Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

25.08.2016 esitas PM (avaldaja, võlgnik) Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Rocki Alberti 15.08.2016 otsuse peale täiteasjas nr 176/2016/80. Kaebuse põhjenduste kohaselt Pärnu Maakohtu 11.06.2015 osaotsusega tsiviilasjas nr 2-13-22515 kohus rahuldas PM vastuhagi OÜ EMG EST vastu kaasomandi lõpetamiseks vastuhagis nimetatud alternatiivsel viisil ning lõpetas kaasomandi Pärnu linnas, Haapsalu mnt 9 asuvale kinnistule (registriosa nr 1586305) ja Haapsalu mnt 11 asuvale kinnistule (registriosa 1586405), millest EMG EST OÜ kaasomandisse kuulub 1/2 ja PM kaasomandisse 1/2, viisil, mille kohaselt Haapsalu mnt 9 kinnistu ja Haapsalu mnt 11 kinnistu müüakse kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohtu osaotsus on jõustunud, tsiviilasja menetlus jätkub. 15.01.2016 esitas kaasomanik OÜ EMG EST kohtutäitur Rocki Albertile avalduse kohtu osaotsuse täitmiseks ja kohtutäitur algatas täiteasja nr 176/2016/80. Kinnisasjade Pärnus, Haapsalu mnt 9 ja Haapsalu mnt 11 suhtes olid kohtutäituri poolt 18.07.2016 koostatud kinnisasjade arestimise aktid ning 19. ja 20.07.2016 on kohtutäituri avalduse alusel seatud kinnisasjadele käsutamise keelamiseks keelumärked kohtutäituri ja teise kaasomaniku kasuks. 27.07.2016 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele, millega taotles käsitletavate kinnisasjade arestimise tühistamist ja kande muutmist antud olukorras kohaseks tagatiseks – eelmärkeks kinnistusraamatus, selle seadmiseks, samuti menetluse peatamist kuni selguvad asjaolud seoses kinnisasjade OÜ-le EMG EST kuuluvatele mõttelistele osadele seatud hüpoteekidega. 15.08.2016 jättis kohtutäitur Rocki Albert oma otsusega kaebuse rahuldamata, põhjendades otsust asjaoluga, et ta teeb oma ametitoiminguid KTS § 2 ja § 6 lg 1 p 1 kohaselt täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel ning ekslik on kaebaja väide, nagu ei peaks kohtutäitur lähtuma antud juhul enampakkumise läbiviimisel TMS 2. osa sätetest. Kuna TMS ei reguleeri eraldi kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamist, siis peab kohtutäitur lähtuma TMS 2. osa sätetest selles osas, mis reguleerib sissenõude pööramist kinnisasjadele ja sätestab endas enampakkumise läbiviimise korda. Seejuures võttis kohtutäitur arvesse, et tegemist ei ole rahalise nõude täitmisega ja sellest tingitud erisustega enampakkumise korraldamisel. Kohtutäitur leidis, et põhjendatud ei ole kaebaja viide sellele, et kohtutäitur peaks koostama TMS 2. osast mittelähtuva enampakkumise reeglistiku, kuna tegemist ei ole sissenõude menetlusega. Kaasomanike vahelise enampakkumise korraldamisel ei ole kohaldatav TMS § 158, seetõttu jäävad püsima ka hüpoteegid, mis kinnisasjale seatud, sealhulgas hüpoteek kaasomandi mõttelisele osale. Täitemenetluse peatamine TMS § 46 lg 7 alusel pole põhjendatud, sest ühele kaasomandi osale kehtiv hüpoteek ei välista enampakkumise korraldamist, seetõttu puudub peatamiseks alus. TMS § 21 ja TMS §-s 180 sätestatuga arvestamine on põhjendamatu, nimetatud sätted ei kuulu kaasomanike vahelise enampakkumise korraldamisel kohaldamisele. Kohtutäitur asus seisukohale, et ebamõistlik on arvestada, et kaasomanik, kelle elukohaks on Austraalia, tuleb Eestisse enampakkumise läbiviimiseks. Seetõttu tulebki läbi viia elektrooniline enampakkumine, pealegi on kaasomanikul Eestis esindajad, kelle kaudu on võimalik elektroonilisel enampakkumisel osaleda. Ekslik on kaebaja seisukoht, mille kohaselt tuleb enampakkumine läbi viia mitte kinnisasja kui terviku väärtuse alusel vaid 1⁄2 väärtuse alusel. Kohtutäitur leidis, et enampakkumine tuleb läbi viia TMS § 82 lg 1 alusel. Avaldaja leidis kohtutäituri otsusele esitatud kaebuses, et kohtutäituri otsus on põhjendamata ja vastuolus õigusnormidega ning palus tühistada kohtutäituri 15.08.2016 otsus täiteasjas nr 176/2016/80 ja teha määrus, millega rahuldada kaebus ning tunnistada tühiseks keelumärke seadmine kinnisasjadele Haapsalu mnt 9 ja 11 Pärnus vastavalt kohtutäitur Rocki Alberti poolt 18.07.2016 koostanud keelumärke seadmise avaldusele täiteasjas nr 176/2016/80.

Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isikute kanda. Avaldaja oli seisukohal, et kohtutäitur ei ole andnud selgitust kaebuse põhiküsimusele – kinnisasjadele seadusliku aluseta keelumärke seadmisele. Avaldaja leidis, et käesoleval juhul ei ole tegemist rahaliste nõuete alusel täitemenetlusega (TMS 2. osa), seega pole ka alust kinnisasjade arestimiseks. Õigeks märkeks enampakkumise läbiviimise tagamiseks on vastav eelmärge - antud juhul tuleb rakendada AÕS § 63 lg 1 p 1 – tegemist on tulevase või tingimusliku nõude tagamisega (eelmärge). Kohtutäituri poolt läbiviidava toimingu aluseks olev Pärnu Maakohtu osaotsus ei anna alust kinnisasjade arestimiseks. Avaldaja viitas Riigikohtu määrusele kohtuasjas nr 3-21-48-04, mille p-s 12 märgitud: „Hageja nõude lõpetada kaasomand ja jätta Lootuse tn 20 asuv kinnistu tema ainuomandisse tagamise adekvaatseks abinõuks on eelmärge.“ Avaldaja leidis, et ka kaasomanike vahelise enampakkumise korraldamisel kaasomandi lõpetamiseks – selle tagamiseks, ei ole kohtutäituril õigust keelumärke seadmiseks – nende toimingute piisavaks tagatiseks (sest pole tegemist sundtäitmise menetlusega) on samuti vastav eelmärge. Avaldaja oli seisukohal, et ei ole olemas seadust, mis võimaldaks kitsendada avaldaja õigusi oma vara (kaasomandit) vabalt vallata, kasutada ja käsutada, v.a toimingud, mis takistaks enampakkumise läbiviimist kaasomandi lõpetamiseks, milleks annab aluse vastav Pärnu Maakohtu osaotsus. Kohtutäitur on arestimisel tuginenud TMS 2. osa §-dele 142-146, mis ei ole rakendatavad kaasomanike vahelise enampakkumise läbiviimise tagamiseks. Kohtutäituri otsuse puhul viia kaasomandi lõpetamiseks läbi elektroonilise enampakkumine ei ole kohtutäitur arvestanud, kuidas elektroonilisel enampakkumisel saab osaleda avaldaja, kes on huvitatud ise ja vahetult enampakkumisel osalemisest. Samas ei ole avaldaja käsutuses aga tehnilisi vahendeid, mis annaksid kindluse, et elektrooniline pakkumine Austraaliast saab kindlasti olla tõrgeteta – mis võib aga saada enampakkumise tulemusele otsustavaks. Seetõttu on avaldaja teinud ettepaneku viia läbi suuline või kirjalik enampakkumine. Pannes avaldajale kohustuse osaleda kaasomandi lõpetamiseks elektroonilisel enampakkumisel, ei ole see avaldaja arvates kooskõlas kaasomanike võrdse kohtlemise kohustusega, mis tuleneb asjaõigusseadusest, samuti VÕS-is (§ 6 ja 7) sätestatud hea usu ning mõistlikkuse põhimõtetega. Puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isik I palus jätta kaebuse rahuldamata, leides, et avaldaja kaebuse rahuldamiseks puudub igasugune alus. Avaldaja ei ole edasi kaevanud kohtutäituri otsust osas, mis puudutab arestimisakti, täitemenetluse peatamist, hüpoteegi kustutamist ja enampakkumise viisi määramist. Kaebaja vaidlustas vaid 19.07.2016 ja 20.07.2016 keelumärgete seadmist. Puudutatud isik I nõustus kohtutäituriga selles, et täitemenetluse seadustik ei reguleeri eraldi kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamist, mille tõttu peab kohtutäitur lähtuma enampakkumise korraldamisel TMS-ist osas, mis reguleerib sissenõude pööramist kinnisasjale ning sätestab endas enampakkumise läbiviimise korda. Kaebusest ei nähtu, kuidas keelumärge takistab täitemenetluse läbiviimist. Viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-4804 on asjakohatu ja kohtulahendis käsitletud olukorda ei saa analoogia korras laiendada täitemenetlusele. Kaebaja viide kohtutäituri kohustusele hoiduda otsustest, mis annavad ühele kaasomanikest selge eelise teise ees, on arusaamatu. Kui kaebaja seostab seda enampakkumise läbiviimise viisi valimisega kohtutäituri poolt, viidates Austraalias elava kaasomaniku võimaluste piiratusele elektroonilisel enampakkumisel osalemiseks, siis kohtutäitur on oma otsuses õigesti märkinud, et enampakkumise viisi valides on ta arvestanud nii sellega, et tulla Eestisse suulisele enampakkumisele on avaldajal koormavam kui osaleda oma esindajate kaudu elektroonilisel enampakkumisel. Puudutatud isik I ei nõustunud ka avaldaja nõudega jätta kaebuse rahuldamisel kõik menetluskulud puudutatud isikute kanda. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse, antud juhul avaldaja. Igal juhul puudub avaldajal õigus nõuda menetluskulude väljamõistmist teiselt kaasomanikult, s.o puudutatud isikult I.

