Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Tsiviilasi
Hageja
Kostja Istungi toimumise aeg
Tartu Maakohus 07.november 2006.a. Tartu, Tartu kohtumaja 2-05-230 kohtunik Rutt Teeveer, Helju Rebane X hagi OÜ Y vastu 20 615.- krooni nõudes X esindaja Jekaterina Väli, esindaja Peeter Kruus; Y OÜ esindajad Eero Hanikat ja Mehis Treial. 30.oktoober 2006.a.
Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada käesoleva otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses.
Olulised asjaolud 06.10.2003.a. arve nr 22031 alusel on hageja tasunud Y OÜ-le ioonküttesüsteem G03, sellega seotud automaatika mehhanismi ja detailide komplekti (edaspidi küttesüsteem) ning nende paigalduse ja häälestuse eest koos käibemaksuga 20 615.- krooni. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et nimetatud küttesüsteem on Tartumaal R vallas R 1-5 korterisse paigaldatud ja selle eest on hageja tasunud. Hagiavalduse sisu Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt 08.10.2003.a. ioonküttesüsteemi. Hagiavalduses märgitakse, et kostja kirjeldas seadet kui ökonoomset ja automatiseeritud küttesüsteemi. Hageja kinnitusel kaotab aga ioonküttesüsteem perioodiliselt võimsust ja pole töökorras, kuigi kostja on korduvalt süsteemi remontinud. Eeltoodud puudusest tulenevalt lülitas hageja ioonküttesüsteemi 13.02.2004.a. välja. 18.02.2004.a. ja 30.09.2004.a. saatis hageja kostjale kirjaliku avalduse palvega küttesüsteem kui kõlbmatu süsteem maha võtta, müügileping lõpetada ja hageja poolt tasutud raha tagasi maksta. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingut ja rikkumist vabandavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes VÕS §-dele 8 lg 2, 76 lg 1 ja 223 lg 3 palub hageja kostjalt välja mõista 20 615.- krooni. Kohtukulud palus hageja esindaja jätta kostja kanda. Kohtus jäid hageja esindajad hagiavalduse juurde. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt kinnitas hageja, et tema korter peab hästi sooja ja tellis 3kW süsteemi, mitte aga kostja poolt pakutud suurema võimsusega 5kW küttesüsteemi. Kostja väidab, et talvel ilmnesid, et hageja korteri kõrvalkorterid ja trepikoda ei köeta või köetakse ebapiisavalt, mistõttu on tegemist väga suure soojuskaoga. Samuti on hageja korteri all kütmata kelder, aknad ja radiaatorid on amortiseerunud. Kostja kinnitab, et soovides hageja kütteprobleemi lahendada, vahetati välja amortiseerunud malmradiaatorid plekkradiaatorite vastu. Kostja vastuse kohaselt vastas objekti kontrollmõõtmise käigus süsteemi võimsus etteantud parameetritele ja süsteem saavutas võimsuse 3 kW. Seega on süsteem töökorras ja kostja ei saa vastutada soojuskadude eest objektil. Kohtukulud palus kostja jätta hageja kanda. Kohtus jäi kostja kirjalikus vastuses esitatu juurde. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest, sealhulgas poolte kirjavahetusest ning poolte esindajate seisukohtadest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid müügilepingu 06.10.2003.a. Hageja on 08.10.2004.a. tasunud Y OÜ arve nr 22031 alusel 20 615.- krooni, mida kinnitab kostja firma töötaja Mehis Treiali allkiri arvel. Kostja on tuginedes eelpool nimetatud tõenditele ja selgitustele hagejale kuuluvas korteris Tartumaal R vallas R 1-5 müüdud süsteemi paigaldanud ja häälestanud. Hagiavalduse ja esindajate seletuste kohaselt aga ei taga kostja poolt müüdud küttesüsteem hageja korteris vajalikku soojust ja süsteem ei ole nõuetekohaselt tööle rakendunud, mistõttu ei vasta küttesüsteem lepingutingimustele. Kostja leiab, et müüdud süsteem vastab lepingutingimustele ja asjaolu, et küttesüsteem ei taga korteris piisava temperatuuri saavutamist ja hoidmist, on tingitud sellest, et korteris on suured soojuskaod, mida kostja ei saanud küttesüsteemi müües ette näha. Kostja esindajad kinnitasid, et juba tulenevalt ruumi pindalast tehti hagejale ettepanek osta võimsam süsteem.
Kohus on tsiviilasjas esitatud tõenditest ja avaldatud arvamustest tulenevalt seisukohal, et pooltel ei ole muuhulgas vaidlust selle üle, et nende vahel on 06.10.2004.a. sõlmitud müügileping. Pooltevaheline vaidlus on aga selles, kas müüdud küttesüsteem vastas lepingutingimustele või mitte. Vaidluse lahendamisel lähtub kohus muuhulgas VÕS § 217 sätetest. Nimetatud paragrahvi lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 kajastab loetelu asjaoludest, mis asi ei vasta lepingutingimustele. Kohus on seisukohal, et hagejat tuleb vaadelda VÕS § 34 sättest tulenevalt tarbijana ja sellest tulenevalt tehingut tarbijamüügina. Kuivõrd pooled olid eriarvamusel müüdud asja vastavuse osas lepingutingimustele, pidas kohus vajalikuks rahuldada hageja taotluse ekspertiisi teostamiseks, et selgitada välja, kas küttesüsteem vastas hageja korteri tingimustele, millised olid kostjale teada ja kas süsteem on töökorras. Kütte-ja ventilatsiooni inseneri OÜ Pakrum juhataja Aivo Veismani poolt teostatud ekspertiisi tulemusena ilmnes, et süsteem tervikuna ei töötanud, kusjuures ei töötanud ka õhutuskraan. Eeltoodust tulenevalt ei saanud ekspert kontrollida katla võimsust. Samas tuvastas ekspert, et katlaring soojenes, samas aga mitte radiaatorite süsteem. Ekspert on andnud arvamuse, et tema poolt vaadeldud süsteemi ei ole võimalik nõuetekohaselt õhustada, sest puuduvad vajalikud õhutuskraanid ja õhk ei ole süsteemist eraldatud. Ekspert on asunud seisukohale, et Tartumaal R vallas R 5-1 korterisse paigaldatud katel võimsusega 3,0 kW ei ole piisav tagamaks arvutuslikul välistemperatuuril ruumis (silmas on peetud 3 tuba) sisetemperatuuri 210 C. Eksperdiarvamuse p
temperatuuri saavutamiseks. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid rikkumise vabandatavusele. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt ja järgima VÕS §-s 111 sätestatut. Kohus on seisukohal, et konkreetse vaidluse puhul tuleb kostjal hagejale tagasi maksta viimase poolt 08.10.2003.a. tasutud 20 615.- krooni ja hageja on kohustatud kostjale tagastama lepingu alusel saadud asja. Kuivõrd kostja ei ole vabatahtlikult hagejale tema poolt tasutud raha tagasi maksnud, kuulub nimetatud summa kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kuivõrd kostja ei ole vabatahtlikult tagasi võtnud tema poolt müüdud asja, siis tuleb kohtuotsusega kostjat kohustada mõistliku aja jooksul selle tegemiseks. Kohtu seisukoht kohtukulu osas
Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.