Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

Tsiviilasi nr 2-17-15839 sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

XX esitas 23.10.2017 Pärnu Maakohtule hagi kohtutäitur Rocki Alberti ja OÜ EMG Est vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja palub tunnistada TMS § 223 lg 1 alusel kehtetuks kinnisasjade Xxxxxx, Xxxxxxxx xxx x ja Xxxxxxxx xxx xx (kinnisturaamatu registriosa nr-d xxxxxxx ja xxxxxxx) enampakkumised, mis Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti poolt on enampakkumise 03.10.2017 aktide kohaselt korraldatud täiteasja nr 176/2016/80 menetlemisel. Samuti taotleb hageja TMS § 223 lg 2 p 2 alusel kaasomandite lõpetamise menetluse jätkamist. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt kanti XX 29.11.2012 kinnistusraamatusse tema isale CC-le kuulunud 1/2 mõttelise osa kinnisasjadest asukohaga Xxxxxx, Xxxxxxxx xxx x (registriosa nr xxxxxxx) ja Xxxxxxxx xxx xx (registriosa nr xxxxxxx) omanikuna. 10.05.2013 esitas kinnisasjade teine 1/2 mõttelise osa omanik, OÜ EMG EST, Pärnu Maakohtule hagiavalduse kaasomandi lõpetamiseks (tsiviilasi nr x-xx-xxxxxx). Selles tsiviilasjas Pärnu Maakohus xx xx xxxx osaotsusega rahuldas XX vastuhagi alternatiivse nõude OÜ EMG EST poolt algatatud kinnisasjade Xxxxxx, Xxxxxxxx xxx x ja Xxxxxxxx xxx xx kaasomandi lõpetamise menetluses ning otsustas, et kinnistud müüakse kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Osaotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2015 kohtuotsusega, millega jäeti OÜ EMG EST apellatsioonkaebus rahuldamata. 15.01.2016.a esitas OÜ EMG EST Pärnu kohtutäiturile Rocki Albertile täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu xx xx xxxx osaotsus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. 18.07.2016 toimus kohtutäituri büroos kaasomanikele kuuluva vara arestimine, kusjuures kaasomanikud on eelnevalt saavutanud kokkuleppe kinnisasjade enampakkumise alghinna suhtes: võttes aluseks tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kohtueksperdi poolt antud hinnangu lepiti vastavalt Xxxxxxxx xxx x alghinnaks 11 000 € ja Xxxxxxxx xxx xx alghinnaks 190 000 €. XX esindaja vaidles koheselt kinnisasjade temale kuuluva 1/2 mõttelise osa arestimise vastu ja vaidlustas arestimise ka kohtus, leides, et arestimine rikub XX õigusi ning piisaks eelmärkest kinnistusraamatus. Kohus ei rahuldanud XX kaebust kohtutäituri otsusele kinnisasjade arestimise kohta. 07.09.2016 (hagiavalduses on aastanumbriks ilmselt ekslikult märgitud 2017) kuulutas kohtutäitur välja kinnisasjade elektroonilise enampakkumise. XX vaidlustas 07.09.2016 väljakuulutatud enampakkumise selle korraldamise tingimuste tõttu. Täitemenetlus peatati Pärnu Maakohtu poolt. Kohtutäitur, Pärnu Maakohus ega Tallinna Ringkonnakohus ei rahulda XX taotlust seoses enampakkumise tingimustega. Riigikohtu 09.06.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 3-2-1-61-17 XX kaebus rahuldatakse. 03.07.2017 kohtutäitur taastas täitemenetluse. 07.07.2017 teatas XX kohtutäiturile, et soovib ise ja vahetult osaleda enampakkumisel ning et teda Eestis esindanud isikutel ei ole volitust esindada teda vahetult enampakkumise pakkumiste tegemisel. 22.08.2017 kohtutäitur teatas, et on XX taotluse seoses enampakkumise korraldamise tingimustega (peamine nõue – suuline enampakkumine) läbi vaadanud ja jätab selle rahuldamata. 01.09.2017 esitas XX kaebuse kohtutäituri 22.08.2017 otsuse peale, taotles täitemenetluse peatamist ning kohtu osaotsuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaja andmist TMS § 25 lg 1 kohaselt. Ühtlasi teatas XX, et tema algselt septembri lõpuks kavandatud tulek Xxxxxxse lükkub 1 kuni 1,5 kuud edasi, sh perekondlikel põhjustel. Seega teatab XX kohtutäiturile enne enampakkumise väljakuulutamist, et septembri lõpus ta veel Xxxxxxse ei jõua. 2 (17)