Puudutatud isik II (kohtutäitur) leidis, et kaebus on alusetu ja palus jätta selle rahuldamata. Kaebaja seisukoht, mille kohaselt ei ole kohtutäitur üldse käsitlenud ega andnud selgitust kaebuse ühele põhiküsimusele, kinnisasjadele seadusliku aluseta keelumärke seadmisele, on ekslik ning alusetu. Otsuses on kohtutäitur selgitanud kaebajale kohtutäituri õiguslikku seisundit täitemenetluse läbiviimisel, mida reguleerib KTS § 2, mille kohaselt jaguneb kohtutäituri ametitegevus ametitoiminguteks ning ametiteenusteks. KTS § 6 lg l p 1 kohaselt teeb kohtutäitur ametitoiminguid täitemenetluse läbiviimisel TMS alusel. Tulenevalt asjaolust, et täitemenetluse seadustik ei reguleeri eraldi kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamist, lähtub kohtutäitur enampakkumise korraldamisel TMS-ist osas, mis reguleerib sissenõude pööramist kinnisasjale ning sätestab endas enampakkumise läbiviimise korda. Sealjuures võtab kohtutäitur arvesse asjaolu, et tegemist ei ole rahalise nõude täitmisega ning sellest tingitud erisustega enampakkumise korraldamisel. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamisel kohaldatav TMS § 158, mille kohaselt kustutatakse sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast tagapool asuvad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Kolmandate isikute õigused kinnisasjale jäävad püsima. Sama kehtib ka olukorras, kus hüpoteegiga on koormatud kinnisasja kaasomandi osad – kaasomandi osad jäävad õiguslikult iseseisvatena püsima ja hüpoteek jääb alles. Enampakkumise väljakuulutamiseks on kohtutäitur tulenevalt TMS-ist kohustatud eelnevalt arestima enampakkumisel müüdava kinnisasja (TMS § 150) ning määrama arestitud asjale hinna (TMS § 74). TMS § 142 kohaselt kirjutab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Eeltoodule tuginedes, omades õiguslikku alust täitetoimingute teostamiseks, hindas kohtutäitur menetlusosaliste kokkuleppel kinnisasjad, arestis kaasomanikele kuuluvad kinnisasjad, aadressil Haapsalu mnt 9 ning Haapsalu mnt 11, Pärnu ning seadis kinnistusraamatusse käsutuskeelu. Kohtutäituri poolt vastavat eelmärke seadmist TMS ei võimalda, millest tulenevalt puudub kohtutäituril seaduslik alus seada antud täiteasjas keelumärke asemel kinnistusraamatusse vastav eelmärge. Kohtutäituri poolt seatud käsutuskeeld ei piira avaldaja õigust asja vabalt vallata ja kasutada, vaid vara käsutada. Enampakkumise läbiviimise osas selgitad kohtutäitur lisaks, et enampakkumine toimub elektrooniliselt tulenevalt TMS §-st 78. Kohtutäitur leidis, et on ebamõistlik kohustada kaasomanikku, kelle alaline elukoht on Austraalias, viibima enampakkumisel osalemiseks Eesti riigis. Juhul kui kaasomanik kahtleb, et elektroonilisel enampakkumisel osalemine Austraaliast saab toimuma tõrgeteta ning ta soovib osaleda enampakkumisel Eesti riigist, on kaasomanikul võimalik elektroonilisel enampakkumisel osaleda ka kohtutäituri büroos, kasutades elektroonilisel enampakkumisel osalemiseks kohtutäituri büroos asuvat arvutikomplekti. Esimese astme kohtu määrus 28.02.2017 määrusega jättis Pärnu Maakohus rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäitur Rocki Alberti 15.08.2016 otsusele täiteasjas nr 176/2016/80. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot. Kohus märkis vaidluse asjaoludele tuginedes, et avaldaja on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-s 1 sätestatud korras esitanud esmalt kaebuse kohtutäiturile endale. Kohtutäitur on jätnud kaebuse rahuldamata. TMS § 218 lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kaebus on kohtule esitatud tähtaegselt. Kohus märkis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-le 15 tuginedes, et vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses. TsMS

