Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tartu, 28. aprill 2017. a
Tsiviilasja number
2-16-7228
Tsiviilasi
A.P. hagi Sõiduõppe OÜ vastu vähem makstud töötasu 3 166 euro 22 sendi saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3 166 eurot 22 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.P. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): A.P. (isikukood: XXXX), esindaja Olesja Polehhina
esindajad
RESOLUTSIOON
Vastustaja (kostja): Sõiduõppe 12012876), esindaja Raivo Kiisk
OÜ
(registrikood:
1.Jätta A.P. apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2017 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.P. kanda.
3.Rahuldada Sõiduõppe OÜ avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliseks. Mõista A.P.lt Sõiduõppe OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 400 (nelisada) eurot (ilma käibemaksuta).
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja esitas 8. märtsil 201 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile kostja vastu nõude vähemmakstud töötasu saamiseks. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon jättis 7. aprilli 2016. a otsusega nr 4-1/497/16 hageja avalduse rahuldamata. A.P. (hageja) esitas 6. mail 2016 Tartu Maakohtule Sõiduõppe OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista ajavahemikul 11. augustist 2014 kuni 5. novembrini 2015 vähem makstud töötasu 3166 eurot 22 senti (bruto). Hageja töötas kostja juures sõiduõpetajana 11. augustist 2014 kuni 5. novembrini 2015 täiskoormusega, mil hageja koondati. Töölepingu kohaselt oli hageja brutotunnitasu 5 eurot 80 senti. Täistööaeg oli 152-184 tundi kuus. Hageja brutopalk pidanuks olema 1216-1472 eurot kuus. Kostja ei kindlustanud hagejat kokkulepitud ulatuses tööga. Sellest hoolimata on hagejal töölepingu seaduse (TLS) § 35 kohaselt õigus nõuda töötasu. Kostja ei maksnud hagejale töötasu aja eest, mil kostja hagejat ei kindlustanud tööga. Kokku jättis kostja tasumata 3 166 eurot 22 senti.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja on hagejale maksnud töötasu vastavalt kokkulepitule. Töö iseloomust tulenevalt võimaldab kostja sõiduõpetajatel sõidutunnid õpilastega ise kokku leppida. Kostja kindlustas hageja tööga, andis hagejale õppesõiduauto ja õpilaste õpingukaardid. Hageja ei ole kostjat kunagi teavitanud töötakistusest. Töö lõppemise aja seisuga oli autokooli lõpetanud 23 hageja õpilast ning sõiduõpe oli pooleli 42 õpilasel. Hagejal oli võrreldes teiste sõiduõpetajatega rohkem õpilaste õpingukaarte, seega oleks pidanud tal tööd jätkuma, kuid hageja ei suutnud oma tööd korraldada. Hageja tööülesanne oli võtta ühendust õpilastega sõidutundide läbi viimiseks. Hageja keeldus korduvalt sõiduõppe läbiviimisest ja jättis vastamata telefonikõnedele. Hageja keeldus läbi viimast õppesõite väljaspool Tartut.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 6. jaanuari 2017 otsusega hagi rahuldamata ning kostja menetluskulud summas 960 eurot ilma käibemaksuta hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et poolte vahel oli töösuhe ajavahemikul 11. augustist 2014 kuni 5. novembrini 2015. Samuti ei vaidle pooled hageja tehtud töötundide hulga ja selle eest makstud tasu üle. Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal oli kohustus maksta hagejale töötasu arvestades täistööaega ka aja eest, mil hageja tegelikult tööd ei teinud, st hageja tööaeg oli lühem, kui täistööaja norm ette nägi. Maakohus jättis TsMS § 331 lg 1 alusel arvestamata hageja esitatud väited, et hagejal on jäänud saamata töötasu mh tehtud töö eest. Hageja ei esitanud nimetatud väiteid maakohtu 8. juuni 2016 määrusega antud tähtaja jooksul. Väited on esitatud hilinenult ja need on vastuolus hageja varasemate väidetega. Maakohus leidis, et pooltevahelises töölepingus on kokku lepitud täistööaeg, s.o 40 tundi nädalas ja tööajaühikule vastav töötasu tunnitasuna 5 eurot 8 