Tsiviilasi nr 2-17-15839 08.09.2017 kuulutas kohtutäitur välja Xxxxxxxx xxx x ja Xxxxxxxx xxx xx kinnisasjade elektroonilise enampakkumise; enampakkumisel osalemiseks registreerimine lõppes 22.09.2017 ja enampakkumine 29.09.2017. 19.09.2017 muudeti enampakkumise tingimusi. Teate enampakkumise kohta sai XX esindaja Xxxxxx, J. K., kätte 11.09.2017; XXle, kes oli ise soovinud vahetult enampakkumisel osaleda ja sellest ka kohtutäiturit 07.07.2017 informeerinud, teadet ei saadetud. Seetõttu sai XX enampakkumise väljakuulutamisest teada 13.09.2017. 14.09.2017 toimus XX 01.09.2017 esitatud kaebuse suuline läbivaatamine kohtutäituri juures. Kohtutäitur jäi oma seniste seisukohtade juurde. 18.09.2017 esitas XX kohtutäiturile kaebuse väljakuulutatud elektroonilise enampakkumise tühistamiseks, sest temal puudub tehniline võimalus enampakkumisel osaleda; pealegi on enampakkumine välja kuulutatud 1 min pikeneva lõpuga ja Xxxxxxxxxxst pakkumiste tegemine oleks selle aja jooksul võimatu. 19.09.2017 muutis kohtutäitur väljakuulutatud enampakkumise tingimusi ja asendas 1.min pikeneva lõpu 30 min pikeneva lõpuga. Ühtegi teist tingimust ei muudetud. Ka seda teadet ei edastatud otse XXle, vaid tema esindajale Xxxxxx. XX sai muudatusest enampakkumise tingimustes teada 21.09.2017 ja esitas kohtutäiturile interneti teel küsimused; samal päeval saatis kohtutäitur XXle ingliskeelse Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite e-oksjonikeskkonna kasutusjuhendi, mis tervikuna kohale ei jõuagi. 25.09.2017 otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata XX 01.09.2017 esitatud kaebuse (vabatahtlikuks täitmiseks tähtaja andmise taotlus). 26.09.2017 esitas XX Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäituri toimingu peale, sh TMS § 25 lg 1 rakendamise küsimuses (tsiviilasi nr xxx-xxxxx). 03.10.2017 teatas kohtutäitur toimunud enampakkumisest, millel osalenud OÜ EMG EST omandas kinnistud enampakkumise alghinnaga, ning esitas elektroonilise enampakkumise aktid. 11.10.2017 Pärnu Maakohus kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx jättis kõik XX taotlused rahuldamata (XX 01.09.2017 kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta). Kohtumääruse peale edasikaebamine võimalik kuni 26.10.2017. 12.10.2017 otsusega kohtutäitur rahuldas osaliselt XX 18.09.2017 kaebuse: kohtutäitur muutis tagantjärele enampakkumise pikeneva lõpu intervalli 1 minutilt 30-le minutile; ülejäänud osas jäeti kaebus rahuldamata. Kohtutäituri otsuse peale edasikaebamine võimalik kuni 23.10.2017. Selle üle, kas Pärnu Maakohtu 11.06.2015 osaotsuse kohaselt läbiviidud kaasomandi lõpetamise menetlus oli õige ja õiglane, ning kas võidi rikkuda enampakkumise olulisi tingimusi, saab käesoleval juhul otsustada eelkõige enampakkumise tulemuse alusel. Enampakkumise tulemuseks on see, et 03.10.2017 koostatud „Enampakkumise aktide“ kohaselt omandas kinnistud alghinnaga OÜ EMG EST ja XX enampakkumisel ei osalenudki, sisuliselt enampakkumist ei toimunudki. XX ei osalenud enampakkumisel, kuna perekondlike olude tõttu, millest ta oli kohtutäiturile ka teatanud, osutus tema Xxxxxxse tulek kavandatud ajal võimatuks (taotles korduvalt enampakkumise edasilükkamist), aga XX mitteosalemise põhjuseks oli ka see, et kohtutäitur oli algselt otsustanud korraldada elektroonilise avaliku enampakkumise, kus enampakkumise pikeneva lõpu intervalliks oli määratud 1 minut. Sellise intervalli korral ei olnud XXl isegi mitte teoreetilist võimalust Xxxxxxxxxxst konkureerivate pakkumiste tegemiseks. Hagiavalduses ja 14.12.2017 kirjaliku arvamusega täiendatud põhjendustel XX leiab, et enampakkumine on kehtetu järgmistel põhjustel: 1) Kaasomandi lõpetamine ja kaasomanikevaheline enampakkumine on üldisemas laiemas mõttes muidugi avalik protsess, sest see toimub kohtu ja kohtutäituri vahendusel, kes täidavad avalikke ülesandeid – kes riigi, kes oma nimel. Samas, kui kaasomand lõpetamise otsus tehakse kohtus ja seda tehakse otsusega AÕS § 77 lõikest 2 lähtudes, ning kui kohtu poolt on otsustatud, et kaasomand lõpetatakse „kaasomanikevahelise enampakkumisega“, siis sellega ei ole kohtu poolt otsustatud „avaliku enampakkumise“ korraldamist AÕS § 77 lg 2 mõttes. 3 (17)

Tsiviilasi nr 2-17-15839 Kui kohus on otsustanud kaasomandi lõpetamise viisi üle, siis kohtuotsuse „ümbertegemine“ – ühe kaasomandi lõpetamise viisi asendamine teisega, ei ole kohtutäituri pädevuses. 2) Kuna Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite e-oksjonikeskkonnas on võimalik korraldada ainult avalikke enampakkumisi (keskkond on ülesse ehitatudki sissenõude menetluseks TMS 2.osa kohaselt), siis saab seda keskkonda kaasomanike vaheliseks enampakkumiseks kasutada ainult siis, kui kaasomanikud selles kokku lepivad. Sellist kokkulepet antud juhul ei ole ja seega oli kohtutäitur kohustatud korraldama kas suulise või kirjaliku enampakkumise, selleks oli ja on tal ka täielik seaduslik alus ja võimalus. 3) Käsitletavate enampakkumiste kõige olulisemaks sisuliseks menetluslikuks rikkumisteks, mille tõttu tuleb enampakkumine tunnistada kehtetuks, on kohtutäituri poolt enampakkumiste tingimuste, eelkõige hageja suhtes olulise tingimuse muutmine - pikeneva lõpuga oksjoni intervalli muutmine 1 minutilt 30-le minutile 19.09.2017, s.o 10 päeva pärast enampakkumise väljakuulutamist, kui hageja sai muutmisest teada 1 päev enne enampakkumisele registreerimise tähtaja lõppu. Hageja elukohaks on Xxxxxxxxxx ja tal ei olnud seetõttu järelejäänud aja jooksul võimalik ennast enampakkumisel osalejaks registreerida ning enampakkumisel osaleda. 4) Korraldatud kinnisasjade oksjonid kuuluvad tühistamisele ka seetõttu, et nende korraldamisel on rikutud Eesti Vavariigi Põhiseaduses sätestatud omandi puutumatust (§ 32), millest erandid saavad olla sätestatud ainult seadusega. Seega on tegemist Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 1. protokolli artikli 1 kohaselt käsitletava rikkumisega, samuti artikli 41 (Õiglane hüvitus) rikkumisega. 5) kohtutäitur on täiteasjas nr 176/2016/80 rikkunud seaduses sätestatud menetlustähtaegu eoksjoni korraldamisel. Kohtutäituri viidatud 22.08.2017 teate punkti 3 on kohtutäitur teatanud enampakkumise lõpuaja 22.09.2017. Enampakkumine on Ametlikes Teadaannetes ja kohtutäituri vastava teatega kaasomanikele tegelikult välja kuulutatud 08.09.2017. Teate kohaselt algas registreerimine enampakkumisele samal päeval, 08.09.2017, ja kestis kuni 22.09.2017. Seega jäi enampakkumise teate avaldamisest 08.09.2017 kuni enampakkumise alguseni 23.09.2017 TMS § 153 lg-s 2 sätestatud kohustusliku 20 päeva asemel 15 päeva. Kohustusliku minimaalse ajavahemiku rikkumine on enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. Hageja leiab, et kohtutäitur on lühendanud menetuse osalistele registreerimiseks määratud ajavahemikku teadlikult, eesmärgiga muuta XXl osalemine enampakkumisel keerulisemaks. Kuivõrd ei ole olemas seadust, mis vahetult annaks võimaluse jätta XX selliselt korraldatud enampakkumise tulemusel ilma oma omandist (tuginedes seejuures ainult suvalistele analoogiatele teiste seadustega), siis tuleb enampakkumised, mis olid korraldatud Pärnu kohtutäituri poolt täiteasjas nr. 176/2016/80, tunnistada kehtetuks ja täitemenetlust jätkata. Hageja palub tunnistada enampakkumised kehtetuks ja kaasomandite lõpetamise menetluse jätkamist. KOSTJA I, PÄRNU KOHTUTÄITUR ROCKI ALBERTI, VASTUS Kohtutäitur hagi ei tunnista. Kohtutäitur selgitab, et 07.08.2017 esitas kaasomanik XX kohtutäiturile taotluse, millega palus kohtutäituril: 1) anda menetlusosalistele vabatahtlik nõude täitmise tähtaeg; 2) määrata enampakkumise viisiks suuline enampakkumine; 3) määrata kaasomanikevahelise enampakkumise toimumise kuupäev käesoleva aasta septembrikuu viimastel päevadel; 4) määrata ostuhinna tasumise tähtajaks 1 kuu arvates enampakkumise lõppemisest. 17.08.2017 edastas kaasomanik EMG EST OÜ kohtutäituri palvel oma seisukoha XX esitatud taotluse osas. EMG EST OÜ kaasomanikuna ei nõustunud vabatahtliku täitmise tähtaja määramisega ning soovis, et kohtutäitur täitetoimingutega edasi läheks. Enampakkumise viisi osas jättis EMG EST OÜ otsustamise kohtutäituri kanda. Ostuhinna tasumise osas oli EMG EST OÜ kaasomanik XX esitatud taotlusega nõus. 4 (17)