§ 477 lg 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamiseks kohtuistungi korraldamise kohustust seadus ette ei näe. Menetlusosalised TsMS § 477 lg 4 kohaselt enda ärakuulamist ei taotlenud. Kohus ei ole hagita menetluses seotud poolte esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Õigust kohaldab kohus. Eeltoodu alusel leidis kohus, et kaebus on võimalik lahendada menetlusosaliste kirjalike seisukohtade ja esitatud tõendite põhjal kirjalikus menetluses, asja kohtuistungil arutamata. Menetlusosaliste vahel on õiguslik vaidlus selle üle, kas kohtutäitur on täiteasjas nr 176/2016/80 seadusliku aluseta seadnud käsutamise keelumärked avaldaja ja puudutatud isiku I kaasomandisse kuuluvatele kinnisasjadele. Täiteasjas 176/2016/80 on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 11.06.2015 osaotsus asjas nr 2-13-22515, millega kohus lõpetas kaasomandi Pärnus, Haapsalu mnt 9 asuvale kinnistule, reg.osa nr 1586305 ja Haapsalu 11 asuvale kinnistule, reg.osa nr.1586405, millest puudutatud isiku I kaasomandisse kuulub 1⁄2 ja avaldaja kaasomandisse 1⁄2 viisil, mille kohaselt Haapsalu mnt 9 kinnistu ja Haapsalu mnt 11 kinnistu müüakse kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus leidis, et kohtulahendi täitmist s.h. kaasomanike vahelise enampakkumise korraldamist saab nõuda täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtutäitur saab korraldada kaasomanikevahelise enampakkumise täitemenetluse seadustikus sätestatud korda arvestades s.o. TMS § 78 jj ja § 150 jj. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-38-14 p. 16. Kohtutäituri õiguslikku seisundit täitemenetluse läbiviimisel reguleerib kohtutäituri seadus (KTS) § 2, mille kohaselt jaguneb kohtutäituri ametitegevus ametitoiminguteks ning ametiteenusteks. KTS § 6 lg 1 p 1 kohaselt teeb kohtutäitur ametitoiminguid täitemenetluse läbiviimisel täitemenetluse seadustiku alusel. Eeltoodust tulenevalt sätestab KTS selgelt kohtutäiturile suunised täitetoimingute läbiviimisel, millest tulenevalt on kohtutäitur kohustatud täitetoiminguid, sh enampakkumise läbiviimist, teostama lähtudes täitemenetluse seadustikust. Tulenevalt asjaolust, et täitemenetluse seadustik ei reguleeri eraldi kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamist, lähtub kohtutäitur enampakkumise korraldamisel täitemenetluse seadustikust osas, mis reguleerib sissenõude pööramist kinnisasjale ning sätestab endas enampakkumise läbiviimise korda. Sealjuures võtab kohtutäitur arvesse asjaolu, et tegemist ei ole rahalise nõude täitmisega ning sellest tingitud erisustega enampakkumise korraldamisel. Et täitedokument täita, on kohtutäitur seadusest tulenevalt ja seega põhjendatult TMS § 150 alusel eelnevalt arestinud enampakkumisel müüdava kinnisasja ja vastavalt TMS §-le 74 määranud arestitud asjale hinna. TMS § 150 lg 1 kohaselt sundenampakkumise ese on kinnisasi ja koos sellega arestitud esemed, mille arestimine enampakkumise ajal kehtib. TMS § 142 kohaselt õiguslikku alust omades on kohtutäitur kirjutanud kinnisasja arestimiseks üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelanud nende käsutamise ja lasknud kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärked. Avaldaja on kaebuses leidnud, et kohtutäituril oli õigus kinnisasjadele seada eelmärge ja mitte keelumärge, millega kohtutäitur on kitsendanud kaebaja õigust oma vara vabalt vallata ja kasutada. Kohus oli seisukohal, et kohtutäituril on võimalik täitedokumendi täitmise tagamiseks kinnistusraamatusse sisse kanda vastav keelumärge, eelmärke seadmist täitemenetluse seadustik ei sätesta, millest tulenevalt puudub kohtutäituril seaduslik alus seada antud täiteasjas keelumärke asemel kinnistusraamatusse vastav eelmärge. Kohtutäituri poolt seatud käsutuskeelu sisulise tähenduse sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 88 lg

1, mille kohaselt on käsutuskeeldu rikkuv tehing või muu käsutus tühine, kui see rikub käsutuskeeldu. Kinnistusraamatusse kinnisomandi käsutamise keelamiseks kantud keelumärge keelab asjaõigusseaduse § 63 lg 2 järgi vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse. Kohtutäituri poolt seatud käsutuskeeld ei piira kaebaja õigust asja vabalt vallata ja kasutada, vaid vara käsutada. Kohus selgitab, et peale enampakkumist vabastatakse kinnistud aresti alt - täitemenetluse seadustiku § 160 lg 1 alusel esitab kohtutäitur kinnistusosakonnale enampakkumise akti ärakirja ning avaldused ostja kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmiseks ja keelumärke ja lõppevate õiguste kustutamiseks viivitamata pärast kogu ostuhinna tasumist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäitur on enampakkumise läbiviimise viisi osas otsustanud, et enampakkumine toimub