Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.novembril 2006.a. Paide kohtumajas
Tsiviilasja number
2-05-22377 (vana nr 2-491/2005)
Tsiviilasi
Osaühing O hagi AJ vastu 414 287.26 krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja: Osaühing O, registrikood *, asukoht * Esindajad: * – juhatuse liige, * - * Kostja: AJ, isikukood *, * Esindaja: vandeadv. Matti Reinsalu
Asja läbivaatamise aeg
12.oktoobril 2006.a. kohtuistungil
Rahuldada hagi. Välja mõista AJlt 414 287.26 (nelisada neliteist tuhat kakssada kaheksakümmend seitse krooni ja 26 senti) krooni Osaühing O (a/arve nr * Ühispangas) kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista AJlt Osaühing O kasuks kohtukulu 41 089.11 (nelikümmend üks tuhat kaheksakümmend üheksa krooni ja 11 senti) krooni, sealhulgas 22 000.00 krooni tasutud riigilõivu katteks, 15 000.00 krooni osutatud õigusabi eest, 3540.00 krooni dokumentaalse tõendi saamise kulu ja 549.11 krooni tõlgikulu. Välja mõista AJlt riigieelarve tuludesse (Rahandusmisniteeriumi a/arve nr 10220034800017, viitenr 2800049696) asja läbivaatamise kulu 174.30 (ükssada seitsekümmend neli krooni ja 30 senti) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud OÜ O ja AJ vahel oli 18.novembril 2002.a. sõlmitud tööleping, mille alusel töötas kostja
hageja juures autojuhina, teostades hageja veoautodega rahvusvahelisi kaugvedusid. Hageja ja kostja vahel oli 18.novembril 2002.a. sõlmitud ka täieliku individuaalse materiaalse vastutuse leping, mille kohaselt võttis kostja autojuhina või transporditeenuse tegijana endale täieliku materiaalse vastutuse temale hageja poolt usaldatud materiaalsete väärtuste säilimise tagamata jätmise eest, mis on seotud hageja poolt kostjale antud väärtuste veoga. 01.mai 2004.a. hilisõhtul põhjustas kostja hageja poolt talle töö tegemiseks antud veoautoga Renault, registreerimismärgiga 927MDF, Saksamaal Brandenburgi Liidumaa maanteel BAB 11 81.kilomeetril Uckermarki risttee juures Pomelleni sõidusuunas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis tulekahju ja põles ära hagejale kuulunud poolhaagis Krone SDP 27 tehasetähisega WKESDP27000W07293, registreerimismärgiga 623DI, ning osaliselt hävis haagises olnud kaup. Põlengu kustutas tuletõrje. Liiklusõnnetuse fikseeris politseipatrull, kes tuvastas 02.mail 2004.a. kell 0.55 kostjal 1,43-promillise alkoholijoobe. Tuvastatut kinnitas ka vereproov. Kostja juhiload konfiskeeriti ja politsei andis arestitud veoki hoiule teisaldusfirmale Strobel. Frankfurdi politseivalitsuses ülekuulamisel 02.mail 2004.a. nõustus kostja kuriteo koosseisuga, mille kohaselt ta osales autojuhina ühisliikluses alkoholijoobes ning kostja mõisteti ka Prenzlau linnakohtu poolt kriminaalkorras süüdi. Ülekuulamisel on kostja väitnud, et kuulis sõidu ajal, et pidurdussüsteemiga on midagi korrast ära ja ta peatus kiirtee peatumisrajal. Eestisse ja tööle tagasijõudmisel keeldus kostja alguses 12.mail 2004.a. kahjujuhtumi kohta seletuskirja kirjutamisest. 13.mail 2004.a. hagejale esitatud seletuskirja kohaselt kinnitas kostja, et 01.mail 2004.a. hakkas haagisel pidur peale jooksma, kuid ta ei pidanud seejärel autot kinni, vaid sõitis edasi umbes 2 km. Alles seejärel peatas ta auto ja püüdis käsikustutiga kustutada pidurikatete ja trumlite ülekuumenemise tõttu süttinud haagise kumme. Kuna kostja ise tule kustutamisega hakkama ei saanud, kutsus ta hädaabi numbri kaudu tuletõrje, kes kustutas põlengu. Seoses eeltooduga on hageja esitanud kostja vastu mitu nõuet.
