Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Vastavalt esitatud hagile kuulutas Pärnu Maakohus 27. aprilli 2007.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-07-13081 välja AS L-Rei pankroti. Hageja OÜ Apparatus esitas AS-le L.Rei (pankrotis)(edaspidi ka võlgnik) 26. juunil 2007.a. nõudeavalduse 850 000 krooni nõudes. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 27. septembril 2007. Selle käigus esitasid hageja nõudele vastuväite kostjad OÜ Groosi Halduse ja Skorpion Julgestusteenistuse AS. Hageja on seisukohal, et nõue summas 850 000 krooni on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu palub hageja kohtul nimetatud nõuet tunnustada alljärgnevatel põhjustel: OÜ KVL Ehitus on AS’le L. Rei (pankrotis) esitanud järgmised arved :

Arved on AS L. Rei (pankrotis) poolt allkirjastatud ning seega on AS L. Rei (pankrotis) arvete tasumisega nõustunud. Kahjuks on võlgnik arved tasunud viivitusega ja arved 56 ja 42 on tasutud vaid osaliselt. Vastavalt kokkuleppele on OÜ-l KVL Ehitus mittetähtaegse tasumise korral õigus nõuda võlgnikult viivist 0,5 % iga viivitatud päeva eest. Hageja ja OÜ KVL vahel sõlmiti 1. veebruaril 2007.a. nõude loovutamise leping, mille kohaselt OÜ KVL Ehitus loovutas hagejale kõik OÜ KVL Ehituse poolt AS-le L. Rei (pankrotis) esitatud , eelnimetatud arvetest tulenevad nõuded, s.h. viivise nõuded. AS L. Rei (pankrotis) tasus arve nr. 42 alusel viimati OÜ-le KVL Ehitus 20. veebruaril 2004.a. 30 000 krooni. Tasumist tõendab OÜ KVL Ehitus kontoväljavõte (lisa 1). Arve kohaselt on tasumata 12 441,73 krooni põhivõlga. Arve nr. 54 alusel tasus AS L. Rei OÜ-le KVL Ehitus 29. novembril 2004 20 369,03 krooni. Tasumist tõendab OÜ KVL Ehitus konto väljavõte(lisa 1.) Arve nr. 56 alusel tasus AS L. Rei OÜ-le KVL Ehitus viimati 29. novembril 2004 19 630,97 krooni, tasumata on 21 896,59 krooni. TsÜS § 160 lg. 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks. Hageja esitas 16. veebruaril 2007.a. hagi AS L.Rei (pankrotis) vastu 850 000 krooni nõudes. Kuna kohus võttis 20. veebruaril 2007 määrusega hagi menetlusse, siis on aegumine antud asjas peatunud. Kuivõrd hageja ei soovi AS-lt L.Rei (pankrotis) nõuda viivist suuremas ulatuses kui põhinõuete summa, siis nõuab hageja AS-lt L.Rei (pankrotis) 850 000 tasumist. Nõue ei ole tagatud pandiga ja kuulub Pankrotiseaduse § 153 lg. 1 p. 2 järgi teise rahuldamisjärku.

lk 3 Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS § 100, 164 lg. 1 ja Pankrotiseaduse § 106 lg. 1 ja 4, 107, 153 lg. 1 p. 2 palub hageja:

KOSTJATE VASTUVÄITED

Groosi Halduse OÜ Hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu järgmistel põhjustel: AS L.Rei (pankrotis) põhivõlg OÜ KVL Ehitus ees on järgmine:

lk 4 Arvest nr. 56 tasus AS L.Rei (pankrotis) 29. 11. 2004 39 630,97 krooni, tasumata oli 21 896,59 krooni. Arve nr. 54 tasus AS L.Rei (pankrotis) 29. 11. 2004 täielikult. OÜ KVL Ehitus AS-lt L.Rei (pankrotis) nimetatud arvetelt viivise tasumist ei nõudnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 113 lg. 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt viivise arvestuse aluseks olevatele arvetele on hageja esitanud nõude viivisele 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata nõudelt. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et OÜ KVL Ehitus on AS’ile L.Rei (pankrotis) esitanud arved