elektrooniliselt tulenevalt TMS §-st 78. Täitemenetluse seadustik lubab korraldada elektroonilise enampakkumise. Kohtutäitur antud täitemenetluses ongi otsustanud sellise enampakkumise viisi, mis on ka kohtu hinnangul Austraalias elavale kaasomanikule vähem koormavam kui Eestisse suulisele enampakkumisele tulemine ning samas annab avaldajale võimaluse osaleda elektroonilisel enampakkumisel ka oma Eestis oleva esindaja kaudu. Kohtu arvates elektrooniline enampakkumine ei ole vastuolus hea usu ega mõistlikkuse põhimõttega ega riku kaasomanike võrdse kohtlemise printsiipi. Arvestades eeltoodut tuleb avaldaja kaebus kohtutäituri otsusele jätta rahuldamata. Kohus leidis TsMS § 172 lg-tele 1 ja 10 tuginedes, et kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda. Puudutatud isik I on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud kulusid lepingulisele esindajale kolme töötunni ulatuses summas 300 eurot. Menetluskulud on esitatud ilma käibemaksuta, kuivõrd puudutatud isik I on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu tagasi. Kohus leidis, et puudutatud isiku I kantud õigusabikulud kaebusega tutvumisel ja vastuse koostamisel kokku kolme tunni ulatuses on vajalikud ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta on mõistliku suurusega ja vastab esindaja kvalifikatsioonile. Avaldajal tuleb hüvitada puudutatud isikule I õigusabikulud suurusega 300 eurot (3 x 100 eurot) ilma käibemaksuta. Määruskaebus 13.03.2017 esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada Pärnu Maakohtu 28.02.2017 määruse ja teha uue määruse, millega kaebus rahuldada ja tunnistada tühiseks Pärnu kohtutäituri Rocki Alberti poolt 18.07.2016 täiteasjas nr 176/2016/80 keelumärke seadmine Pärnu linnas Haapsalu mnt 9 ja 11 asuvatele kinnistutele ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldaja on seisukohal, et maakohus on rikkunud nii menetlus- kui materiaalõiguse norme, samuti Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-s 32 sätestatud avaldaja õigust temale kuuluvat omandit vabalt käsutada. Samuti leiab avaldaja, et kohtu poolt on ebatäpselt määraletud täitemenetluse ese – täitedokumendist tulenev nõue, mida kohtutäitur täidab. Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et kohus lõpetas kaasomandi. Pärnu Maakohtu osaotsuse tsiviilasjas nr 2-1322515 resolutsioonist tulenevalt ei ole kohus otsustanud kaasomandi lõpetamist, vaid on otsustanud ainult kaasomandi lõpetamise viisi üle ning kaasomandi lõpetamise enampakkumisel, mille tulemusel muutub omandiõigus. Kuivõrd kohus on lähtunud sellest, nagu oleks Pärnu Maakohus oma osaotsusega kaasomandi juba lõpetanud, siis tuleneb sellest ka ekslik arusaam, nagu tekiks kohtutäituril õigus avaldajale kuuluva mõttelise osa arestimiseks. Kuivõrd puudub seadus või kohtuotsus, mille alusel avaldajale kuuluva vara omandiõiguslikku staatust oleks muudetud, siis saab kanne kinnistusraamatus kinnisasja mõttelise osa kohta toimuda ainult avaldaja nõusolekul KRS § 341 lg 1 kohaselt. Kohtutäituril

on õigus KRS § 341 lg 7 p 2 kohaselt ka ilma omaniku nõusolekuta arestimine korraldada, kuid see saab toimuda ainult tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Kuna seadus ei sätesta, et lisaks sissenõude menetlusele oleks arestimine võimalik ka näiteks ühe täitetoimingu – kaasomanikevahelise enampakkumise läbiviimiseks, siis puudus kohtutäituril arestimiseks õiguslik alus. Arestimine saab TMS § 52 lg 1 kohaselt toimuda ainult sissenõude menetluses ja seega ei olnud kohtutäituril õigust kinnisasjade mõttelisi osasid arestida. Vaatamata sellele, et antud juhul sissenõude menetlust ei toimu ja vara arestimine on TMS § 52 lg 1 kohaselt võimalik ainult sissenõude pööramisel, leiab kohus üllatuslikult, et kohtutäituril on siiski õigus kaebajale kuuluv vara arestida kasutades selleks reegleid, mis käsitlevad sissenõude menetlust täitemenetluses, kuigi asjas sissenõudja puudub ning sissenõudmist ei toimu. Ka on kohus kohtupraktikale viidates eksinud. Kohus, põhjendades oma seisukohti, viitab ühe põhilise argumendina Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-38-14 p-le 16. Asjaolud viidatud Riigikohtu lahendis ja käesolevas tsiviilasjas on aga täiesti erinevad. Käesolevas vaidluses ei ole