Hageja pöördus talle tekkinud kahju hüvitamiseks kindlustusandja AS Inges Kindlustus poole, kuid kuna kahju oli põhjustatud kindlustusvõtja töötaja raske hooletuse tõttu, siis on kindlustusandjal õigus kahju hüvitamisest keelduda. Seetõttu oli hageja sunnitud lahendama asja vastastikuse kompromissiga, mille tulemusena hüvitas AS Inges Kindlustus hagejale ainult osa kahjust, s.o. 40 000.00 krooni. Ülejäänud kauba hävimisest tingitud kahju on 18 323.65 krooni, mille tasumist hageja kostjalt nõuab. Kuna kostja on suurema ohu allika otsese valdajana põhjustanud 01.mail 2004.a. Saksamaal liiklusõnnetuse, mille tagajärjel süttis ja muutus kasutamiskõlbmatuks kostja poolt juhitud veoki haagis, samuti hävis osaliselt haagises olnud kaup, nõuab hageja kostjalt kokku 414 287.26 krooni VÕS § 127 lg-te 1, 4, § 128 lg-te 1 ja 2, § 132 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1056 lg-te 1 ja 3 ja § 1057 alusel. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu leides, et hageja on meelevaldselt püüdnud Liikluseeskirja § 2 lg-s 23 ja Liiklusseaduse § -s 56 sisalduvat liiklusõnnetuse mõistet sobitada hagiavalduse lisas nr 3 sisalduvate andmete konteksti. Nimetatud andmete põhjal saame öelda, et kostjat on süüdistatud liiklussüüteo toimepanemises ning süüdistuse aluseks on olnud AJl tuvastatud alkoholijoove. Seoses liiklussüüteoga on kostja ka üle kuulatud, kuid ülekuulamine ei toimunud kostja emakeeles ning tõlgitu kohta on kostja öelnud, et saab tõlkest aru ainult osaliselt. Olemasolevatest tõenditest ei nähtu, et lisaks liiklussüüteole oleks AJ põhjustanud veel liiklusõnnetuse ning selle tagajärjel liikluskahju. Asjaolu, et kostja juhtis autot joobes, ei ole põhjuslikus seoses toimunud põlenguga ning kostja leiab, et poolhaagis süttis vääramatu jõu tagajärjel. Lisaks leiab kostja, et tõendatud ei ole hageja poolt väidetu selle kohta, et poolhaagis muutus kasutuskõlbmatuks, kuna kostja arvates on poolhaagise hindamisakt koostatud poolhaagist reaalselt üle vaatamata ning hinnang tehnilise seisukorra ja turuväärtuse kohta ei seondu konkreetselt poolhaagisega KRONE SDP 27 reg.märk 628DI. Hageja on viidanud ekspertiisile, kuid ekspertiisiakti esitatud ei ole. Ka ei ole kostja arvates põhjendatud asendushaagise rentimisega tekkinud kulutuste arvutamine kahjude hulka. Asendushaagise rentimine on eelkõige hageja äriline ettevõtmine eesmärgiga teenida kasumit ning kasumit erinevate veoste vedamisega ka teeniti. Veel leiab kostja, et kuna hageja ei ole siiani poliisi esitanud, saab väita, et kindlustusandjaks on AS Inges Kindlustus ning kindlustusvõtjaks OÜ Irjako. Kui hageja räägib kindlustusvõtja töötaja raskest hooletusest ja mõtleb selle töötaja all kostjat, siis kostja pole mitte kunagi OÜ Irjako töötaja olnud. Saksamaa politsei ei ole tuvastanud põhjuslikke seosesid alkoholijoobe ja haagise osalise hävinemise vahel ja seega hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-149-05 ei ole põhjendatud. Ka ei ole õige viide tööohutusjuhendi p-le 3.26, mis kohustab auto koheselt peatuma, kui autol on tulekahju, sest hagimaterjalidest ei nähtu, et autol oleks tekkinud tulekahju. Ka ei ole õige viide autojuhi tööjuhendi p-le 3.5, mis keelab autojuhil tööajal alkoholi tarbimise, kuna kostja tööajal alkoholi ei tarbinud. Kostja on korduvalt kinnitanud, et oli sõitma asudes ennast korralikult välja maganud, enesetunne oli hea ning alkoholijoovet ei tundnud. Etteheide haagise korrasoleku mittekontrollimises on samuti alusetu. Lisaks veduki ja haagise tehnilise seisukorra pidevale jälgimisele näitab kostja hoolsust haagise tehnilise seisukorra jälgimisel kostja poolt täiendavalt kohtule esitatud kviitung pidurivooliku vahetamise kohta. Hagi sisaldab terve rea oletusi, millega ei ole kostjal võimalik nõustuda. Hinnates teel tekkinud olukorda ja teeolusid valis kostja pidurite pealejäämisel võimaluse sõita edasi mõned kilomeetrid kuni teesulu lõpuni. Antud valik andis juhile võimaluse lahendada probleemid teisi liiklejaid häirimata. Pidurite kuumenemisest tingitud kahjulik tagajärg oleks esinenud nii kohesel peatumisel kui ka mõned kilomeetrid hiljem. Ainult esimesel juhul oleks olnud lisaks veel täiendavad materiaalsed nõuded. Seega leiab kostja, et