Tsiviilasi nr 2-17-15839 22.08.2017 koostas kohtutäitur vastuse kaasomanik XX esitatud taotlusele, kus märkis, et on teadlik ja nõustub taotleja väitega, et tegemist ei ole avaliku enampakkumisega, vaid kaasomanike vahelise enampakkumisega. Kohtutäitur on selgitanud, et enampakkumisel saavad osaleda ja pakkumisi teha ainult XX ja EMG EST OÜ vastavalt kas ise või läbi oma volitatud isiku. Kohtutäitur jäi oma seisukoha juurde, et enampakkumise viisiks on elektrooniline enampakkumine ning XX taotlust arvestades määras enampakkumise toimumise ajaks 29.09.2017. Kohtutäitur juhib tähelepanu, et enampakkumise viisi osas esitas kaasomanik XX kohtutäiturile kaebuse juba 27.07.2016. Enampakkumise toimumise viisi osas on oma seisukoha võtnud Riigikohus, lahendis 3-2-1-61-17, kus Riigikohus sedastas, et kohtutäituril oli õigus kuulutada välja elektrooniline enampakkumine. TMS § 78 lg‐test 1 ja 2 ning §‐st 137 tulenevalt toimub kinnisasja enampakkumine täitemenetluses üldjuhul elektrooniliselt ning suulise enampakkumise võib korraldada juhul, kui elektrooniline enampakkumine ei ole kohtutäiturist sõltumatutel põhjustel võimalik. Lähtudes TMS § 78 ning § 127 määras kohtutäitur enampakkumise viisiks elektroonilise vormi. Kuna Riigikohus kohustas kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama, koostas kohtutäitur 03.07.2017 kohtutäituri kaebuse otsuse, otsus jõustus 22.07.2017. Nimetatud kaebuse otsuses on kohtutäitur otsustanud järgmist: Lähtudes TMS § 78 lg-test 1 ja 2 ning §-st 137 on enampakkumise korraldamise viisiks elektrooniline enampakkumine. Elektroonilise enampakkumise viisi õiguslikkust käesolevas täitemenetluses on kinnitanud ka Riigikohus oma lahendi nr 3-2-1-61-17 p-s 12.2. Kohtutäitur möönab, et olukorras, kus kaasomanikud jõuavad enampakkumise korraldamise viisi osas kokkuleppe ning soovivad enampakkumise viisiks suulist enampakkumist, korraldab kohtutäitur menetlusosalistele sellekohase avalduse alusel suulise enampakkumise. Kohtutäituri 22.08.2017 koostatud vastuse peale esitas XX kaebuse. Kohtutäitur vaatas kaebuse läbi osaliselt ning koostas 25.09.2017. otsuse, millega jättis kaebuse läbi vaadatud osas rahuldamata. Kohtutäitur jättis rahuldamata kaebaja taotluse määrata pärast ca 2 aastat kestnud menetlust pooltele täitedokumendi täitmiseks vabatahtlik täitmise tähtaeg. Kohtutäituri kaebuse otsuse peale esitas XX kaebuse Pärnu Maakohtusse. Pärnu Maakohus jättis 11.10.2017 määrusega (tsiviilasi x-xx-xxxxx) esitatud kaebuse rahuldamata, määrus jõustus 27.10.2017. Vastavalt kohtutäituri 22.08.2017 koostatud vastusele kuulutas kohtutäitur 08.09.2017 välja enampakkumise arestitud kinnisasjadele kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ametlikus oksjonikeskkonnas aadressil www.oksjonikeskkond.ee ning määras kindlaks enampakkumise korra ning tingimused. Enampakkumise toimumise päevaks määras kohtutäitur 29.09.2017. 18.09.2017 esitas XX kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kaebusega taotles XX taaskord vabatahtliku täitmise tähtaja määramist, välja kuulutatud enampakkumiste tühistamist ning menetluse peatamist kuni enampakkumise tingimuste vastavusse viimiseni seadusega. Kohtutäitur võttis kaebuse menetlusse ning määras kaebuse läbivaatamise ajaks 02.10.2017. XX esitatud kaebuse punktis 4.2. juhtis kaebaja kohtutäituri tähelepanu asjaolule, et kohtutäituri poolt määratud enampakkumise intervall (1 minut) ei ole piisav olukorras, kus üks pakkujatest teeb oma pakkumise Xxxxxxxxxxst. Täitemenetluse seadustiku § 881 lg 5 kohaselt on enampakkumise pikenemise intervall 1 - 60 minutit. Kohtutäitur pidas kaebuse punktis 4.2. väljatoodut põhjendatuks. Lähtudes asjaolust, et XX ei osale enampakkumisel Eesti riigist, vaid Xxxxxxxxxxst, on pooltele võrdsete tingimuste tagamiseks põhjendatud määrata enampakkumise intervall tavapärasest pikemaks, 30 minutit. Seeläbi saavad osapooled pakkumist tehes olla kindlad, et nende poolt tehtud pakkumine on hoolimata ajavahest teisele poolele nähtav ning enampakkumise võidab parima pakkumise teinud kaasomanik. 5 (17)

