Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi X ja Kaupo Kase vastu 60 000 krooni väljamõistmiseks • hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS (rk 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu), esindaja: Helmeri Indela • kostjad: - X - Y
Menetlusosalised ja nende esindajad
Istungi toimumise aeg
11.04.2006
Protokollija
kohtuistungisekretär Tiiu Miller
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista solidaarselt X ja Y võlg 60 000.- krooni (kuuskümmend tuhat krooni) Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks.
3.Välja mõista solidaarselt X ja Y menetluskulud 5288.40 krooni (viis tuhat kakssada kaheksakümmend kaheksa krooni ja nelikümmend senti) Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks.
4.Jätta Tartu Maakohtu 28.10.2005 määrusega tsiviilasjas nr 2-2382/05 (uus nr ) kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse otsuse täitmist tagava abinõuna.
5.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.25.05.2005 sõlmisid hageja ja X tarbijakrediidilepingu, mille kohaselt andis hageja X krediiti 30 000 krooni. Kostja kohustus maksma hagejale intressi 25,07% krediidisummast
ühe aasta kohta, kogu lepingu perioodi eest 53 122.47 krooni. Krediidi brutosummaks kujunes 83 422.47 krooni. Lepingule kohaldatakse hageja üldtingimusi K 1.4.
2.25.05.2005 sõlmis hageja tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks Kaupo Kasega käenduslepingu vastutuse rahalise maksimumsummaga 113 122 krooni ja tähtajaga 01.07.2014.
3.Põhivõlgnik jättis alates esimesest maksepäevast 2005 juunis tasumata kõik lepingujärgsed maksed, rikkudes sellega oma lepingulisi kohustusi. Hageja saatis 21.06.2005, 21.07.2005, 26.07.2005 ja 16.08.2005 kostjatele kirjalikud meeldetuletused. 23.08.2005 kirjas hoiatas hageja kostjaid lepingu ülesütlemise eest, kui kahe nädala jooksul võlga ei likvideerita või võla tasumiseks teistsugust kokkulepet ei saavutata.
4.Kuna kostjad võlga ei tasunud, ütles hageja 16.09.2005 lepingu üles ning nõudis kostjatelt 41 471.56 krooni tasumist. Kostjad ei ole hagejale ka pärast lepingu ülesütlemist midagi tasunud.
5.27.10.2005 seisuga on hageja nõue kostjate vastu 60 000 krooni:
5.1.tagastamata krediidisumma 30 000 krooni;
5.2.sissenõutavaks muutunud tasumata intress 3314.57 krooni;
5.3.viivis 824.12 krooni (VÕS § 113 lg 1 III alusel 32,07% võlgnetavalt summalt aastas; 6.99 krooni kuni lepingu ülesütlemiseni 16.09.2005 ja 817.13 krooni perioodil 27.09.2005-27.10.2005);
5.4.leppetrahv 6000 krooni (VÕS § 158 lg 1 ja üldtingimuste p 6.3 alusel 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt);
5.5.võla sissenõudmisega seotud kulud 2150 krooni (kostjatele kirjade saatmise kulu vastavalt hageja hinnakirjale);
5.6.kahjuhüvitis 17 711.33 krooni (hageja kaotas lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg 3 alusel tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressi saamise võimaluse; hageja on saamata jäänud intressist VÕS § 161 lg 2 ja § 113 lg 5 tulenevalt maha arvanud leppetrahvi ja viivise ning kahju suuruseks, mida hagejal oleks õigus nõuda, on 42 983.78 krooni; hageja nõuab kahju hüvitamist vaid osaliselt).
6.Hageja palub mõista solidaarselt kostjatelt enda kasuks välja võla 60 000 krooni ja kohtukulud ning jätta kostjate kohtukulud nende endi kanda (tl 6-11, 78).
KOSTJATE VASTUSED
7.Kostja X ei ole kohtule kirjalikult vastanud.
8.Kostja Y hagi õigeks ei võta, palub jätta kohtukulud X kanda ning tühistada oma kontode arestimise. Kostja ei tundnud X ja sõlmis käenduslepingu rumalusest. Kostjal oli ka endal raha vaja ning X jutt tundus usaldusväärne (tl 71).
KOHTUISTUNG
9.Hageja esindaja jäi nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Maksegraafiku kohaldamisega hageja nõus ei ole (tl 89-90).
10.Kostja X seletas, et võttis laenu ja kulutas selle mõttetute asjade peale. Käendaja Kaupo Kase leidis ta ajalehekuulutuse kaudu. Kostja palus koostada võla tasumiseks maksegraafiku – 1000 krooni kuus alates 2006 augustist. Kohtutäituri kulu on kostja nõus tasuma seadusega sätestatud ulatuses. Kostja palus vabastada Kaupo Kase kontod arestist (tl 89-90).
11.Kostja Kaupo Kasele oli kohtukutse isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud (tl 84, 85), kuid istungile ta ei ilmunud ega esitanud ka põhjendatud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks (tl 89).