lk 5 AS L.Rei (pankrotis) arveid õigeaegselt ei tasunud ja 31. detsembril 2004 on OÜ KVL Ehitus teinud AS-le L.Rei (pankrotis) pankrotihoiatuse /.l. 58/, milles oma nõudena märkis ka eelnimetatud arvete tasumisega viivitusest tuleneva nõude viivistele: arve nr. 42 järgi viivis 310 675, 45 krooni; arve nr.56 järgi viivis 108 618,55 krooni; arve nr. 54 järgi viivis 435 682, 50 krooni. Pankrotihoiatuse tegemise ajaks oli võlgnik maksnud ära arve nr. 54 ja võlgnes arvete nr. 56 ja 42 järgi 34338,32 krooni. Põhivõla väljamõistmiseks võlgnikult on OÜ KVL Ehitus esitanud 27. 05. 2005 hagi Harju Maakohtule ja 22. 06. 2006.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-05-18969 mõistis kohus võlgnevuse AS-lt L.Rei (pankrotis) OÜ KVL Ehitus kasuks välja.

lk 6 Kuna viiviste arvestus /t.l. 19/ hõlmab viiviseid alates märtsist 2004, ei saa nõude suhtes aegumist kohaldada. Kostjad on muu hulgas leidnud, et viivisenõuet ei peaks tunnustama, kuna selle nõude esitamine on hageja poolt hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja I on viidanud Riigikohtu 10. 10. 2007.a. lahendile 3-2-1-41-07, milles kohus märgib, et õiguste teostamise eesmärgiks ei saa olla kahju tekitamine teisele isikul. Hea usu üheks funktsiooniks ongi välistada võimalus, et õigustatud isik kuritarvitab oma õigusi. Tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (näiteks on ülekohtune). Riigikohus on olenevalt tuvastatud asjaoludest pidanud põhimõtteliselt võimalikuks ka olukorda, kus hea usu põhimõtte vastaseks osutub viivisenõue üksnes teatud perioodi eest. Samuti on kostjad veendunud, et nõutab viivis on ülemäära suur. Kohus võtab arvesse asjaolu, et võlausaldaja, esitades nõude põhivõla sissenõudmiseks võlgnikult, ei ole esitanud nõuet selleks ajaks sissenõutavaks muutunud viivistele, on kaotanud õiguse viivistele, mis esialgse viiviste nõude hagi esitamise ajaks olid aegunud. Nagu selgub nõuete loovutamise lepingust, et ole pooled kokku leppinud, millises summas loovutab võlausaldaja hagejale nõude loovutamise lepingu ajaks sissenõutavaks muutunud viivistest. Küll aga on pooled lepingu p. 2 kohaselt kokku leppinud, et hageja kohustub tasuma nõude loovutanud võlausaldajale p.-s 1 nimetatud nõuete (viivitamisest tulenevad nõuded) loovutamise eest 50 % arvete alusel võlgnikult hagejale laekunud summadest alates lepingu sõlmimisest, kui hagejal õnnestub realiseerida loovutatud nõuded. Esitades pankrotimenetluses nõude , mille suurus on võrdne võlausaldaja poolt esitatud arvete summaga, on hageja kohtu hinnangul käitunud võlgniku suhtes ülekohtuselt. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et nõutav viivis on ebamõistlikult suur. Kohus võtab nõude hindamisel arvesse asjaolu, et tegemist on maksujõuetu äriettevõttega, kes, vaatamata makseraskustele, on vaidlusalustest arvetest maksnud võlausaldajale ära ca 96 %. Põhivõlg nõude loovutamise aja seisuga oli tegelikult 34 338, 63 krooni ja selle maksmata jätmine oli ilmselgelt põhjustatud ettevõtte maksejõuetusest. Kuna nõude loovutamise kokkuleppe kohaselt oli hageja kohustatud maksma võlausaldajale ära poole võlgnikult selle lepingu alusel välja mõista õnnestunud summadest k.a. viivis, s.t. pool võlgnikult saadud summadest jääb hagejale, siis ei peaks viivise väljamõistmine võlgnikult kujunema hageja jaoks võimaluseks teenida kasumit maksujõuetuks muutunud ettevõtte teiste võlausaldajate arvel. Lähtudes VÕS § 162 peab kohus võimalikuks vähendada hageja nõuet võrdsustades selle summaga, mille võlgnik võlgnes võlausaldajale põhivõlana nõuete loovutamise hetke seisuga , e 34 338, 63 kroonini.

lk 7 TsMS § 163 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.