Tsiviilasi nr 2-17-15839 19.09.2017 menetlusosalistele edastatud kaebuse läbivaatamise teates kohtutäitur teatas, et muudab kaebuse punktis 4.2. põhjendustest tulenevalt enampakkumise intervalli ning määrab intervalliks 30 minutit. Kaebuse läbivaatamine toimus 02.10.2017. Kohtutäitur rahuldas esitatud kaebuse osaliselt 12.10.2017 otsusega. Kaebuse otsus jõustus 29.10.2017. 26.09.2017 esitas XX Pärnu Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (täitemenetluse peatamine tagatiseta). Pärnu Maakohus jättis 29.09.2017 määrusega tsiviilasjas x-xx-xxxxx esitatud taotluse rahuldamata. 21.09.2017 esitas XX kohtutäiturile avalduse enampakkumise edasilükkamiseks kahe kuu võrra. Avalduse kohaselt peab XX viibima 29. kohtus Xxxxxxxxxxs,, mille tõendamiseks edastas XX kohtutäiturile ka kohtukutse. Lisaks kohtus viibimise kohustusele peab XX viibima Xxxxxxxxxxs seoses perekondlike asjaoludega. 21.09.2017 edastas kohtutäitur XX-le enampakkumisel osalemiseks oksjonikeskkonna ingliskeelse juhendi .pdf formaadis. Sealjuures juhiti XX tähelepanu, et enampakkumise juhend on kättesaadav ka aadressil https://www.oksjonikeskus.ee/. Kohtutäitur vastas esitatud avaldusele 25.09.2017. Kohtutäitur selgitas avaldajale, et on enampakkumise edasilükkamise osas menetlusosalistele oma seisukoha avaldanud (kohtutäituri 22.08.2017 kaebuse otsus) ning märkis täiendavalt, et enampakkumise edasilükkamine on käesolevas menetluses võimalik kas poolte kokkuleppel või kohtu sellekohase kohtulahendi alusel. Vastuse koostamise seisuga kohtutäituril alust enampakkumise edasilükkamiseks ei olnud. Kohtutäitur selgitas täiendavalt XXle, et ka 21.09.2017 esitatud avalduses välja toodud asjaolud (kohtuistung, perekondlikud põhjused), ei anna kohtutäiturile alust enampakkumise edasilükkamiseks. Edastatud kohtukutse on adresseeritud YY-le . Edastatud kutse põhjal ei saa kohtutäitur järeldada, et XX on kohustatud ilmuma kohtusse 29.09.2017 ning et tema enampakkumisel osalemine ei ole sellest tulenevalt võimalik. Samuti ei takista pöördumises märgitud perekondlikud põhjused XX osalemist enampakkumisel Xxxxxxxxxxst. XX edastatud kirjas märgib, et peab viibima Xxxxxxxxxxs, kuna tema poeg käis xxxxxxxxxxxxxxxxxx ning tütar sünnitas äsja. Need asjaolud ei ole aluseks enampakkumise edasilükkamiseks, samuti ei takista teha pakkumist Xxxxxxxxxxst. Enampakkumisel pakkumise tegemiseks ei ole vajalik Eestis viibimine. Täiendavalt selgitas kohtutäitur XXle enampakkumise toimumise korda. Asjakohane ei ole XX väide, et ta sai enampakkumise väljakuulutamisest teada 13.09.2017. XX on end käesolevas täitemenetluses volitanud esindama esindaja J.K.. Kohtutäitur on kõik dokumendid edastanud XXle tema esindaja kaudu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 319 lg-le 1 loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud isikule. Täiendavalt edastas XX 17.07.2017 kohtutäiturile teate, et soovib osaleda enampakkumisel isiklikult ning palus edasised täpsustused kohtutäituril teha esindaja J.K.’e kaudu. Selliselt on kohtutäitur menetluses ka toiminud. Eeltoodust tulenevalt on alusetu hageja väide, et kohtutäituri poolt on teade enampakkumise toimumise kohta talle kätte toimetatud alles 13.09.2017. Kohtutäitur määras enampakkumise toimumise kuupäeva juba 22.08.2017, mille peale esitas XX ka kaebuse. Enampakkumise väljakuulutamise teated on edastatud XX esindajale J.K.-le enampakkumise väljakuulutamise päeval 08.09.2017. Kohtutäitur ei ole rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Asjaolu, et kaasomanik XX jätab enampakkumisel osalemistaotluse tegemata ning pakkumise tegemata, ei ole tingitud kohtutäituri tegevusest. Kohtutäitur ei saa sundida menetlusosalisi enampakkumisel osalema ning pakkumist tegema. Asjaolu, et enampakkumisel müüdi vara alghinnaga ei saa samuti olla enampakkumise tühistamise aluseks, sellekohane väide ei põhine seadusel. 6 (17)

Tsiviilasi nr 2-17-15839 Kohtutäitur oli omalt poolt taganud mõlemale kaasomanikule võrdse võimaluse registreerida end enampakkumisele ning teha omapoolne pakkumine. Sealjuures rõhutab kohtutäitur, et enampakkumisele registreerimiseks ning pakkumise tegemiseks ei pea viibima kaasomanik Eestis. Enampakkumisele saab registreerida ning pakkumise teha ka Xxxxxxxxxxst. Kuulutades enampakkumine välja kohtutäiturite ja pankrotihaldurite oksjonikeskkonnas, märkis kohtutäitur kuulutuses korduvalt, et tegemist on kaasomanikevahelise enampakkumisega, kuhu kolmandad isikud registreeruda ei saa. Väljakuulutatud enampakkumisele said end registreerida üksnes kaasomanikud. Eeltoodust tulenevalt oli täidetud täitedokumendi resolutsioonis märgitu, väljakuulutatud enampakkumine sai toimuda vaid kaasomanike vahel. Asjaolu, et tehniliselt ei saa kohtutäitur kuulutusest kustutada märget “avalik enampakkumine,” ei muuda enampakkumist tavapäraseks enampakkumiseks täitemenetluses, kus enampakkumisele saavad registreerida kõik huvilised, kes soovivad vara omandada. Hoolimata asjaolust, et kohtutäituri kontrolli alla jääb, milline isik lubatakse enampakkumisele ning milline mitte, peab enampakkumisel osaleda sooviv kaasomanik registreerimise taotluse esitama ise. Taotlust kaasomanik XX enampakkumisel osalemiseks ei esitanud. XX on juba varasemalt kohtutäiturile esitanud kaebuse seoses kinnisvarale keelumärgete seadmisega. Kohtutäitur 15.08.2016 koostatud kaebuse otsusega jättis kaebuse rahuldamata. XX esitas kohtutäituri otsuse peale kaebuse Pärnu Maakohtusse (tsiviilasi 2-16-12882). Pärnu Maakohus jättis kaebuse rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ning Riigikohus ei võtnud esitatud kaebust menetlusse, lõpplahend on jõustunud ning keelumärked on seatud kaasomanike varale õiguspäraselt. Ostuhinna tasumise korda on kohtutäitur pooltele selgitanud enampakkumise teadetes, mis on XX esindajale, J.K.-le , kätte toimetatud 11.09.2017. Enampakkumiste teadetes oli märgitud järgmine: „Enampakkumist reguleerivad õigusnormid ja korraldaja selgitused on menetlusosalistele leitavad oksjonikeskkonnas, mille püsilink on https://www.oksjonikeskus.ee/oksjon/view/?okid=34011.“ Selgitustes seisnes muuhulgas järgmine: 1) Kohtutäitur jätab kaasomanikevahelisel enampakkumisel kohaldamata TMS § 93 lg-s 21 sätestatu. Kaasomanikevahelise elektroonilise enampakkumise võitja peab tasuma ostuhinna 30 päeva jooksul enampakkumise lõppemisest alates; 2) Enampakkumise võitja on kohustatud kogu ostuhinnast tasuma kohtutäituri kontole 1∕2 ostuhinnast, ehk võitja ei ole kohustatud kohtutäiturile tasuma talle kuuluva kaasomandi osa (1∕2) ostusummat (ostusummale lisandub kohtutäituri tasu, mis tuleb võitjal samuti tasuda). Kohtutäitur on eeltoodust tulenevalt menetlusosalistele selgitanud, milline on ostuhinna tasumise kord. Sellekohane selgitus oli fikseeritud enampakkumise tingimustes. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ei saa kohtutäitur muuta ostuhinna tasumise korra osas märgitut. Sellekohane viide tuleb teatesse automaatselt, kohtutäitur saab täita vaid lüngad menetlusosaliste, vara ning enampakkumise toimumise kuupäeva osas. Tulenevalt oksjonikeskkonna tehnilisest korraldusest avaldatakse ametlik teadaanne automaatselt enampakkumise oksjonikeskkonnas väljakuulutamise korral. Segaduse vältimiseks edastas kohtutäitur menetlusosalistele täiendava teate enampakkumise väljakuulutamise kohta, kus selgitas enampakkumise toimumise ning ostuhinna tasumise korda. Lähtudes eeltoodust ei ole kohtutäitur rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Kohtutäitur rahuldas XX taotluse, määrata enampakkumise toimumise ajaks septembrikuu viimased kuupäevad ning teatas enampakkumise toimumise kuupäevast (29.09.2017) menetlusosalisi juba 22.08.2017. Enampakkumise intervall on kohtutäituri poolt muudetud, et tagada poolte võrdne võimalus enampakkumisel osalemiseks, ka juhul kui üks osapooltest teeb pakkumise Xxxxxxxxxxst. Kõik enampakkumist puudutavad dokumendid on menetlusosalistele tähtaegselt kätte toimetatud.

