Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

AS L. Rei (pankrotis) ei ole nimetatud arveid, kogusummas 353 249,62 krooni, tasunud. Vastavalt kokkuleppele on võlausaldajal mittetähtaegsel tasumisel õigus nõuda viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest. Kuivõrd arved on AS L. Rei (pankrotis) poolt allkirjastatud, on AS L. Rei (pankrotis) arvete tasumisega nõustunud. Arvestades, et AS L. Rei (pankrotis) ei ole tähtaegselt arveid tasunud, on AS L. Rei (pankrotis) rikkunud võlasuhtest tulenevaid kohustusi. Harju Maakohtu menetluses oli hageja nõue AS L. Rei vastu arvetest nr 82, 1 ja 56 tuleneva põhinõude väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 22.06.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-18969 mõisteti AS-ilt L. Rei välja arvetest tulenev põhinõue. Otsus on jõustunud. Tuginedes eeltoodule ja asjaolule, et kohtus on tõendatud AS L. Rei arvete õigeaegne mittetasumine, on hagejal AS-ilt L. Rei (pankrotis) õigus nõuda viiviste tasumist. Hageja ei nõua AS-ilt L. Rei (pankrotis) viiviseid suuremas summas, kui on põhinõue. Arvest nr 82 oli 01.07.2004 tekkinud viiviseid 118 803 krooni, arvest nr 1 oli 01.08.2004 tekkinud viiviseid 154 000 krooni ning arvest nr 56 oli 05.04.2005 tekkinud viiviseid 79 800 krooni. Hageja nõuab AS-ilt L. Rei (pankrotis) 350 000 krooni tasumist. Nõue ei ole tagatud pandiga ning kuulub PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi teise rahuldamisjärku. Hageja ei esitanud arvetest tulenevaid viivisenõudeid tsiviilasja nr 2-05-18969 käigus, sest vastavalt 2005.a kehtinud seadustele tuli nõude esitamisel kohtusse tasuda riigilõivu ka kõrvalnõuetelt, hagejal sel hetkel vaba raha riigilõivu tasumiseks puudus. Hageja on AS-ile L. Rei (pankrotis) esitanud 31.12.2004 pankrotihoiatuse ning 17.01.2005 pankrotiavalduse, milles palus AS-il L. Rei (pankrotis) arvete tasumisega viivitamisest tulenevad nõuded täita. Lähtudes eeltoodust, on tõendatud, et hageja esitas viivisenõuded AS-ile L. Rei (pankrotis) juba esimese pankrotimenetluse käigus, so 2004.a. Arve nr 56 tasumise tähtaeg oli 16.09.2004. Seega oleks nõue pidanud aeguma 16.09.2007. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud nõude esitamine pankrotimenetluses. Hageja esitas pankrotimenetluses nõude 26.06.2007, millega aegumine peatus. Tulenevalt eeltoodust, ei ole arvest 56 tulenev viivisenõue aegunud. Arvetest 82 ja 1 tulenevad nõuded ei ole aegunud. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt on õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Hageja ja AS-i L. Rei (pankrotis) vahel käisid nii suulised kui ka kirjalikud läbirääkimised viivisenõude tasumiseks, mida tõendavad muuhulgas pankrotiavaldus ja pankrotihoiatus, milles hageja palus AS-il L. Rei (pankrotis) arvetest, sh arvetest 82 ja 1 tulenevad viivised tasuda. Arvestades, et nimetatud poolte vahel käisid läbirääkimised muuhulgas viiviste tasumiseks, ei ole arvetest tulenevad nõuded aegunud. Viivisenõue ei ole ebamõistlikult suur. Asjaolu, et hageja tsiviilasja nr 2-05-18969 käigus viivisenõudeid ei esitanud, ei tähenda, et hagejal viiviste tasumise vastu huvi puudus. Alusetu on väide, et arvestades AS-i L. Rei (pankrotis) majanduslikku olukorda, ei ole mõistlik välja nõuda viiviseid. Hageja ei nõua viiviste tasumist suuremas ulatuses, kui seda on arvetest tulenev põhivõlg. Viivise suuruse osas seaduses piirangud puuduvad. VÕS § 113 on dispositiivne, pooled võivad kokku leppida nimetatud paragrahvis sätestatust erinevas viivise suuruses. AS-i L. Rei (pankrotis) ja