senti. Tööandja peab üldjuhul maksma töötajale töötasu vastavalt kokkulepitud tööajale ning töötasule. Seda ka juhul, kui töötaja tegelikult kokkulepitud ulatuses tööd ei tee. Maakohus jättis tähelepanuta, arvestades vaidluse eset, poolte väited ja esitatud tõendid hageja väidetavate tööalaste rikkumiste kohta, mis ei seondu tööaja ja töötasuga. Maakohus asus seisukohale, et tunnistaja K.S.i ütlustega, töövaidluskomisjonis üle kuulatud tunnistajate M.V. ja T.V. ütlustega ning töövaidluskomisjonile esitatud kirjalike selgitustega on tõendatud, et sõiduõpetaja töökorraldus oli leppida õpilastega ise kokku sõidutundide ajad, s.o õpilane helistas ise sõiduõpetajale või vastupidi, samuti võis sõiduõpetaja jätta enda graafiku õpilastele täitmiseks. Sõidutundide kokkuleppimine oli sõiduõpetaja kohustus ka sõiduõpetaja ametijuhendi 2015 p-i 17 kohaselt. Tunnistajate M.V. ja T.V. ütluste ja kirjalike selgituste, kostja töövaidluskomisjonis esitatud töötajate koosolekute protokollide ning hagejale väljastatud õpingukaartide loeteluga on tõendatud, et hagejale oli väljastatud piisavalt õpilaste õpingukaarte, et tagada täistööajaga töö. Tunnistajate M.V. ja T.V. kirjalikest selgitustest ja ütlustest nähtub, et hageja mittetöötamine täistööajaga oli tingitud hagejast endast. Hageja telefon oli sageli välja lülitatud, mistõttu ei saanud õpilased temaga kontakti. Samuti teatas hageja õpilastele, et tal on pikad järjekorrad sõidutundidesse. Hageja keeldus tunnistaja M.V. pakkumisest töö korraldamiseks ja kostja pakutud tööülesannetest, sh tööülesannetest Põlvas. Maakohus märkis, et hageja vastuväited töövaidluskomisjonis üle kuulatud tunnistajate ütlustele on põhjendamatud. ITVS § 24 lg 6 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud tõendid kohtusse esitatuks. Kohtumenetluses on tõendina arvestatavad nii töövaidluskomisjonile esitatud kirjalikud tõendid kui ka töövaidluskomisjonis üle kuulatud tunnistajate ütlused. Maakohus leidis, et on tõendatud, et kostjal oli hagejale tööd anda, kuid hagejast endast tingitud põhjustel ta täistööaja ulatuses tööd ei teinud ja hagejal ei ole TLS § 35 järgi õigust nõuda töötasu aja eest, mil ta tegelikult tööd ei teinud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2017 otsus ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja leiab, et töövaidluskomisjonis antud seletusi ei saa kohus kohtumenetluses pidada tunnistajate ütlusteks ITVS § 24 lg 6 järgi ning sellega rikkus kohus oluliselt menetlusõiguslikke norme. ITVS § 24 lg-st 4 tuleneb, et kohus ei kontrolli töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. Kohtumenetluses saab kasutada üksnes neid töövaidluskomisjonis kogutud tõendeid, mis vastavad TsMS sätetele. Töövaidluskomisjonis antud seletusi ei saa pidada tunnistajate
ütlusteks, kuna isikuid ei ole hoiatatud kriminaalvastutusest valeütluste andmise eest. ITVS ei reguleeri ütluste andmise korda. Arvestada tuleb ka menetlusosaliste õigustega, mis tulenevad TsMS § 262 lg-st 5, s.o menetlusosaliste õigus esitada tunnistajale küsimusi. Maakohus oleks pidanud arvestama ka asjaolu, et hageja ei ole töövaidluskomisjoni menetluses kasutanud õigusteadmistega esindajat ning sisuliselt jättis maakohus kohtumenetluses hageja ilma õigusest esitada tunnistajatele küsimusi. Maakohus ei ole arvestanud, et tunnistajad on kostja töötajad, kes ei anna ütlusi, mis kahjustavad kostjat ning maakohus pidi tunnistajad kutsuma kohtusse ütluste andmiseks, kui maakohus pidas tunnistajate seletusi oluliseks kohtuotsuse tegemisel. Maakohus ei ole analüüsinud hageja väiteid õpingukaartide kohta ega muid täistööaega mõjutavaid asjaolusid (TsMS § 442 lg 8). Hageja käes olevad õpingukaardid ei tõenda tööga kindlustamist asjaolu. Hagejaga sõlmitud tööleping ega ametijuhend ei näinud ette olukorda, et hageja töötasu oleks sõltunud faktiliselt teostatud sõidutundidest. Maakohus ei ole kahtluse alla seadnud kostja väited, et hageja „ei ilmunud hommikul tööle“, „oli töökohast eemal“, „ei ilmunud korduvalt töökohta“, „ei olnud korduvalt töö ajal kättesaadav“, kuna kõik need asjaolud annavad aluse töölepingu lõpetamiseks töötajast tulenevatel põhjustel. Hageja koondamine tõendab, et kostjal ei olnud piisavalt tööd. Kostja paljasõnalised väited tõendavad, et hageja pidi igal hommikul tööle tulema, vaatamata sellele, kas õppesõidud toimusid või mitte. Maakohus ei ole neid asjaolusid analüüsinud.