kahju küll hagejal esineb, kuid kostja õigusvastane tegu, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju vahel ning kostja süü puuduvad (tl 230-233). Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Tuginedes tsiviilasja tõenditele leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole selle üle, et poolte vahel oli töösuhe ning hageja andis tööülesannete täitmiseks kostja kasutusse veoauto Renault (tl 13-14). Samuti on tsiviilasjas kogutud tõenditega leidnud kinnitust, et tööülesannete täitmisel 01.mai 2004.a hilisõhtul on fikseeritud liiklussüütegu ja sõiduki põleng, mille käigus tekkis kahju. Kuna antud juhul oli poolte vahel töösuhe, on vaja tuvastada, kas kostja rikkus mõnd töösuhtest tulenevat kohustust ning kas kostja vastav tegevus on põhjuslikus seoses tekkinud põlengu ja hagejale tekkinud kahjuga. VÕS § 1 lg 1 järgi tuleb antud küsimuse lahendamiseks kohaldada Võlaõigusseaduse (VÕS) lepingu rikkumise ja kahju hüvitamise sätteid, arvestades Töökoodeksis (TööK) sätestatud töötaja varalise vastutuse erisustega. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumiseks ka võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Vastavalt kostjaga sõlmitud töölepingu p-le 7.1 tuleb töölepingus sätestamata küsimustes juhinduda seadustest, haldusaktidest, sisekorraeeskirjadest ja kollektiivlepingutest. Töölepingu seaduse § 48 lg 1 p 3 järgi on tööandja ja töötaja vastastikku kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara. Kostjaga on sõlmitud individuaalse materiaalse vastutuse leping (tl 15), mille p 1.1 järgi on töötajale pandud kohustus hoolikalt suhtuda temale hoidmiseks või muuks otstarbeks antud ettevõtte materiaalsetesse väärtustesse ja rakendada abinõusid kahju vältimiseks. Seega lasus kostjal lepingust ja seadusest tulenev kohustus hoida sõidukit heaperemehelikult, täita sõiduki hoidmiseks ja kasutamiseks ettenähtud tingimusi ning hoiduda tegudest, mis võivad kahjustada tööandja vara. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja on tutvunud Sisekorraeeskirjadega (Eeskiri) ning kohustunud seda täitma (tl 163-175). Ka Eeskirja p-d 12.1 ja 13.1.13 sätestavad materiaalse vastutuse materiaalse vastutuse lepinguga ning kostja kohustuse hoiduda tööandjat kahjustavatest tegudest. Sama Eeskirja p 13.3.3 alusel lasub kostjal kohustus täita tuleohutuse, töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning p 18.4.2 kohustab kostjat vältima tegevust, mis võib põhjustada tulekahju. Lisaks on kostja tutvunud 03.jaanuaril 2003.a. hageja poolt kehtestatud tööohutusjuhendiga (tl 176-179). Nimetatud juhend sätestab konkreetselt autojuhi kohustused, sealhulgas kohustuse asuda tööülesannet täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted, kohustuse olla hoolas ja tähelepanelik, kohustuse enne tööd kontrollida haagise tehnilist seisukorda, erilist tähelepanu tuli pöörata sealhulgas ka pidurisüsteemile, kohustusele auto koheselt peatada, kui autol tekib tulekahju jne. Ka keelab juhend tööl alkoholi tarbimise ja alkoholijoobes viibimise. Põhimõtteliselt on samad kostja kohustused fikseeritud ka autojuhi ametijuhendis (tl 180-181). Vastavalt Saksamaa Liitvabariigi Neuruppini prokuratuuri toimiku nr 383 Js 19446/04 väljavõttele tuvastati AJl hagiavalduses