2(6)

hageja vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt oli arvete tasumisega viivitamise puhul viivisemääraks 0,5% päevas. Hageja palus tunnustada OÜ KVL Ehitus nõuet summas 350 000 krooni AS L. Rei (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud rahuldamisjärgus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnustanud. Hageja esitas AS-ile L. Rei (pankrotis) 26.06.2007 nõude summas 350 000 krooni, mille aluseks on hageja poolt võlgnikule 08.12.2003 esitatud arvest nr 82, 07.01.2004 esitatud arvest nr 1 ning 09.09.2004 esitatud arvest nr 56 tulenev viivise nõue. Harju Maakohtu 22.06.2006 otsusega nr 2-05-18969 mõisteti võlgnikult hageja kasuks välja nimetatud arvetest tulenev põhinõue kokku summas 353 249,62 krooni, viivisenõuet hageja antud asjas ei esitanud. Hageja ei ole hagimenetluses tsiviilasjas nr 2-05-18969 kostjalt viivise tasumist nõudnud, mistõttu hagejal ilmselgelt puudus huvi viivisenõude rahuldamise vastu, samuti ei ole hageja esitanud kostjale arveid, mis võiks olla viivisenõude tasumise aluseks. Hageja ei ole tõendanud tema ja võlgniku vahel viivise osas kokkuleppe olemasolu. Võlgnik on maksejõuetu ja seega on selge, et võlgniku majanduslikku olukorda arvestades ei ole mõistlik mõista hageja kasuks välja viiviseid summas 350 000 krooni. TsÜS § 146 lg-st 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat ning hageja nõuded aegusid vastavalt 15.12.2006, 14.01.2007 ja 16.09.2007. Maakohtu otsuse põhjendused Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja tunnustas OÜ KVL Ehitus nõuet summas 350 000 krooni AS L. ei pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Arvestades tsiviiltoimiku materjale ja tõendeid on tõendatud, et AS L. Rei (pankrotis) ei ole tasunud OÜ KVL Ehitus poolt esitatud arvete (arve nr 82, 1 ja 56) õigeaegselt tasumata jätmise eest viivist. Vastavalt kokkuleppele oli võlausaldajal mittetähtaegsel tasumisel õigus nõuda võlgnikult viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest. Kohus ei nõustunud kostjaga, et nõue on aegunud ning nõustus hageja seisukohtadega nõude aegumise peatumise osas kohtumenetluse, pankrotimenetluse ja poolte vahel peetavate läbirääkimiste ajaks. Viivise summa – 350 000 krooni – ei ole ebamõistlikult suur, pidades silmas kohtupraktikat (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-6605) ning lähtudes mõistlikkuse põhimõttest ja TsMS § 133 lg 2 lauses 2 sätestatust. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ Groosi Haldus palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks; menetluskulud jätta OÜ KVL Ehitus kanda. Pärnu Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ja jõudis seetõttu ebaõige lahendini. 01.02.2008 kohtuistungil esitas hageja suulise taotluse Pärnu Maakohtu menetluses olevate tsiviilasjade nr 2-07-45343 ja nr 2-07-45339 (OÜ KVL Ehitus hagi Skorpioni Julgestusteenistuse AS vastu nõude tunnustamiseks AS L. Rei pankrotimenetluses) liitmiseks ühte menetlusse. Maakohus jättis taotluse rahuldamata. Vastavalt TsMS §-le 333 esitas vastustaja kohtule kirjaliku vastuväite eelpool nimetatud taotluse rahuldamata jätmise kohta. 25.02.2008 määrusega jättis maakohus hageja vastuväite rahuldamata. Kostja nõustus 01.02.2008 istungil hageja taotlusega. Tsiviilasjad nr 2-07-45343 ja nr 2-07-45339 on üheliigilised hagid ning esitatud nõuded on õiguslikult omavahel seotud. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt ei ole võimalik tsiviilasjade nr 2-0745343 ja nr 2-07-45339 läbi vaatamine eraldi menetlustes. Tsiviilasjade liitmata jätmine võib põhjustada olukorra, kus käesolevas asjas tehtav lahend ei ole tegelikkuses täidetav, kuna lõppotsused tsiviilasjades nr 2-07-45343 ja nr 2-07-45339 võivad erineda. Maakohus ei taganud kohtumenetluse efektiivsust ning võimalikult väikeste kuludega lahendamist, kuna üheliigilisi