7 (17)

Tsiviilasi nr 2-17-15839 Kohtutäituril puudus seaduslik alus enampakkumise edasilükkamiseks, kaasomanik EMG EST OÜ ei nõustunud enampakkumise edasilükkamisega kaheks kuuks. TMS § 44 kohaselt võib kohtutäitur täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel. Samuti kohus ei peatanud XX taotluse alusel menetlust ning seega oli kohtutäitur kohustatud enampakkumise läbi viima. Vastavalt enampakkumise tulemusele koostas kohtutäitur enampakkumise aktid. Kohtutäitur palub jätta rahuldamata XX taotluse tunnistada kehtetuks enampakkumise aktid täiteasjas 176/2016/80 ning jätta menetluskulud XX kanda.

KOSTJA II, OÜ EMG EST, VASTUS

OÜ EMG EST ei tunnista esitatud hagi ja vaidleb täielikult hagile vastu. Kostja II on seisukohal, et enampakkumise tulemus on seaduslik ja ainuõige olukorras, kus enampakkumisel osaleb vaid üks kaasomanik. Hageja eksitab kohut, kui väidab, et kaasomanikud leppisid alghinnas kokku teadmises, et asjade tegelik väärtus on kõrgem. Kaasomanikud üldse pole omavahel alghinnas kokku leppinud, vaid on kohtutäiturile teatanud, milline võiks alghind olla. Asjade enampakkumise alghind oli vastavalt kohtumenetluses tehtud eksperthinnangule asjade turuväärtus, mis ei ole asjade eripära arvestades aastatega oluliselt muutunud. Seda ei kinnita ka hageja osundamine kostja II poolt 2006. aastal omandatud 1⁄2 mõttelise osa ostuhinnale, sest xxxx. aastal kinnisvara turu ja majanduse arengu olukord erines praegusest olulisel määral. Kui hageja oleks ennast enampakkumisele registreerinud, siis oleks tal olnud võimalus ostuhinda mõjutada. Kostja II arvates enampakkumisele registreerimiseks osalejatel takistusi polnud. Hageja soovis ise enampakkumisel osaleda. Vahepeal vaidles ta üksikute tingimuste üle, mis ei olnud seotud enampakkumisele registreerimisega. Registreerumiseks oli aega alates 08.09.2017 kuni 22.09.2017, s.o 15 päeva. Isegi kui hageja sel ajal üritas enampakkumise tingimusi vaidlustada või enampakkumist edasi lükata, ei takistanud vaidlustamine enampakkumisele registreerimist. Nõustuda ei saa hageja selgitustega, et kui ta sai tingimuste muutmisest (intervalli osas) teada 21.09.2017, ei oleks hageja jõudnud Eestisse 22.09.2017. Hageja soovis osaleda elektroonilisel enampakkumisel Eestis, milleks ta oleks pidanud tulema Eestisse hiljemalt 29.09.2017, s.o hiljemalt enampakkumise lõpus. Enampakkumisele registreerimiseks ei olnud hagejal vaja Eestisse jõuda, seda oleks võinud ta teha Xxxxxxxxxxst hiljemalt 22.09.2017 või siis Eestis esindaja kaudu. Tähtsust ei oma asjaolu, et intervalli pikkuse muutmisest sai hageja teada mõni päev enne registreerimise lõppu. Et hageja sai teada tingimuse muutmisest 21.09.2017, ei muuda asjaolu, et hageja esindaja J.K. sai tingimuse muutmisest teada juba 19.09.2017, mille tõttu loetakse teade hageja poolt kättesaaduks siiski 19.09.2017. mil registreerimise lõpuni oli veel kolm päeva. Enamgi veel – hagejal olid täitemenetluses Eestis esindajad olemas, kelle kaudu oleks võinud end muretult õigeaegselt registreerida. 07.07.2017 kirjas kostjale I on hageja kostjale I teatanud, et soovib vahetult osaleda enampakkumisel ning et teda Eestis esindanud isikutel Annika Murulaiul ja J.K-l ei ole volitust esindada teda kaasomanikevahelisel enampakkumisel – omandada temale vara. Hageja aga ei piiranud nimetatud esindajate õigust teda enampakkumisele registreerida; piiratud on vaid õigus teha enampakkumisel pakkumisi, mida hageja soovis teha isiklikult. Hagiavalduse lisas 1 on veel 03.10.2014 välja antud tähtajatu volikiri E.K.-le , mh hageja esindamiseks ka täitemenetluses. E.K. volitusi täitemenetluses ei ole hageja piiranud. Kui hageja tema jaoks mõjuvatel põhjustel ei saanud tulla Eestisse, et osaleda enampakkumisel, siis jäi tema riskiks, et ta ei soovinud esindajate abi ja lootis kohtutäituri tegevuse edukale vaidlustamisele.