kirjeldatud ajal ja kohas Saksamaal alkoholijoove 1,43 promilli, ta mõisteti kriminaalkorras süüdi ning teda karistati (tl 16-40). Ka on eelpoolnimetatud toimiku materjalidega fikseeritud AJ poolt juhitava sõiduki poolhaagise põleng ning AJ on ülekuulamisel Saksamaal väitnud, et kuulis sõidu ajal, et pidurisüsteemiga on midagi korrast ära (tl 21-22). Hageja on kostjale ette heitnud, et ta asus juhtima veokit alkoholijoobes veendumata eelnevalt haagise korrasolekus, kuigi kostja oli autojuhi kohustustest ja vastutusest teadlik. Kostja ei olnud hageja väitel piisavalt hoolas ja tähelepanelik ilmselt tarbitud alkoholikoguse tõttu ega võtnud viivitamatult tarvitusele tema jaoks võimalikke abinõusid (sõiduki kohene peatamine,
tule kustutamine) kahju ärahoidmiseks olukorras kui oht oli tema jaoks omandanud reaalselt tajutavad mõõtmed. Kohus leiab, et hageja etteheited kostjale töökohustuste mittekohase täitmise osas on põhjendatud. Nii tuvastati kostjal tööülesannete täitmisel alkoholijoove veres 1,43 promilli ning Prenzlau linnakohtu otsusest lähtuvalt ei olnud AJ sobiv mootorsõidukit juhtima (tl 23-24). Ka Eesti VV määrusega kehtestatud joobeseisundi tuvastamise korra § 2 määratleb joobeseisundit kui alkoholi põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ning kuigi kostja on väitnud, et enne sõitu asumist joovet ei tundnud, ei saa joobe tuvastamisel tugineda isiku enda subjektiivsele tajumisele joobe puudumise kohta. Põhjendatud on hageja väide, et oleks kostja olnud kaine ja oleks ta olnud tavapärasel määral kohusetundlik ja tähelepanelik, oleks tal olnud kindlasti võimalik kahju ära hoida. Viimatinimetatud asjaolu kinnitavad AJ enda ütlused. Kuigi AJ on väitnud, et tema Saksamaal antud ütlusi ei saa võtta päris tõesena ning ta ei saanud rääkida sõiduki mittepeatumise asjaolusid keelebarjääri tõttu, on ta kohtus väitnud, et tegi kõik endastoleneva, sõites pealoleva piduriga umbes 2 kilomeetrit ning peatus esimesel võimalusel, rääkides sarnaselt ka tööandjale antud seletuses (tl 46). Samas on ta möönnud, et tegelikult oli olemas ka ristmik, kus kiirteelt maha keerata (tl 227). AJ väide selle kohta, et tal ei olnud võimalik varem peatuda, on ümber lükatud ka hageja poolt esitatud täiendavate tõenditega (II kd tl 10-16), mida illustreerivad veel lisaks väljavõtted poolte poolt esitatud kaartidest (tl 242-253; 144-143). Kostja poolt antud selgitus, et auto kohesel peatumisel oleks teeliiklus suletud pikemaks ajaks on ennastõigustav ega põhjendatav ka kiirtee sulgemisest tingitud võimaliku kahju ärahoidmisega. Kuigi kostja oli teadlik piduritrumlite ülekuumenemisest ja selle võimalikust põlemasüttimisest, ei teinud ta kohtu arvates kõike endastolenevat selle vältimiseks. Õige on, et kostjal esinenud alkoholijoove ja hoolsuskohustuse rikkumine on omavahelises seoses, kuivõrd kostja poolt eelpoolnimetatud käitumine kinnitab, et AJ enesekriitika, kohusetunne ja reageerimisvõime oli vähenenud ning ta hindas ebaadekvaatselt olukorda. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama sätte lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul kui asjaolu, millel vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-149-05 tulenevalt ei pea põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma kostjale etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. Kostja vastavaid tõendeid esitanud ei ole peale pidurivooliku vahetamist tõendava kviitungi, mis tõendab üksnes, et autol on enne 01.maid 2004.a. pidurivoolik vahetatud (tl 219-220). Kuigi kostja väitel Saksamaa prokuratuuri toimikus puuduvad andmed selle kohta, et AJ süül oleks toime pandud liiklusõnnetus, nähtub antud materjalidest AJ poolt sõiduki juhtimine alkoholijoobes, samuti tema poolt juhitava sõiduki