Kohus Kohtunik Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Viru Maakohus Geete Lahi 03. november 2006.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei 2-05-2056 (kuni 01.01.2006.a. nr 2-551/05) B I G hagi G H ja A P vastu 31 607,05 solidaarses nõudes Hageja AS B I G Hageja volitatud esindaja A T Kostja G H A P
Asja läbivaatamise kuupäev
03. oktoober 2006.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja volitatud esindaja A T Kostja A P
Hagi rahuldada.
Välja mõista G H ja A P tarbijakrediidilepingu nr 0400378/55kt alusel solidaarselt 31 607,05 (kolmkümmend üks tuhat kuussada seitse krooni ja viis senti) krooni, mis koosneb tagastamata krediidisummast 20 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressist 3 239,33 krooni, rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tekkinud viivisest 858,69 krooni, leppetrahvist 4 000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kuludest 1 800 krooni ning kohustuse rikkumisega tekitatud kahjuhüvitisest summas 1 709,02 krooni. Välja mõista G H ja A P solidaarselt hageja kantud kohtukulud summas 3535 (kolm tuhat viissada kolmkümmend viis krooni) krooni. Kohtuotsus kostjale G H kätte toimetada avaliku teatavakstegemisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Hageja nõue ja asjaolud 23.05.2005.a esitas hageja esindaja kohtule hagi G H ja A P vastu 31 607,05 krooni solidaarses nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja G H (edaspidi põhivõlgnik) sõlmisid 21.12.2004.a tarbijakrediidilepingu nr 04000378/55 kt (edaspidi Leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 20 000 krooni krediiti, millest peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 200 krooni. Lepingu järgi on krediidisaaja kohustatud maksma krediidiandjale
leppetrahvist 4 000 krooni, võla sissejõudmisega seotud kuludest 1 800 krooni ning kohustuse rikkumisega tekitatud kahjuhüvitisest summas 1 709,02 krooni; 2) mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kohtukulud; 3) jätta kostjate kohtukulud nende endi kanda. Kostjate vastuväited ja hageja vastus Kostja A P 29.08.2005.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Teatas, et ei ole nõus hagiavaldusega tema suhtes, kuna pärast esimese hageja kirjaliku teatekirja 14.01.2005.a saamist, sai ta kokku G H ning viimane teatas, et kõik krediidilepingut puudutavad asjad on lahendatud. Seejärel järgnenud teatekirjade kohta, milles teatakse G H poolt lepingutingimuste rikkumistest, sai ta teada alles kohtu saadetud materjalidest, sest varem ei ole neid kätte saanud. Konto arestimisest sai teada tulles maikuus 2005.a Hansapanka. Pangahoiuste arestimise kohtumääruse koopia sai ta palju hiljem. Viimastel kohtumiselG H tema lubas, et pangahoiuste arest võetakse maha. Käesoleval ajal ei ole kostjal võimalust kohtuda G H, sest töötab Tallinnas. G H jääb varju ning kostjal ei ole teada, kus ta on. Hageja nõutud rahasummat kostja maksma ei saa, kuna saab brutopalka 3600 krooni kuus, millest maksab igakuiselt 1400 krooni oma esimese abielu kahe lapse ülalpidamiseks ning teeb igakuiseid makseid oma laenu kustutamiseks Hansapangas. Kostja G H kohtule ei vastanud. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostja G Hhagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega. Kuna kostjale ei olnud võimalik hagimaterjale kätte anda, siis vastavalt TsMS § 317 kohus toimetas hagimaterjalid ja kohtukutse kostja G H kätte avalikult tagaseljaotsuse tegemise või kostja kohalolekuta asja lahendamise hoiatusel. Avalikult kättetoimetamise väljavõtted on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.08.2006.a ja 30.08.2006.a. Vastavalt TsMS § 317 lg 5 loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Seega loetakse hagimaterjalid ja kohtukutse kostjale kättetoimetatuks 20.09.2006.a. Hageja 13.09.2005.