8 (17)

Tsiviilasi nr 2-17-15839 Hagiavalduse kohaselt väljakuulutatud enampakkumise tingimus, mida kohtutäituri poolt enampakkumise 08.09.2017.a. väljakuulutamise järel 19.09.2017.a. muudeti, oli hageja jaoks oluline ja otsustav tingimus ning enampakkumine oleks võinud vähemalt uuesti välja kuulutama. Hageja ei ole tõendanud, et Xxxxxxxxxxs olles ei oleks ta saanud nii lühikese intervalliga osaleda. Kostja arvates ei ole antud juhul tegemist enampakkumise tingimuse sellise muutmisega, mis oleks takistanud hagejal enampakkumisel osalemist juhul, kui hageja oleks ennast õigeaegselt enampakkumisele registreerinud. Nimetatud tingimuse vaidlustamine ei takistanud hagejat enampakkumisele registreerimast. Kuna hageja seda aga ei teinud, ei riku tema õigusi täitemenetluses enampakkumise läbiviimise tingimus. Tingimus oli muudetud ja muudatus avaldatud 19.09.2017. Tingimus oli muudetud hagejale soodsaks ning seda oli võimalik kasutada. Ka Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx on seda õigesti selgitanud:“...Olles hiljem (igal juhul pärast enampakkumise väljakuulutamist) teada saanud, et avaldaja ei saa Eestisse tulla, pikendas kohtutäitur enampakkumise viimast sammu 30 minutile, arvestades avaldaja eemalviibimist, kuid soovi isiklikult enampakkumisel osaleda. Kuigi avaldaja kaebus nendele asjaoludele ei saa tugineda (tegemist on eraldi kaebusega kohtutäituri tegevusele, mis avalduse kohaselt pidi läbi vaadatama 02.10.2017), on eelnevast selgelt näha, et kohtutäitur on üritanud maksimaalselt arvestada ka avaldaja huvidega, lähtudes ka põhimõttest juba üle 1,5 aasta veninud täitemenetlus lõpuks läbi viia.“ Kostja II nõustub Pärnu Maakohtu seisukohaga tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, kus leitakse, et kuna üks kaasomanik on avaldanud, et tema mingile kokkuleppele ei lähe, siis ei ole TMS § 25 lg 1 täitmine kohtutäiturile enam kohustuslik. Kohtumäärus on jõustunud ja tegemist on dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 2 mõttes. Vaidlusaluse täitemenetluse alguses oli aeg vabatahtlikuks täitmiseks antud, kuid pooled ei ole omavahel kokkuleppele jõudnud ja kostja II soovis täitemenetluse jätkamist. Ka täitemenetluse uuendamisest möödunud mitme kuu jooksul hageja pole kostjaga II ühendust võtnud, et üritada kaasomand lõpetada vabatahtlikult. Vaidlust ei ole selles, et täitedokumendi alusel pidi kaasomandi lõpetamine toimuma asjade müügiga kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kostja II arvates ei ole kostja I välja kuulutanud ega läbi viinud avaliku enampakkumist. Kostja I selgituse kohaselt kohtutäiturite ja pankrotihaldurite e-oksjonikeskkonnas on võimalik korraldada ainult avalikke enampakkumisi (selline on tehniline lahendus). Samas avaldatud kuulutustes on selgelt lisainfona märgitud, et tegemist on kaasomanikevahelise enampakkumisega ning enampakkumisele registreerida ja pakkuda saavad üksnes kaasomanikud. Teadaanne tervikuna ei olnud eksitav ning tegelikult ei ole enampakkumisel osalenud isikud, kes ei olnud müüdavate asjade kaasomanikud. Kostja I ei ole samastanud avalikku ja kaasomanikevahelist enampakkumist, on vaid rakendanud avaliku enampakkumise reegleid kaasomanikevahelisele enampakkumisele. Kuigi avaliku enampakkumise reeglid on TMS-s selgelt kirjas ja kaasomanikevahelise enampakkumise erisusi seadus eraldi ei sätesta, ei tähenda see seda, et kostja I ei saanud kaasomanikevahelise enamapakkumise korraldamisel rakendama avaliku enampakkumise normistikku. Hagis ei ole esile toodud avaliku enampakkumise tingimusi/reegleid, mis ei kõlba kaasomanikevaheliseks enampakkumiseks. Kostja II arvates erinevus on siin vaid selles, et piiratud on osalejate ring (üksnes kaasomanikud). Kostja II sellega ei nõustu hageja arvamusega, et tegemist oli olukorraga kus elektroonilist enampakkumist ei olnud võimalik tehnilistel põhjustel korraldada ning tulnuks valida suulise või kirjaliku enampakkumise vahel. Kohtutäitur sai välja kuulutada kaasomanikevahelise enampakkumise, sest teadaanne oma sisult nendele tingimustele vastas ja ühes kohas märgitud sõna „avalik“ kedagi ei eksitanud. Kostjale II jääb arusaamatuks hageja etteheide kostjale I, justkui tekkinud n.ö tühimikus (seaduse sätte puudumisel) pidi kostja I andma menetluse osalistele aega täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse puhul tuvastushagi esitamiseks TsMS § 368 lg 2 kohaselt. Kohtuotsus täitedokumendina on selge ja mõistetav (lõpetada kaasomand) ning vaidlus selle tõlgendamise üle puudub. Tuvastushagi esitamise õigus ei sõltu kohtutäiturist, TMS ei näe ette kohtutäituri 9 (17)