tegemist ühisvara jagamisega, avaliku enampakkumisega ega ka võlgnikust abikaasaga. Kohtutäituri ülesandeks antud asjas ei ole mitte rahalise nõude sissenõudmine vaid enampakkumise kui toimingu korraldamine. Avaldaja ei väidagi, et kaasomanike vahelist enampakkumist ei saaks läbi viia täitemenetluses konkreetse toimingu, s.t. kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamisega. Küll aga väidab avaldaja, et tulenevalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-st 32 ja konkreetsest täitedokumendist ei ole võimalik arestida avaldajale kuuluvat kinnisasjade Haapsalu mnt 9 ja 11 mõttelist osa. Juhul kui kohtutäitur enampakkumise korraldamisel leiab, et konkreetse enampakkumise korraldamine võib saada mingil viisil takistatud, on kohaseks märkeks kinnistusraamatus vastav täitedokumendist tulenev eelmärge. Kohus on jätnud käsitlemata avaldaja viite Riigikohtu lahendile nr 3-2-148-04 ja selle p-le 12. Avaldaja leiab, et põhimõtteliselt on selles kirjeldatud olukord analoogne käesolevas asjas vaidlustatud täitemenetluse toiminguga ja selgusetuks jääb, miks analoogia selle lahendiga ei võiks olla järgimiseks ka käesolevas asjas. Ka kohtu poolt viidatud TMS § 78 jj ning 150 jj rakendamiseks on eelkõige vaja õiguslikku alust vara arestimiseks. Avaldaja osundab kaebuses Riigikohtu seisukohtadele lahendis nr 3-2-1-104-15. Sellest tulenevalt on kinnistusraamatusse kinnistu käsutamise keelumärke seadmine vajalik kinnisasja arestimiseks, s.t. kinnisasjale sissenõude pööramiseks (TMS § 142 lg 1) juhul, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse - avaldaja ei ole võlgnik. Lahendi p-s 10 on Riigikohus leidnud „Eelnevast tulenevalt on täitemenetluse raames kinnistusraamatusse märgete tegemise võimalused TMS-is sõnaselgelt sätestatud. Kinnistusraamatusse ei ole võimalik kanda keelumärkeid, mille sissekandmist seaduses ette ei nähtud.“ Täitemenetluse seadustik ei sätesta, et kaasomanike vahelise enampakkumise läbiviimiseks (mis ei ole sissenõude menetlus) oleks kohtutäituril õigus kinnisasja mõttelised osad arestida ja seada mõttelistele osadele kinnistusraamatusse keelumärge. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-84-12 p-s 12 selgitanud, et kinnistusraamatusse kantakse AÕS § 53 lg 1 kohaselt ainult seaduses ettenähtud andmed. Ainult sellistel kannetel on seadusega ettenähtud tähendus. Lubamatu kanne on ebaõige ja see tuleb parandada. Ka TMS §-st 55 tulenevalt on arestimine tühine arestimise kohta käivate menetlusnormide rikkumiste korral. Eeltoodust lähtuvalt leiab avaldaja, et juhul, kui kinnistusraamatu kanne (käsutamise keelumärge) avaldaja suhtes ei saa parandatud, ei teki sellest keelumärkest kohtutäiturile ka seadusega kooskõlas olevat õigust sundenampakkumise korraldamiseks TMS § 150 kohaselt. Põhiseadusest (§ 32) tulenevalt saab omanikule kitsendused oma vara käsutada seada ainult seadusega. Kuivõrd selline seadus puudub, ei ole kohtutäituril võimalik ka asuda analoogia alusel rakendama teisi TMS sätteid, et arestida nii konkreetse seadusliku aluseta avaldajale kuuluv vara. Kohus on vaatamata avaldaja poolt tehtud viitele AÕS § 63 lg 1 p-le 1 leidnud,

et eelmärget enampakkumise toimumise kohta ei ole kinnistusraamatusse kohtutäituril võimalik kanda, kuna sellist õigust ei anna talle TMS. Kaasomanike vahelise enampakkumise läbiviimisel ei saa kohtutäitur lähtuda oma ülesannete täimisel ainult TMS sissenõude menetluse sätetest (sissenõuet pole) vaid ka teistest seadustest. Pealegi on antud juhul tegemist „teatava toimingu tegemisega“, mida reguleerib TMS 3.osa. Kaasomanike vaheline sissenõudeta enampakkumine on võimalik läbi viia ka kinnisasja arestimata, arestimine eeldaks erakordseid asjaolusid ja saaks tugineda ainult vastavale kohtuotsusele. Käesoleval juhul on kohtutäitur arestimise õiguse võtnud endale ise, ületades sellega temale kohustuslikku formaliseerituse printsiibist lähtumise kohustust ja volitusi. Seoses formaliseerituse printsiibi rakendamisega märgib avaldaja lisaks, et täitemenetluse näol ei ole tegemist õiguslikke küsimusi lahendava menetlusega. Seega, kui ei ole tegemist sissenõude menetlusega ja kohus ei ole otsustanud kinnisasjade mõtteliste osade arestimist, siis kohtutäituril selliseid volitusi