Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

OÜ ja OM kinnitavad, et pärast kompromissi punktis 1 nimetatud summa tasumist ei ole pooltel teineteisele rahalisi ega muid pretensioone, mis tulenevad enne käesoleva kompromissi sõlmimist poolte vahel tekkinud lepingulistest suhetest.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr

OÜ hagis OM`i vastu õiguse tunnustamiseks mitte

tasuda 16 711,60 krooni. Välja mõista OÜ-lt riigilõiv 700 (seitsesada) krooni riigituludesse. Riigilõiv tuleb OÜ-l tasuda

arveldusarvele nr aktsiaseltsis

või arveldusarvele nr , viitenumber 3.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud TT ja H töövaidluskomisjoni .a otsusega töövaidlusasjas nr mõisteti OÜ-lt OMi kasuks välja saamatajäänud töötasu kuu tööpäevade eest summas 2178 krooni, töölähetuskulude hüvitus summas 5610,80 krooni, keskmine kuupalk lõpparve kinnipidamise eest summas 2690 krooni ja keskmine palk tööraamatu kinnipidamise eest 6232,80 krooni, kokku 16 711,60 krooni, millest kuuluvad kinnipidamisele riiklikud maksud. Väljamõistetud summast töötasu summas 2178 krooni kuulus viivitamatule väljamaksmisele. OMi nõue lisatasu, summas 33 999 krooni, osas jäeti rahuldamata. .a esitatud hagiavalduse kohaselt palus OÜ tunnustada tema õigust mitte maksta OM`ile 16 711,60 krooni. Kostja vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu. .a toimunud eelistungil esitasid pooled kohtule .a sõlmitud kompromissi. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 50 lg 3, kui hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem, võib kohus riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses välja mõista kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. Hageja ei ole tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu. .a toimunud eelistungil lubas hageja esindaja esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendava dokumendi ja taotluse poole riigilõivust tagasi saamiseks. Hageja esindaja seda teinud ei ole. Tulenevalt riigilõivuseaduse lisast 2 (kuni .a kehtinud redaktsioonis) oleks hageja pidanud hagiavalduse esitamisel tasuma riigilõivu 1400 krooni. .a kehtiva TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus leiab, et eelnimetatud normide koosmõjust tulenevalt tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 700 krooni. Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.