poolhaagise tulekahju. Kuna tegemist on antud tsiviilasjas töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumisega, tuleb kahju hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada TööK-s töötaja materiaalse vastutuse kohta sätestatuga. TööK § 128 sätestab juhud, mil töötaja vastutab kahju eest täies ulatuses. Muuhulgas vastutab töötaja TööK § 128 lg 1 p-de 4 ja 7 järgi tekitatud kahju eest täies ulatuses, kui kahju on tekitanud ebakaine töötaja või kui kahju tekitamine ei olnud seotud tööülesannete täitmisega. Et AJ täitis tööülesandeid ebakaines olekus, esinevad tema puhul piiramatu varalise vastutuse alused. Hageja on kostja vastu esitanud kahju nõude kokku summas 414 287.26 krooni. Nimetatud summast moodustab 78 134.81 krooni kahju, mis hagejal tekkis seoses veoki ja haagise teisaldamise ning hoidmise kulude kandmisega (tl 41-43; 47-57). Lisaks tuli veoki teisaldusfirmalt vastuvõtmiseks ja Eestisse toomiseks saata spetsiaalselt üks töötaja töölähetusse ning hageja on arvestanud töölähetuse päevarahasid ja töötasu kokku 6238.00 krooni (tl 58-64). Ka nõuab hageja kostjalt kulutusi, mis ta on kandnud seoses säilinud kauba
Eestisse toomisega summas 41 300.00 krooni (tl 65-66). Hagiavalduse kohaselt muutus tulekahju tulemusena kasutuskõlbmatuks poolhaagis Krone SDP 27, tehasemärgisega WKESDP27000W07293, registreerimismärgia 623DI (tl 182-186). Nimetatud haagise kasutuskõlbmatust tõendab vastav ekspertiis (tl 67) ning hageja on lasknud OÜ Haagisekeskusel kindlaks määrata ka vaidlusaluse haagise turuhinna 215 000.00 krooni, lisaks käibemaks (tl 68) ning selle omamist tõendavad dokumendid (tl 69-70), nõudes kostjalt hüvitist, mis vastab haagise turuväärtusele selle hävimise hetkel. Kostja on seadnud küll kahtluse alla haagise valmistajatehase esindaja kui kompetentse esindaja arvamuse, kuid pole esitanud tõendeid oma kahtlustuste kinnituseks. Kuna põlenud haagist ei olnud võimalik kasutada, üüris hageja uue haagise ostmiseni veoki Renault 927 MDF tööshoidmiseks ja esitatud tellimuste täitmiseks asendushaagise AS-lt Balti Autoliising perioodil 12.mai kuni 18.juuni 2004.a. registreerimismärgiga 303DC, mille rentimisega kantud kulust on täiendav kahju summas 16 590.80 krooni. (tl 71-97; 186-209). Kuigi kostja on vaidlustanud nimetatud kahju, puudub VÕS sätetetest tulenevalt seaduslik alus selle kulu väljaarvamiseks kahju hulgast, mida on õigus hagejal saada. Hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet saamata jäänud tulu osas. Hageja on esitanud nõude veel OÜ-le Jungent kuuluva rikutud kauba hüvitamisest kantud kulutuste osas 18 323.65 krooni ulatuses, esitades tõendi selle kohta, et kauba kindlustaja AS Inges Kindlustus hüvitas hagejale vastavalt pooltevahelisele hüvitamiskokkuleppele osa kahjust 40 000.00 krooni. Ülejäänud osa kaubast kohustus hageja kui veotellimuse täitja hüvitama (tl 98-114; 210-215). Kostja vastuväited kindlustuste osas ja sellega sonduva kirjavahetuse osas puudutavad kohustuslikku liikluskindlustust ega oma kohtu arvates asjas tähtsust. Menetluskulud 01.jaanuarist 2006.a. kehtiva „Tsiviiilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Antud juhul on hageja nõudnud lisaks tema poolt hagiavalduse esitamisel makstud riigilõivule hageja poole esindajate õigusabi tasu, kulutused seoses dokumentaalse tõendi väljanõudmisega Saksamaalt ning ka tõlkekulu. Nimetatud kohtukulud on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel on kohus aga seotud õigusabikulude määramisel lubatud piirmääraga ning peab tsiviilasja mahukust arvestades põhjendatuks õiguabikulude väljamõistmist 15 000.00 krooni ulatuses. Ka jäävad TsMS § 143 p 4 alusel kostja kanda asja läbivaatamise kuludena menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.