Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

18.03.2005.a sõlmisid hageja ja kostja Y tarbijakrediidilepingu nr 0500204/15kt, mille alusel krediidisaajale väljastati krediidisumma 30 000 krooni. Tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste nõuete täitmise tagamiseks sõlmis hageja käenduslepingu kostja X. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 67 601 krooni ning käendusleping sõlmiti tähtajaga 01.11.2007.a. Tarbijakrediidilepingust ja käenduslepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu saatis hageja kostjatele tasumise meeldetuletuskirjad ja 13.07.2005.a saadetud kirjaga ütles hageja lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles, kuna täies ulatuses oli tagastamata kolm maksegraafikujärgset makset. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 45 035,03 krooni, mis koosneb tagastamata krediidisummast 30 000,00 krooni, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressist 5702,38 krooni, viivisest 1682,65 krooni, leppetrahvist 6000,00 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulust 1650 krooni.

KOSTJA X VASTUS HAGIAVALDUSELE

Kostja, X, poolt kohtule esitatud vastusest nähtub, et ta hagi ei tunnista. VÕS § 34 mõtte kohaselt on krediidisaaja Y näol tegemist tarbijaga. Hageja on pealkirjastanud laenulepingu, kui tarbijakrediidilepingu. Y ja hageja vahel sõlmitud laenulepingu nr 0500204/15K üldtingimuste p 6.1 kohaselt tarbijaga sõlmitud lepingu puhul maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras. Tulenevalt VÕS § 94 ja § 113 lg 1 koostoimest on seadusest tulenev viiviseintressi määr 9% aastas. Hageja on võtnud viivisemäära arvestuse aluseks 50,43%, seega on hageja viivisearvestus ebaõige ja viivisenõu summas 1682,65 on ebaseaduslik. Y ja hageja vahel sõlmitud laenulepingu p 6.3 kohaselt lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Kostja on seisukohal, et nimetatud regulatsioon puudutab situatsiooni, kus krediidisaaja ütleb lepingu ennetähtaegselt ülesse. Lähtudes VÕS § 158 lg 1 ja lepingu p. 6.3 peab leppetrahvi tasuma konkreetse rikkumise puhul ja kohustatud pooleks on lepingut rikkunud pool. Käesoleval juhul ütles krediidiandja lepingu üles, kuna krediidisaaja lepingut oluliselt rikkus. Seega kuna krediidiandja lepingut selle ülesütlemisel ei rikkunud, siis ei kuulu leppetrahv kohaldamisele. Kostja ei tunnista intressinõuet. Kostja on seisukohal, et kui lähtuda lepingu sõnastusest ja aastaintressi protsendist, oleks aasta intressisumma 13 029 krooni ja igakuine tasumisele kuuluv intressisumma 1085,75 krooni. Krediidileping öeldi hageja poolt üles 13.07.2005.a, seega on sissenõutavaks muutunud intressisumma 4 kuu eest 4343 krooni. Hagiavaldusele lisatud dokumendist ei ole kostja võimeline tuvastama hinnakirja kehtestamise tähtaega, kas seda on krediidisaajale tutvustatud ja kas seda on hagi aluseks oleva lepingu kehtivuse ajal muudetud. Samuti ei selgu hagimaterjalidest kirjalike teadete väljastamise kulude arvestamise metoodika. Sellest tulenevalt ei tunnista kostja kohtukulude nõuet. Y hagile vastuväiteid esitanud ei ole.