5.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et apellatsioonkaebus ei ole esitatud TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses kinnitanud maakohtu otsuse kättesaamist, mistõttu tuleb eeldada, et hageja on otsuse kätte saanud selle avalikult teatavaks tegemise päeval, s.o
6.jaanuaril 2017. Põhjendamatu ja alusetu on hageja väide, mille kohaselt kohtumenetluses saab kasutada üksnes neid töövaidluskomisjonis kogutud tõendeid, mis vastavad TsMS sätetele (ITVS § 24 lg 6). Tunnistaja K.S. andis ütlusi 16. detsembril 2016 toimunud kohtuistungil, mitte töövaidluskomisjonis. Asjaolu, et hageja ei kasutanud töövaidluskomisjoni istungil õigusteadmistega isikut, oli hageja enda otsus ja on ebaõige sellest järeldada nagu kohus oleks seetõttu võtnud hagejalt ära õiguse tunnistajatele küsimusi esitada. Hageja väide, et maakohus ei ole analüüsinud ega maininud hageja väiteid õpingukaartide ja muude asjaolude kohta, on ekslik. Maakohus on oma otsuse punktis 7 põhistanud kohtu seisukoha kujunemist. Hageja väidab ekslikult, et kohus tugineb ainult ametijuhendi punktile 17, et sõidutundide kokkuleppimine oli sõiduõpetaja kohustus. Kohus on põhistanud kohustust lisaks ametijuhendi punktile 17 ka tunnistajate K.S.i, M.V. ja T.V. ütlustega, töövaidluskomisjonile esitatud kirjalike seisukohtadega ja selgitustega, kostja töövaidluskomisjonile esitatud töötajate koosolekute protokollide ning hagejale väljastatud õpingukaartide loeteluga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse ühistamiseks.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on võetud õigesti menetlusse ja kostja taotlus jätta kaebus menetlusse võtmata tuleb jätta rahuldamata.
TsMS § 632 lg 1 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuinfosüsteemi kohaselt (tl 93) sai hageja esindaja kohtuotsuse kätte 9. jaanuaril 2017 kell 13.00. Seega hakkas 30-päevane tähtaeg kulgema alates 10. jaanuarist 2017 ning viimane esitamise päev oli 8. veebruar 2017. Apellatsioonkaebus on esitatud ringkonnakohtule 8. veebruaril 2017, seega tähtaegselt.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et maakohus kasutas vääralt töövaidluskomisjonis tunnistajate T.V. ja M.V. antud seletusi ja ütlusi, sest TsMS § 262 lg 2 järgi tuleb vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatada ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võetakse tunnistajalt kohtu protokolli või hoiatuse tekstile allkiri. Käesoleval juhul ei ole seda tehtud. Ringkonnakohus leiab, et töövaidluskomisjonis antud tunnistajate ütluseid ja seletusi tuleb hinnata kui dokumentaalseid tõendeid TsMS § 272 järgi, mitte aga tunnistajate ütlustena. TsMS § 232 lg 1 sätestab kõikide tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustuse ning tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest ei ole üldjuhul ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. ITVS § 24 lg 6 lause 3 järgi loetakse töövaidluskomisjonile esitatud tõendid kohtusse esitatuks. Seega on T.V. ja M.V. töövaidluskomisjonis antud seletused ja ütlused kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid, mis on sama jõuga nagu teised kohtule esitatud tõendid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eksinud tõendi liigitamise osas, kuid tegemist ei ole olulise menetlusnormi rikkumisega (vt Riigikohtu 5. aprilli 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-17-06 p 13).