3(6)

hagisid vaadatakse ühel ja samal ajal läbi kahes erinevas menetluses. Maakohus jättis hageja taotluse rahuldamata ega põhjendanud, millised asjaolud takistavad tsiviilasjade liitmist. Maakohus rikkus TsMS § 2, § 5 lg 1, § 374 ja § 442 lg 5 ja tegi lahendi, mis ei ole täidetav. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ning jõudis seetõttu ebaõige lahendini. Hageja arvetest nr 82 ja nr 1 tulenev viiviste nõue on aegunud. Maakohus jättis kostja aegumise taotluse rahuldamata ega põhjendanud, miks kohus aegumise kohaldamise taotlust ei rahulda. Kohus vaid märkis, et nõustub vastustaja seisukohtadega nõude aegumise peatumise osas nii kohtumenetluse, pankrotimenetluse kui ka poolte vahel peetavate läbirääkimiste ajaks. Kohus ei viidanud, millele tuginedes kohus leidis, et nõude aegumine on peatunud. Seega on Pärnu Maakohtu otsus põhjendamata ning vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1. Maakohus ei tuvastanud, kas AS L. Rei (pankrotis) ja vastustaja pidasid läbirääkimisi ning kas vastustaja andis AS-ile L. Rei (pankrotis) täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kohus vaid üldsõnaliselt nõustus vastustaja vastavasisuliste väidetega. Kohus ei tuvastanud, kui kauaks nõude aegumine peatus, mis on TsÜS § 167 lg 1 ja lg 2 kohaldamise ja aegumise üle otsustades olulise tähtsusega. Seega kohaldas maakohus ebaõigesti TsÜS § 167 lg 1 ja lg 2. Arve nr 82 muutus sissenõutavaks 16.12.2003, seega aegus arvest nr 82 tulenev viivisenõue 16.12.2006. Arve nr 1 muutus sissenõutavaks 15.01.2004, seega aegus arvest nr 1 tulenev viivisenõue 15.01.2007. Hageja väited, et AS L. Rei (pankrotis) ja vastustaja pidasid läbirääkimisi arvete nr 82 ja nr 1 tasumise osas on tõenditega katmata ja tuleb jätta tähelepanuta. Hageja 31.12.2004 AS-ile L. Rei esitatud pankrotihoiatus ja 17.01.2005 pankrotiavaldus ei tõenda läbirääkimiste pidamist poolte vahel ning ei ole aegumise peatumise aluseks TsÜS § 167 lg 1 alusel. Isegi kui hageja andis 31.12.2004 pankrotihoiatuses AS-ile L. Rei (pankrotis) täiendava tähtaja arvete ja arvetest tulenevate viiviste tasumiseks ning seetõttu aegumine peatus vastavalt TsÜS § 167 lg 2, on arvetest nr 82 ja nr 1 tulenev viiviste nõue aegunud. Hageja esitatud 31.12.2004 pankrotihoiatusest nähtub, et hageja andis AS-ile L.Rei (pankrotis) 31.12.2004 täiendava tähtaja arvete ja viiviste tasumiseks kuni 14.01.2005. Seega vastavalt TsÜS § 167 lg 2 peatus arvete nr 82 ja nr 1 aegumine 31.12.200414.01.2005 ehk 15 päevaks. Sellisel juhul aegus arve nr 82 31.12.2006 ning arve nr 1 30.01.2007. Isegi kui asuda seisukohale, et arved nr 82 ja nr 1 ei ole aegunud, on kohtul õigus jätta viivise nõue täies ulatuses rahuldamata TsÜS § 138 ja VÕS § 6 lg 2 alusel, kuna hageja ei esitanud mõistliku aja jooksul AS-ile L. Rei (pankrotis) arvet viiviste tasumiseks arvetelt nr 82, nr 1 ja nr 56 ega ole tsiviilasjas nr 2-05-18969 nõudnud viiviste tasumist. Hageja on viiviste nõudmise õiguse kaotanud. Viivise nõue on ebamõistlikult suur ning esinevad alused viivise nõude vähendamiseks. Kostja nõudis vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 ja VÕS §-le 162 viivise vähendamist. Maakohus ei põhjendanud, miks kohtu hinnangul puuduvad alused viivise vähendamiseks. Viide Riigikohtu lahendile ning mõistlikkuse põhimõttest lähtumisele ei ole otsuse põhjendamine. Kohus ei põhjendanud, millistele asjaoludele tuginedes ei ole mõistlikkuse põhimõttest lähtudes õiguspärane viiviste vähendamine. Arusaamatuks jääb viivise nõude mittealandamise osas tehtud kohtu viide TsMS § 133 lg 2 teisele lausele. TsMS § 133 lg 2 sätestab hagihinna määramise alused, mitte viivisenõude vähendamise alused ega ole antud juhul kohaldatav. Maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata ning vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 ja VÕS §-le 162 on apellandil õigus nõuda viiviste vähendamist. VÕS § 162 lg 1 annab kohtule diskretsiooniõiguse viivisenõuet vähendada mõistliku suuruseni, lähtudes eelkõige kohustuse täitmise ulatusest võlgniku poolt, teise poole tähelepanu väärivast huvist ning