Tsiviilasi nr 2-17-15839 kohustust anda selleks aega. Iga täitemenetluse osaline võib igal ajal vajadusel sellise hagi esitada, hageja ei ole peaaegu kahe aasta jooksul kohtutele tuvastushagi esitanud ja seetõttu ei olnud ka siit takistusi enampakkumise korraldamiseks. Vara arestimise teema hagiavalduses on asjakohatu, sest arestimise üle vaidlust enam ei ole; lisaks see ei ole enampakkumise korraldamise osa. Riigikohtu määruse nr 3-2-1-61-17 punkt 13 kohaselt oli vara arestimine asjakohane, samuti ka kinnistu käsutamise keelamiseks keelumärke seadmine. Kostjale II jäävad arusaamatuks ka hageja etteheited kohtutäiturile seoses laenude ja hüpoteekidega (hagi punkt 15). Hageja selgitab, et tegi kohtutäiturile ettepaneku keelata kaasomanikul, kelle mõttelisele osale on seatud hüpoteek, laenusumma muutmine peale laenujäägi suurusest teatamist – selle suurendamine. Kohtutäitur on leidnud, et temal selleks volitusi pole. Samas hagiavaldusest ei nähtu, et see kuidagi mõjutas toimunud enampakkumist või milles seisneb hageja õiguste rikkumine. Kinnistutele uus hüpoteek tekkis alles pärast enampakkumist, kui kostja II võttis laenu kaasomandi osa eest maksmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-17-15839 volitust esindada XXt kaasomanikevahelisel enampakkumisel ega omandada hagejale vara. Samuti hageja teatas kohtutäiturile, et saabub Eestisse septembri teises pooles, siis saab mh korraldada ka kaasomanikevahelise enampakkumise. - 22.08.2017 kohtutäitur teatas (I kd, lk 16-17), et jätab rahuldamata XX taotluse seoses enampakkumise korraldamise tingimustega (peamine nõue – suuline enampakkumine). Sama teate kohaselt kohtutäitur ei rahuldanud taotlust määrata tähtaeg vabatahtlikuks täitmiseks ning määras enampakkumise lõpuajaks 29.09.2017 ning ostuhinna tasumiseks 1 kuu enampakkumise lõppemisest arvates. - 01.09.2017 XX esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetlusega ühinemiseks (I kd, lk 18) ja kaebuse kohtutäituri 22.08.2017 teate peale, milles taotles menetluse peatamist ning kohtu osaotsuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaja andmist TMS § 25 lg 1 kohaselt. Ühtlasi XX teatas, et tema tulek Xxxxxxse lükkub 1 – 1,5 kuud edasi. - 08.09.2017 kuulutas kohtutäitur välja Xxxxxxxx xxx x ja 11 kinnisasjade elektroonilise enampakkumise, enampakkumisel osalemiseks registreerumine lõppes 22.09.2017 ja enampakkumine 29.09.2017. - 14.09.2017 XX 01.09.2017 kaebuse läbivaatamisel kohtutäitur teatab, jääb oma seisukohtade juurde. Otsuse kaebuse osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata jätmise kohta vormistas kohtutäitur 25.09.2017 (I kd, lk 40 - 45). - 18.09.2017 esitas XX kohtutäiturile kaebuse (kaebusel kuupäev 17.09.2017) (I kd, lk 31 – 36), milles taotleb väljakuulutatud elektroonilise enampakkumise tühistamist, sest tal puudub tehniline võimalus enampakkumisel osaleda ning väljakuulutatud 1 minutilise pikeneva lõpuga on Xxxxxxxxxxst pakkumiste tegemine võimatu. - 19.09.2017 teatega kaebuse kohta (I kd, lk 37) kohtutäitur teatas, et XX 18.09.2017 esitatud kaebuse läbivaatamine toimub 02.10.2017 kohtutäituri büroos. Ühtlasi kohtutäitur teatas, et kuna enampakkumine toimub enne kaebuse läbivaatamist, muudab kohtutäitur kaebuse põhjenduste alusel enampakkumise intervalli ning määrab intervalliks 30 minutit. Vastavalt muudetakse ka väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 08.09.2017 avaldatud täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teadet. Kirjaliku otsuse hageja 18.09.2017 kaebuse kohta vormistab kohtutäitur 12.10.2017 (I kd, lk 77 – 84). - 26.09.2017 esitas XX Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäituri 22.08.2018 otsuse peale (mille kohta hageja esitas kohtutäiturile kaebuse 01.09.2017 ja kohtutäitur lahendas kaebuse 25.09.2017 otsusega) (tsiviilasi x-xx-xxxxx). Pärnu Maakohus 11.10.2017 määrusega jättis kõik XX taotlused (rahuldamata. Kohtumäärus jõustus edasi kaebamata 27.10.2017. - 03.10.2017 edastas kohtutäitur hagejale teate enampakkumise toimumisest ning et sellel ainsana osalenud OÜ EMG EST omandas kinnistud alghinnaga. - 12.10.2017 otsuses hageja 18.09.2017 kaebuse (milles hageja taotleb 08.09.2017 elektroonilise enampakkumise korraldamise otsuse tühistamist, täitemenetluse peatamist kuni enampakkumise tingimuste seadusega vastavusse viimiseni ning anda kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks aega 2 kuud) kohta kohtutäitur rahuldab kaebuse osaliselt - pakkumiste intervalli osas, märkides, et 19.09.2017 on teostatud muudatus enampakkumise tingimustes, intervalliks määratud 30 minutit. Ülejäänud osas jätab kohtutäitur XX kaebuse rahuldamata. XX kohtutäituri 12.10.2017 otsust täitemenetluse seadustiku § 218 lg 1 korras kohtule esitatud kaebusega ei vaidlustanud, kuid esitas 23.10.2017 Pärnu Maakohtule hagi kohtutäitur Rocki Alberti ja OÜ EMG EST vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. - Kinnistusraamatu andmetel on kohtutäituri avalduse ja 03.10.2017 enampakkumise akti alusel 26.10.2017 Xxxxxxxx xxx x kinnistu registriosa II jakku ja 27.10.2017 Xxxxxxxx xxx xx registriosa II jakku omanikuna sisse kantud osaühing EMG EST.

Tsiviilasi nr 2-17-15839 - kaasomanikevahelise enampakkumise asemel on kohtutäitur välja kuulutanud avaliku enampakkumise; - Puudus kaasomanike vaheline kokkulepe kasutada enampakkumise korraldamiseks Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite e- oksjonikeskkonda; - enampakkumise läbiviimisel kõige olulisemaks menetluslikuks rikkumiseks peab hageja kohtutäituri poolt enampakkumise tingimuste muutmist, eelkõige pikeneva lõpuga oksjoni intervalli 1 minutilt 30 minutile muutmist 19.09.2017, s.o 10 päeva pärast enampakkumise väljakuulutamist; hageja sai muutmisest teada 1 päev enne enampakkumisele registreerimise tähtaja lõppu, hageja elukoht on Xxxxxxxxxxs ning seetõttu ei olnud tal võimalik järelejäänud aja jooksul ennast enampakkumisel osalejaks registreerida; enampakkumise korraldamine ei olnud kooskõlas hea usu põhimõtetega ega heade kommetega, on vastuolus VÕS § 6 ja TsÜS § ga 86; - oksjoni korraldamisel on rikutud Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud omandi puutumatust (§ 32), mis on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 1. protokolli artikli 1 kohaselt käsitletav rikkumine, samuti artikli 41 (õiglane hüvitis) rikkumine. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt hageja arvates ei olnud kaasomandi lõpetamine kaasomanikevahelisel enampakkumisel õiglane, sest hageja perekondlikel põhjustel määratud ajal Eestisse tulla ei saanud, enampakkumisel ei osalenud ning sisuliselt enampakkumist ei toimunud. Teine kaasomanik, kostja OÜ EMG EST, omandas kinnistud alghinnaga, sellega rikuti omandi puutumatust, sest hageja ei saanud oma omandist ilmajäämise eest õiglast hüvitist.

