2 tulevad ehitamise tehnilised dokumendid ei ole antud asja lahendamisel asjakohased.
33.Kolleegium leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik kohaldada VÕS §-i 654, mis reguleerib töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise erisusi, kuna tõendatud pole, et väidetav lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske
5(6)
hooletuse tõttu või et töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale.
34.Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et hageja poolt kohtule esitatud arved nr 56 ning nende aluseks olevad aktid ei ole koostatud ega esitatud poolte vahel sõlmitud lepingute alusel. Kostja on 21.08.2003 arve nr 56 aluseks oleva ehitustööde aktile nr 43 alla kirjutanud ja sellest nähtub, et akt on koostatud objekti x Ladu kohta. Samuti nähtub 09.09.2004 arve nr 56 aluseks olevast ehitustööde aktist nr 50, et see akt on koostatud objekti y Motopood kohta. Kohtule on hageja esitanud töövõtulepingud, milles on lepingu objektidena loetletud x BOWLINUSAAL ja x BÜROO RUUMID. Kolleegium leiab, et asjaolu, mille kohaselt on kostja arvete nr 56 aluseks olevatele aktidele alla kirjutanud, tõendab seda, et poolte vahel oli lisaks kirjalikele töövõtulepingutele sõlmitud ka suulised töövõtulepingud objektide x LADU ja y MOTOPOOD kohta.
35.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb kehtinud TsMS § 60 lõigete 1 ja 8 alusel rahuldada vastustaja taotlus õigusabikulude välja mõistmiseks apellandilt. Hageja on taotlenud apellatsioonimenetluses kantud õigusabi kulu 17 700 krooni välja mõistmist kostjalt. Nähtuvalt kohtule esitatud arvest nr 608002 koosneb õigusabi kulu vastuse koostamisest apellatsioonkaebusele ja esindamisest Tallinna Ringkonnakohtus ning sellega seonduvast seoses 22.06.2006 Harju Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-05-18969. Kuna pooled ei soovinud asja arutamist kohtuistungil, siis lahendas kohus AS-i L apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses. Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium kehtinud TsMS § 61 lõikest 1 tulenevalt vastustaja vajalikuks ja põhjendatud õigusabi kuluks 10 000 krooni.
G. Kivinurm
R. Allikvere
T. Kollom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.