KOHTU SEISUKOHT
12.VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
13.Hageja ja X sõlmisid 25.05.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500527/15kt krediidisummaga 30 000 krooni, intressimääraga 25,07% krediidisummast aasta kohta, krediidi brutosummaga 83 422.47 krooni ja krediidi kulukuse määraga 43,2% aasta kohta (tl 1718). Pooled leppisid kokku, et lepingule kohaldatakse üldtingimusi K 1.4 (22-23). Vastavalt üldtingimuste p 2.1 ja maksegraafikule kohustus krediidisaaja hagejale tagastama krediidisumma ja tasuma intressi igakuiste maksetena alates 15.06.2005 (tl 19-21, 22).
14.25.05.2005 sõlmis hageja Kaupo Kasega käenduslepingu, millega Y võttis endale hageja ees vastutuse krediidilepingust nr 0500527/15 tulenevate nõuete täitmise eest, vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 113 122 krooni ja tähtajaks 01.07.2014 (tl 24-25). VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastatama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastavalt VÕS § 145 lg 2 vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.
15.Kostjad ei ole lepingute sõlmimist ega kehtivust vaidlustanud (tl 71, 89-90).
16.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
17.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjad ei täitnud nõuetekohaselt lepingutest tulenevaid kohustusi. Kostjad ei tasunud hagejale makseid vastavalt maksegraafikule hageja 21.06.2005, 21.07.2005, 26.07.2005 ja 16.08.2005 meeldetuletustele vaatamata (tl 26-33). 23.08.2006 kirjas hoiatas hageja kostjaid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eest (tl 34, 35). 16.09.2005 ütles hageja tarbijakrediidilepingu üles ja nõudis kostjatelt võla tasumist (tl 36, 37). Kostjad ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud (tl 71, 89-90).
18.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
19.Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja lepingu üldtingimuste p 6.1 (tl 22) võib krediidiandja nõuda krediidisaajalt krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel viivist seaduses sätestatud määras. VÕS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 113 lg 1 III sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS § 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub 7% aastas.
20.VÕS § 158 lg 1 ja lepingu üldtingimuste p 6.3 (tl 22) kohaselt on krediidisaaja kohustatud lepingu ülesütlemisel tasuma krediidiandjale leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt.
21.VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 128 lg 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
22.Lepingu üldtingimuste p 9.3 (tl 23) kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist krediidisaajale või käendajale saadetud kirjalike teadete eest vastavalt hinnakirjas sätestatule (tl 38).
23.Hageja palub mõista solidaarselt kostjatelt enda kasuks välja võla 60 000 krooni. Kostjad ei ole võla suurusele vastuväiteid esitanud (tl 71, 89-90).
24.Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada ja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 30 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 3314.57 krooni, viivise 824.12 krooni, leppetrahvi 6000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 2150 krooni, kahjuhüvitise 17 711.33 krooni. Kostja Y on teatanud, et ei võta hagi õigeks, kuid tema poolt esitatud põhjendused ei ole asjakohased ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks (tl 71).
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3, TsMS (redaktsioon kuni 01.01.2006) § 60 lg 1 ja kohtutäituri seaduse (KTS) (redaktsioon kuni 01.01.2006) § 254 lg 3 alusel tuleb solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 5288.40 krooni – hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 4000 krooni (t 4), kohtutäituri kulu 108.40 krooni (tl 57, 59, 88), kohtutäituri tasu 1180 krooni (tl 45,57). Hageja on palunud kostjatelt välja mõista kohtutäituri tasu kokku 1770 krooni (tl 45-49, 57-60). KTS (redaktsioon kuni 01.01.2006) § 254 lg 1 p 2 näeb ette, et 50 001 - 500 000kroonise hagi hinna korral on hagi tagamise eest saadav tasu 1000 krooni, sellele lisatakse KTS § 2510 alusel käibemaks. KTS § 23 lg 4 kohaselt vastutavad solidaarvõlgnikud kohtutäituri tasu maksmise eest solidaarselt. Seega on põhjendatud mõista kostjatelt Tartu Maakohtu 28.10.2005 hagi tagamise määruse (tl 40-41) täitmise eest välja kohtutäituri tasu üksnes 1180 krooni.
26.Arvestades hageja seisukohta, samuti asjaolu, et kostjad on solidaarvõlgnikud, kellest kostja X käesoleval ajal ei tööta ning kostja Y kohtuistungile ei ilmunud ja teada ei ole tema seisukoht maksegraafiku osas (tl 89), ei pea kohus otstarbekaks määrata käesolevas otsuses kindlaks otsuse täitmise viisi, korda ning tähtaega (TsMS § 445 lg 1).
27.TsMS § 445 lg 2 alusel tuleb Tartu Maakohtu 28.10.2005 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (tl 40-41) jätta jõusse otsuse täitmist tagava abinõuna, sest see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik (kostja X ei tööta käesoleval ajal ja kostja Y on teatanud, et ei võta hagi õigeks (tl 71, 89)) ning hageja ei taotle abinõu tühistamist. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.