ka pole. Kohtutäitur ei saa teha otsustusi suuremas ulatuses kui on kirjas seaduses. Kui seadus on jätnud midagi kohtutäituri otsustada, siis tuleb kohtutäituril lähtuda analoogiast näiteks võla- või asjaõigusseadusega, arvestades menetlusosaliste põhjendatud huve, siia kuuluvad ka VÕS-ist tulenevad kohtutäituri kui enampakkumise läbiviija kohustused, samuti samas sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted. Avaldaja põhjenduse sellest, et kitsendusi oma vara vabalt käsutada saab EV Põhiseaduse kohaselt seada ainult seadusega ja et seadust, mis keelaks avaldajal oma vara käsutada, ei ole, jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta. Lisaks eeltoodule juhib avaldaja tähelepanu asjaolule, et olenemata hagita menetlusest ja seda reguleerivatest sätetest on 25.08.2016 kohtule esitatud kaebuse lahendamiseks koostatud määrus alles 28.02.2017, mis on täitemenetluse seadustikus sätestatud 15 päeva asemel 6 kuud hiljem. TMS § 218 lg 2 esimesest lausest tulenevalt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Vastused määruskaebusele Puudutatud isik I palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda ja mõista avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja menetluskulud kokku summas 250 eurot. Kohtutäitur palub jätta maakohtu määruse muutmata, leides, et määruskaebus on põhjendamata, ja menetluskulud avaldaja kanda. Edasine menetluse käik Pärnu Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 28.02.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruses toodud põhjendustel jõudnud õigele järeldusele, et avaldaja kaebus kohtutäituri 15.08.2016 otsuse peale tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse väited täitemenetluse eseme ebatäpse määratlemise osas on ekslikud ega anna alust vaidlustatud maakohtu määruse muutmiseks. Esmalt märgib kolleegium, et vastupidiselt

kaebuses väidetule on Pärnu Maakohus täitedokumendiks olevas 11.06.2015 osaotsuses tsiviilasjas nr 2-13-22515 (tl 7-13) selle resolutsiooni punktist 3 nähtuvalt otsustanud kaasomandi lõpetamise ja seda PM vastuhagis taotletud alternatiivsel viisil, mille kohaselt avaldaja ja puudutatud isiku I kaasomandisse võrdsetes osades kuuluvad Pärnu linnas Haapsalu mnt 9 ja 11 asuvad kinnistud müüakse kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Seega ei ole maakohus kohtutäituri otsusele esitatud kaebuse lahendamisel ekslikult lähtunud eeldusest, et kaasomand on lõpetatud, mistõttu ei saanud väidetav eksimus tuua kaasa ka kaebuses väidetud kohtu ekslikku seisukohta kohtutäituri õigusest avaldajale kuuluva mõttelise osa arestimiseks. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et kohtutäitur on täitemenetluse läbiviimisel õigesti juhindunud täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korrast, sh põhjendatult TMS § 150 alusel eelnevalt arestinud enampakkumisel müüdava avaldajale kuuluva mõttelise osa kinnisasjast. Asjaolu, et täitemenetluse seadustikus ei ole otseselt reguleeritud kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamist, ei tähenda, et sellist kohtulahendit, millega määratakse kaasomandi lõpetamine ja jagamine kaasomanike vahelisel enampakkumisel, ei saaks täitemenetluse korras täita. Sellist seisukohta toetavad ka vaidlustatud maakohtu määruses viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-38-14 (p 16) toodud seisukohad. Avaldaja poolt kaebuses esiletoodu, et viidatud lahendis on tegemist ühisomandi, mitte kaasomandi realiseerimisega enampakkumisel, ei muuda kohtu viidet eelnimetatud lahendile ekslikuks ega välista selles toodud seisukohtade kohaldamist ka käesolevas asjas. Määruskaebuses osundatu, mille kohaselt ei ole praegusel juhul tegemist tavapärase sissenõudja ja võlgniku osavõtul toimuva täitemenetlusega, ei väära maakohtu seisukohti kaasomanikevahelise enampakkumise läbiviimisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Ringkonnakohus märgib, et seaduse mõttega kooskõlas ei oleks olukord, kus kohtutäituril puuduks õigus viia kaasomandi lõpetamise kohtuotsuse alusel läbi täitemenetlust ja korraldada vastavalt kohtulahendile kaasomanike vahelist enampakkumist. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et täitemenetluse seadustik ei reguleeri kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamist, on maakohus õigesti järeldanud, et seega lähtub kohtutäitur kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamisel täitemenetluse seadustikust osas, mis reguleerib sissenõude pööramist kinnisasjale ning enampakkumise läbiviimise korda. Samadel kaalutlustel on kohtutäitur õigesti TMS § 150 alusel täitedokumendi täitmiseks eelnevalt arestinud enampakkumisel müüdava kinnisasja ja vastavalt TMS §-le 74 määranud arestitud kinnisasjale hinna. Selliselt toimides ei ole kohtutäitur rikkunud täitemenetluses kehtivat formaliseerituse printsiipi, vaid vastupidi, lähtudes analoogia alusel täitemenetluse seadustikus sätestatud enampakkumise korrast, on seda just järginud. Asjakohatud on kaebuse viited täitemenetluse seadustiku 3. osas reguleeritud toimingute tegemisele. Pidades silmas, et täitemenetluse seadustiku 3. osa ei reguleeri enampakkumise korraldamist ega ole sellega seotud, puudus kohtutäituril seega igasugune põhjus lähtuda enampakkumise läbiviimisel täitemenetluse seadustiku 3. osa regulatsioonist. Ringkonnakohus nõustub avaldaja kaebuse lahendamisel maakohtu põhjendustega, mistõttu ei pea TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel vajalikuks maakohtu motiive pikemalt korrata. Kuivõrd ringkonnakohus asus eeltoodud põhjendustel seisukohale, et kohtutäituri tegevus täitemenetluse läbiviimisel, sh keelumärke seadmisel, oli kooskõlas seadusega, ei ole seega põhjendatud ka kaebuses osundatu, mille kohaselt on maakohus rikkunud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 32 tulenevat avaldaja õigust oma omandit vabalt käsutada põhjusel, et

seadusest tulenev alus sellise kitsenduse seadmiseks puudub. Kolleegiumi hinnangul on käsutamise keelumärke seadmisega kaasnev avaldaja õiguste riive puudutatud isiku I kui teise kaasomaniku õigustatud huve arvestades proportsionaalne ning vajalik tagamaks täitemenetluse efektiivne ja edukas läbiviimine. Kaebuse etteheide TMS § 218 lg 2 esimeses lauses sätestatud kaebuse lahendamise tähtaja rikkumisest on põhjendatud, kuivõrd kohus ei ole kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebust vaadanud läbi selle esitamisest 15 päeva jooksul. Samas ei ole nimetatud rikkumine mõjutanud kohtu järeldusi kaebuse lahendamise osas, mistõttu ei anna see ringkonnakohtu hinnangul alust lõppjärelduses õige maakohtu määruse muutmiseks. Ülaltoodu alusel ei anna üksi määruskaebuses toodud väide alust kaevatava maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Puudutatud isik I esitas oma menetluskulude nimekirja määruskaebemenetlusega seonduvate kulude kohta 28.03.2017 vastuses määruskaebusele, milles palus avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 250 eurot ilma käibemaksuta. Vastavalt menetluskulude nimekirjale seisnevad puudutatud isiku I kulud õigusabikuludes kokku 2,5 tunni ulatuses ja puudutatud isiku I vandeadvokaadist lepinguline esindaja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Osutatud õigusabi seisneb järgmistes toimingutes: 13.03.2017 määruskaebusega tutvumine – 1h (100 eurot); 28.03.2017 vastuse koostamine määruskaebusele – 1,5h (150 eurot). Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku I vandeadvokaadist lepingulise esindaja poolt määruskaebemenetluses tehtud toimingud on olnud vajalikud, samuti on TsMS § 175 lg 1 järgi vajalik ja põhjendatud tehtud töö maht. Puudutatud isiku I lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta vastab esindaja kvalifikatsioonile ja Riigikohtu praktikas mõistlikuks peetud vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu määrale. Seega kuulub puudutatud isiku I taotlus rahuldamisele täies ulatuses ning avaldajalt tuleb puudutatud isiku I kasuks välja mõista menetluskulud summas 250 eurot ilma käibemaksuta (2,5 x 100). Kohtutäituril ei ole asja materjalidest nähtuvalt käesolevas määruskaebemenetluses esindaja kulusid tekkinud. TsMS § 175 lg-st 31 tulenevalt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Ka ei nähtu toimiku materjalidest kohtutäituril muude kulude tekkimist, mille rahalise suuruse saaks kohus toimiku materjalide põhjal kindlaks määrata. Toodust tulenevalt puudub vajadus kohtutäituri menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.