4(6)

poolte majanduslikust seisundist. AS L. Rei (pankrotis) on maksejõuetu ning tal puudub võimalus tasuda viivist summas 350 000 krooni. Arvestada tuleb ka teiste AS L. Rei (pankrotis) võlausaldajatega, kes soovivad oma põhinõuete rahuldamist. Vastustaja põhinõue on AS L. Rei (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud. Seega ei ole mõistlik mõista hageja kasuks välja viiviseid rohkem, kui on seaduses sätestatud intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1). Hageja ei esitanud kohtule tõendit selle kohta, et AS L. Rei (pankrotis) ja vastustaja leppisid kokku viiviste tasumises ning selles, et viivise suurus on 0,5 % iga arve tasumisega viivitatud päeva eest. Viiviste nõue on tõendamata. Vastus apellatsioonkaebusele OÜ KVL Ehitus ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada seoses menetlusõiguse normi olulise rikkumisega ja tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. TsMS § 442 lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ja otsuses tuleb kõiki tõendeid hinnata. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Maakohus on otsuse põhjendustes leidnud, et võlgnik on kohustatud tasuma hagejale viivist, kuid otsusest ei selgu, millest lähtudes maakohus sellisele järeldusele jõudis. Kohus ei ole vaidlustatud otsuses esile toonud, millistele tõenditele tuginedes ta leidis, et hageja ja AS L. Rei (pankrotis) vahel oli viiviste tasumise kohta kokkulepe. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud kokkulepet viivise tasumiseks (t lk 63), kuid kohus ei ole hinnanud seda vastuväidet. Nõude aegumise osas ei ole kohus esile toonud, millist materiaalõiguse normi ta kohaldas nõude aegumise üle otsustamisel. Samuti ei selgu otsusest, millistele asjaoludele tuginedes leidis maakohus, et nõude aegumine on peatunud seoses kohtumenetluse, pankrotimenetluse ja läbirääkimistega. Kolleegium märgib, et nõude alusena hageja poolt esiletoodu kohaselt nõuab ta võlgnikult viivist kolme erineva arve maksmisega viivitamise tõttu. Seega on nõue muutunud sissenõutavaks mitte korraga, vaid olenevalt maksetähtajast erinevatel aegadel. Maakohus nõude sissenõutavaks muutumise aega tuvastanud ei ole. Samuti ei ole tuvastanud kohus, millal oli aegumine peatanud. Seega on maakohtu otsus olulises osas põhjendamata ja ringkonnakohtu poolt esmakordselt nõude aluseks olevate asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine rikuks oluliselt poolte kaebeõigust, kuna TsMS § 688 lg 3 järgi arvestab Riigikohus kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel ainult nende asjaoludega, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsustega. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. PankrS § 103 lg 2 järgi nõue ja selle rahuldamisjärk loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega üksi võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur nõuete kaitsmise koosolekul vastuväitest loobub. PankrS § 106 lg 1 järgi otsustab juhul, kui nõuet või selle rahuldamisjärku nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud

5(6)

nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus, kusjuures kostjaks on vastuväite esitanud isik. Hageja nõudele AS L. Rei (pankrotis) pankrotimenetluses on vastuväite esitanud lisaks kostjale ka Skorpioni Julgestusteenistuse AS. Viimase vastu esitatud hagi menetleb Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja (tsiviilasi nr 2-07-45339). Õige on kaebuse väide, mille kohaselt on põhjendatud mõlema hagi liitmine ühte menetlusse, kuna hageja eesmärki nõude tunnustamiseks on võimalik täita ainult siis, kui mõlemad nõuded rahuldada. Lahendades nõudeid eraldi võib tekkida olukord, kus ühe nõude osas samadel alustel on kaks erinevat lahendit. Seega on õige kaebaja väide, mille kohaselt on maakohus ebaõigesti jätnud hagid liitmata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hagid liita. Kuna kolleegium saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule, siis menetluskulud tuleb kindlaks määrata ja jagada maakohtu poolt asja uuel läbivaatamisel.

R. Allikvere

Ü. Jänes

M. Klaar

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.