9.Maakohus asus seisukohale, et on tõendatud, et kostjal oli hagejale tööd anda, kuid hageja endast tingitud põhjustel täistööaja ulatuses tööd ei teinud. Seega ei ole hagejal TLS § 35 järgi õigust nõuda töötasu aja eest, mil ta tegelikult tööd ei teinud ning tema hagi tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega. Kostja on tõendanud nii dokumentaalsete tõenditega kui ka tunnistaja K.S.i ütlustega, et hageja töökorraldus oli kostja juures reguleeritud selliselt, et hageja pidi õpilastega ise sõidutundide ajad kokku leppima ning hagejale oli väljastatud piisavalt õpilaste õpingukaarte, et tagada täistööajaga töö. Hageja ei ole esitanud omalt poolt tõendeid, mis lükkaksid ümber kostja esitatud tõenditest tulenevad asjaolud. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et arvestades vaidluse eset ei ole asjakohased poolte väited ja esitatud tõendid, mis käsitlevad hageja väidetavaid tööalaseid rikkumisi, mis ei seondu tööaja ja töötasuga, mistõttu maakohus jättis need põhjendatult tähelepanuta.
10.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonmenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja tasu 700 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohtu hinnangul tsiviilasja keerukust ning mahtu arvestades ei ole esindaja ajakulu 7 tunni ulatuses apellatsiooniastmes vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohtus on kostja esitanud kaks menetlusdokumenti, s.o vastus apellatsioonkaebusele (ajakulu 2 tundi) ja kostja täiendav seisukoht (ajakulu 3 tundi). Lisaks on kostja esindajal kulunud 2 tundi ringkonnakohtus edastatud materjalidega tutvumisele ja analüüsile kostjaga. Tartu Ringkonnakohtu 3. märtsi 2017 määrusega määrati tsiviilasja läbivaatamine kirjalikus menetluses ning võimaldati menetlusosalistel vajadusel esitada avaldusi ja seisukohti, sh menetluskulude nimekirjad. Kostja esitas tähtaegselt täiendava seisukoha. Kohus, võrrelnud kostja vastust apellatsioonkaebusele ning kostja täiendavat vastust, on seisukohal, et tegemist on sisuliselt identsete dokumentidega, kuhu on lisatud mõned laused maakohtu otsusega nõustumise ja apellatsioonkaebusega mittenõustumise kohta. Seetõttu kohus leiab, et
10.aprillil 2017 esitatud menetlusdokumendi koostamiseks kulunud ajakulu 3 tundi ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus peab hageja esindaja vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtu menetluses 4 tunni ulatuses, s.h materjalide analüüs, suhtlemine kostjaga ja apellatsioonkaebuse koostamine. Ringkonnakohus peab hageja esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta 4 tunni ulatuses ringkonnakohtu menetluses põhjendatuks, kokku 400 eurot ilma käibemaksuta.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et kostja ei saa menetluskuludelt sisendkäibemaksu tagasi arvestada. Kostja on käibemaksukohustuslaste registrist nähtuvalt käibemaksukohustuslane alates 28. märtsist 2012. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et töövaidluses kantud esindajakulu on ettevõtlusega seotud kulu käibemaksuseaduse § 29 lg 1 mõttes, millelt saab sisendkäibemaksu maha arvata. Seega ei ole põhjendatud mõista hagejalt kostja menetluskulu välja koos käibemaksuga. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 400 eurot ilma käibemaksuta.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.