(Õigeksvõtmisel põhinev otsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse avalikult teatavaks
08.11.2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-06-7030
Tsiviilasi
AS-i
hagi AS(S) vastu
7 417,07 krooni saamiseks
TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 1 kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Poolte vahel .a. sõlmitud liitumislepingust ning AS-i ja kostja vahel sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 7 417,07 krooni, millest põhivõlg moodustab 3 708,54 krooni ja viivised 3 708,53 krooni ning mida kostja ei ole vaidlustanud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlg 7 417,07 krooni. Kohus peab võimalikuks hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.