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja A P vastusele vaidleb kostja vastusele täites ulatuses vastu ning peab kostja vastuses toodud väiteid põhjendatuteks allajärgnevatel põhjustel: Kostja A. P väidab vastuses kostja vastusele, et põhivõlgnik on talle korduvalt väärinformatsiooni andnud, väites, et kõik maksed on korralikult ära tasutud. Hageja on seisukohal, et nimetatud asjaolu ei oma antud tsiviilvaidluses mitte mingisugust õiguslikku tähendust. VÕS § 142 lg 4 kohaselt ei sõltu käenduse kehtivus käendaja ja põhivõlgniku vahelisest suhtest. Seega asjaolu, et käendaja võis eksida põhivõlgniku maksevõimelisuses või põhivõlgnik võis käendajat eksitada, ei vabasta käendajat tema käenduslepingu järgsetest kohustustest hageja ees ning seetõttu vastutab A. P hagejaga 21.12.2004 sõlmitud käenduslepingu p 1 alusel hageja ja G. H vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0400378/55kt tulenevate G. H kohustuste eest. Käenduslepingu p 6 alusel on A. P õigus nõuda hagejalt teavet põhivõlgniku poolsete kohustuste täitmise kohta, mida käendaja A. P ei ole teinud. Seega on käendaja A. P olnud oma õiguste teostamisel raskelt hooletu, mistõttu ei saa käendaja tugineda ka asjaolule, et ta ei olnud G. H lepingurikkumistest teadlik. Käendaja teadlikkust G. Hlepingurikkumistest tõendab ka asjaolu, et pärast 14.01.2005 võla sissenõudmiskirja saatmist on hageja kostjatele saatnud veel 2 võla sissenõudmisega seotud kirja, tarbijakrediidilepingu ülesütlemise hoiatuskirja ning tarbijakrediidilepingu ülesütlemiskirja. A. P väitel ei ole ta 14.01.2005 kirjadele järgnenud kirju kätte saanud. Käenduslepingu p 3 alusel loetakse kõik krediidiandja poolt käendajale saadetavad teated, sh p-s 2 nimetatud krediidiandja kirjalik nõue käendaja poolt kättesaaduks, kui see on krediidiandja poolt saadetud käendajale tähitud kirjaga käendaja poolt märgitud aadressile ning nõude postitamisest on möödunud kolm päeva. Käenduslepingu p 5.1 kohaselt on käendaja kohustatud krediidiandjat viivitamatult kirjalikult
informeerima oma aadressi muutumisest. Hageja saatis 01.03.2005 võla sissenõudmisega seotud kirja ning 07.03.2005 tarbijakrediidilepingu ülesütlemise hoiatuse A. P aadressile, kust need tagastati tähtaja möödumise tõttu. Hageja poolt 14.04.2005 tarbijakrediidilepingu ülesütlemiskirja on A. P kätte saanud, nagu selgub Eesti Posti postisaadetise väljastusteatest nr RR036121371. Kuna hageja on kõik kirjalikud teated saatnud tähtkirjaga käendaja poolt märgitud aadressile, siis käenduslepingu p 3 alusel loetakse antud teated käendaja poolt kättesaaduks ning A. P ei saa väita, et ta ei ole neid kätte saanud. Liiatigi on kõik kirjalikud teated saadetud kostja vastuses märgitud A. P aadressile, kust ta lepingu ülesütlemisavalduse on ka kätte saanud. Seega pidi käendaja A. P olema G. H lepingurikkumistest teadlik. Kohtuistung Kohtuistungil hageja esindaja jääb hagiavalduses toodud nõuete juurde. Hageja leiab, et hagi on põhjendatud. G H ja A P ei ole teinud hagejale ühtegi tagasimakset. Hageja on saatnud kostjatele pidevalt meeldetuletusi ning 14.04.2005.a saatis hageja teate lepingu ülesütlemisest, sellest on teade Eesti postis. A P sai selle kätte. A P pole teatanud hagejale uut aadressi. Kostja A P ütlustel G H pettis teda. Tema ei ole hagiga nõus, kuna ei ole teatisi laenu maksmise kohta kätte saanud. Sai kätte ainult ühe teatise peale laenu võtmist (järgmisel kuul). Peale seda sai kätte veel ühe teatise, kus oli märgitud telefon. Tema helistas ja talle öeldi, et on vaja G H üles leida ja öelda, et ta maksaks laenu. Tema leidis G H, kes ütles, et on muutnud tähtaega ja hakkab laenu maksma. Panga poole kostja ei pöördunud. Sai teada, et G H ei maksa laenu peale seda, kui arestiti tema pangaarve. Teatised kätte ei saanud, kuna trepikojas ei ole postkasti ning teatised pandi aknalauale. Üksi ei ole nõus võlga tasuma. Ise ei saa tervet laenusummat maksta, kuna töötasu (neto) moodustab 5000 krooni kuus. Kostja G H kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse avaldati Ametlikes Teadaannetes 23.08.2006 ja 30.08.2006.a. Mitteilmumise põhjustel pole kohtule teatanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekke, samuti õigusvastaste st tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et hageja ja kostja G H vahel sõlmiti 21.12.2004.a tarbijakrediidileping nr 1411378/55kt, mille alusel hageja andis kostjale krediiti 20 000 krooni intressimääraga 30,97% krediidisummast aastas ning krediidi kulukuse määraga 72,1% aastas. Krediidilepingust tulenevate krediidisaaja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 21.12.2004.a käenduslepingud kostja A P, millega käendaja võttis endale kohustuse täita krediidilepingust tulenevad krediidisaaja kohustused juhul kui viimane jätab need täitmata. Seega eksisteerib poolte vahel võlasuhe, mida reguleerivad õigusnormid (antud asjas krediit ja käendus). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja G. H hagejale krediidi ja intressi tagastama lepingu lisana vormistatud maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena alates 28.12.2004 kuni 28.06.2006.a. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjad pole hagejale intressi ja osamakseid tasunud. Seega on kostjad kohustust rikkunud ning hageja oh õigustatud VÕS § 416 alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema. VÕS § 401 lg 1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Hagimaterjalide kohaselt võlgnevad kostjad hagejale tagastamata krediidina 20 000 krooni.
VÕS § 94, § 397 ja § 401 lg 1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjatelt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingu muudatuses (tl 35) kokkulepitud intressimäärast 30,97% krediidisummast aastas, saades intressivõla suuruseks 3 239,33 krooni. VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). VÕS § 158 annab õiguse tagada kohustuse täitmine leppetrahviga. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekkinud kahju hüvitamist. VÕS § 128 sätestatu kohaselt on varaliseks kahjuks nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu. Hagi materjalidest nähtub, et hageja on võla sissenõudmiseks kostjatelt kohtueelses menetluses teinud kulutusi vastavalt hinnakirjale posti-ja asjaajamiskulude näol 1 800 krooni. VÕS § 101 lg 1 p-de 1,3,4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuste täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt krediidi tagastamist, intressi, leppetrahvi ja viivise tasumist ning kahju hüvitamist. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Asja materjalidega on tõendatud, et hageja ja kostja A P sõlmisid 21.12.2004.a käenduslepingu. Käendaja oma lepingulisi kohustusi täitnud ei ole. Seega on käendaja kohustusi rikkunud. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes siis kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu punkt 2 sätestab käendaja vastutuse krediidiandja ees, kui krediidisaaja ei täida võetud kohustusi nõuetekohaselt. Kohus 24.05.2005.a määrusega rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks. Kohus on hagi tagamise abinõuna kohaldanud kostjate pangakontode arestimise ning jätab pangakonto arestimise kehtima. Kohtukulude jaotus Hageja esitas kohtule hagi 23.05.2005.a, seega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kuulub menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud TsMS sätteid. Hageja palub kostjatelt solidaarselt kohtukuluna välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 2450 krooni, hagi tagamisel tasutud kohtutäituri tasu 885 krooni ja riigilõiv summas 200 krooni, mille hageja tasus 01.06.2006 teadaannete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Enne 01.01.2006 kehtinud kohtutäituri seaduse § 254 lg 3 kohaselt maksab hagi tagamisel kohtutäituri tasu isik, kes taotleb hagi tagamise abinõu rakendamist. Isikul on õigus nõuda makse hüvitamist kohtukulude hüvitamiseks ettenähtud korras. Kostjatelt kuulub solidaarselt välja mõistmisele hageja poolt tasutud kohtutäituri tasu 885 krooni. TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt välja selle poole kasuks vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega kuulub enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele hageja kasuks vajalik ja põhjendatud kohtukulu – hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 2450 krooni ja riigilõiv summas 200 krooni teadaannete avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt TsMS § 436, 442, 445 lg 3, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1.
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
ERROR: syntaxerror OFFENDING COMMAND: --nostringval-STACK: /Title () /Subject (D:20061121154038) /ModDate () /Keywords (PDFCreator Version 0.8.0) /Creator (D:20061121154038) /CreationDate (jelena.kolesnikova) /Author -mark-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.