Tsiviilasi nr 2-17-15839 täiesti uus olukord, sest Riigikohus rahuldas hageja taotluse kaasomaniku mõttelisele osale seatud hüpoteegi käsitlemisel ning siis alles selgusid tingimused, mida kaasomanikud said kokkuleppimisel arvestada. Hageja hinnangul tähendas vabatahtlik täitmine seda, et pooled lahendavad enampakkumise läbiviimise väljaspool kohtutäituri menetlust. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-61-17 (XX kaebus Pärnu kohtutäituri Rocki Alberti 26.09.2016 otsuse peale täiteasjas nr 176/2016/80) analüüsinud, kas ja millisel määral on kohtutäituri vahendusel kaasomandi lõpetamiseks toimuva kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamisel kohaldatavad TMS-i (eelkõige TMS-i II osa) sätted. Riigikohus asus seisukohale, et TMS-i II osa sätteid tuleb ka kaasomandi lõpetamiseks kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamisel kohaldada kaasomandi lõpetamise kohtulahendi eripära arvestades. Riigikohus märgib (viidatud lahendi p 12.2. ja 13): “Pärnu Maakohtu 11. juuni 2015 osaotsuses tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx pole enampakkumise korraldajat ega tingimusi TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks määratud. Seega oli sissenõudja õigustatud nõudma kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 78 lg-test 1 ja 2 ning §-st 137 tulenevalt toimub kinnisasja enampakkumine täitemenetluses üldjuhul elektrooniliselt ning suulise enampakkumise võib korraldada juhul, kui elektrooniline enampakkumine ei ole kohtutäiturist sõltumatutel põhjustel võimalik. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda avaldaja väited järeldada, et elektroonilise enampakkumise korraldamine ei ole praegusel juhul võimalik. Kohtud on õigesti leidnud, et avaldajal on võimalik osaleda elektroonilisel enampakkumisel esindaja kaudu, ning kohtute tuvastatud asjaoludel on avaldaja esindaja enampakkumisele ka registreeritud. Seega võis kohtutäitur kolleegiumi hinnangul korraldada elektroonilise enampakkumise. Kolleegium lisab obiter dictum'i korras, et kaasomanike kokkuleppel on võimalik kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmine ka täitemenetluse väliselt, st eraõiguslikul alusel (AÕS § 641, § 74 lg 1, § 119 lg 1, § 120 lg 1). Seda on võimalik teha ka pärast täitmisteate teisele kaasomanikule kättetoimetamist vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul (TMS §-d 24 ja 25) (vt ka Riigikohtu 26. aprilli 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Sellisel juhul on kaasomanikel endil võimalik otsustada enampakkumise korraldamise vormi ja tingimuste üle. Samuti märgib kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise eesmärgil, et juhul kui kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks toimub täitemenetlus, tuleb kohtutäituril kaasomandis olev asi arestida, kinnisasja arestimiseks tuleb täituril mh lasta kanda kinnistusraamatusse kinnistu käsutamise keelumärge. Asja arestimine on vajalik kaasomandiosade edasise käsutamise takistamiseks ja kohtutäituri tasu tagamiseks (TMS §-d 54, 142) (vt ka Riigikohtu ülalviidatud lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3).“

Tsiviilasi nr 2-17-15839 kehtetuks tunnistamist, tuginedes eelmises kohtuasjas ja/või kohtutäiturile esitatud kaebuse aluseks olevatele puudustele ja minetustele kohtutäituri poolt enampakkumise läbiviimisel. Seetõttu kohus jätab tähelepanuta hageja väited, et kohtutäitur ei ole täitemenetluse uuendamise järel määranud tähtaega vabatahtlikuks täitmiseks, samuti hageja vastuväited elektroonilise enampakkumise kohta.

Tsiviilasi nr 2-17-15839

Tsiviilasi nr 2-17-15839 kohtutäituri või J.K. poole, et toimuvast aru saada. Hageja e-kirjast nähtub samuti, et teda paneb muretsema üksinda oksjonil osalemise ajal inimliku kontakti puudumine, teadmatus, kelle poole ta saaks siis küsimustega pöörduda ja kas ta saaks vastused enne, kui pakkumise tegemise aeg ümber saab, seetõttu hageja usub, et peab oksjonil isiklikult kohal olema. Hageja märgib, et ei ole väga osav arvuti kasutamises, samuti ei taha äriotsuseid teha teiselt poolt maakera; ta ei saa ka täpselt aru, kuidas enampakkumise protsess toimub. Kohtutäitur peab täitemenetluses arvestama mõlema kaasomaniku huvidega. Teine kaasomanik enampakkumise korduva edasilükkamisega nõus ei olnud. Puuduliku arvutikasutamise oskuse puhul oleks hageja tõenäoliselt ka Eestis tegelikult teinud pakkumisi esindaja abil. Kui isik ise ka kohtutäituri edastatud ingliskeelse juhendi alusel ei ole väidetavalt suuteline protsessist aru saama ega selles osalema, siis on võimalik kasutada volitatud esindaja abi. Hagejal oli võimalus teha enampakkumisel pakkumisi esindajate kaudu, seda enam, et kaasomandi lõpetamise vaidluses ja sellele järgnenud täitemenetluses on hagejal olnud ühed ja samad esindajad. Ka 07.07.2017 eestikeelne teade kohtutäiturile on ilmselgelt koostanud sama esindaja, kes on vormistanud kaebused ja hagiavalduse ning võib üksnes oletada, et täitemenetluse uuendamise järel esindajate volituste piiramine kannab samuti eelkõige täitemenetluse venitamise eesmärki. Esindaja kaudu enampakkumisel osalemine ei nõudnuks hagejalt ka n.ö käigu pealt äriliste otsuste tegemist – enampakkumise alghind, pakkumiste samm ja enda majanduslikud võimalused olid hagejale teada, hagejal oli võimalik anda esindajatele selged korraldused, millise summani võib üle pakkuda. Esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud hagejal tegelikult ka takistust oksjoni ajaks Eestisse tulemiseks.

Tsiviilasi nr 2-17-15839 väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Praeguses asjas ei ole vaidlust, et kinnistute arestimisakti märgitud hinnad on määratud TMS § 74 lg 3 kohaselt kaasomanike kokkuleppel. Hageja ise kannab riski, kui on kaasomanikuga kokku leppinud asja turuväärtusest madalama hinna. Eeltoodud põhjendustel kohus jätab hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

17 (17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.