HAGEJA SEISUKOHAD KOSTJA X VASTUSELE

Hageja poolt kohtule esitatud vastusest kostja vastusele nähtub, et puudub vaidlus selle üle, et Y ja hageja vahel sõlmitud krediidilepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Krediidilepingu üldtingimuste p 6.1 teise lause kohaselt on viivise määraks seaduses sätestatud viivise määr. VÕS § 113 lg 1, 2 kolmanda lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS § 94 sätestatud viivise määr, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94 sätestatu, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 ettenähtud intressimääraks on 2% aastas, mis on väiksem kui krediidilepingujärgne intressimäär. Seetõttu kuulub kohaldamisele VÕS § 113 lg 1 kolmas lause, mille kohaselt on viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas (43,43%+7% = 50,43%). Lepingu erakorraline ülesütlemine oli tingitud krediidisaaja poolt krediidilepingu rikkumisest. Seda on tunnistanud ka kostja oma vastuses. Seega oli hagejal õigus nõuda lepingu ülesütlemisel leppetrahvi üldtingimuste p-s 6.3 sätestatud määras. Krediidileping öeldi üles 13.07.2005.a, mil oli lepingu sõlmimisest möödunud neli maksegraafikujärgset makset, st. sissenõutavaks oli muutunud nelja esimese kuu intress. Krediidilepingu kohaselt on aasta intressimäär 43,43% krediidisummast, selle ümberarvestamisel intressimääraks ühe kuu kohta, on ühe kuu intressimääraks 3,619166666%. Vastavalt krediidilepingu maksegraafikule tuli krediidisumma tagastada seitsme kuu jooksul. Kui suurtes osades igakuiselt nimetatud summa tasuda tuli, selles leppisid pooled kokku krediidilepingu maksegraafikus, mille esimese nelja kuu intressimaksete kogusumma oli 5702,38 krooni. Nimetatud summa tasumist hageja ka kostjatelt ülesütlemiskirjas nõudis. Hageja on kostjatele saatnud viis kirja, mis kajastavad kulusid. Hageja võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist täies ulatuses ei nõudnud, esitades kostjate vastu nõude vaid 1650 krooni tasumiseks.

KOHTUISTUNG

Hageja esindaja, Helmeri Indela, poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 45 035,03 krooni, millest põhisumma on 30 000 krooni, intress 5 702,38 krooni ja viivis 1682,65 krooni, leppetrahv 6000 krooni ja võla sissenõudmisega tehtud kulutused 1650 krooni. Hageja on lähtunud viivise nõudes VÕS §-st 113 lg 1 ja § 415 lg 1, mis ütleb, et on õigus nõuda kõrgemat viivist. Leppetrahv tuleneb tarbijakrediidilepingu p-st 6.3. Krediidiandja on öelnud lepingu üles, sest Y rikkus oluliselt lepingutingimusi, sellepärast on hageja nõue leppetrahvi osas põhjendatud. Viivis on kõrvalnõue ja seega ei ole tegemist topeltsanktsiooniga. Kõik kulude hinnakirjad on kostjale olnud kättesaadavad ja kostja on ise olnud hooletu kui ta ei ole nendega tutvunud. Kostja, X, esindaja poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et nendepoolsed vastuväited viiviste, intressi ja kulude osas on toodud kohtule esitatud vastuväidetes hagile ja nad jäävad selle juurde.

KOHTU SEISUKOHT

VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab ja kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Selles osas poolte vahel vaidlust ei ole, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kostja esindaja on seisukohal, et hageja on valesti arvestanud intressi, viivist ja leppetrahvi, samuti et hageja poolt näidatud kulutused ei ole põhjendatud. Intress Tarbijakrediidilepingu nr 0500204/15kt, 18.03.2005 kohaselt andis hageja kostjale krediiti 30 000 krooni, intressimääraga aasta kohta 43,43% krediidisummast, krediidi brutosumma oli 37 900,76 krooni. Maksegraafiku kohaselt pidi kostja hagejale krediidi tagastama

10.10.2005.a. Tarbijakrediidilepingu nr 0500204/15kt, 18.03.2005 üldtingimuste kohaselt on intress krediidisaaja poolt krediidiandjale igakuiselt maksmisele kuuluv krediidisummalt arvestatav protsentuaalselt väljendatud fikseeritud tasu. Tarbijakrediidilepingu üldtingimuste p 2.1 kohaselt krediidisaaja kohustub tagastama krediidisumma ja tasuma intressi vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kostja on seisukohal, et kui lähtuda lepingus toodud sõnastusest ja aastaintressi protsendist siis oleks aasta intressisumma 13 029 krooni (30 000x43,43%/12) ja igakuine tasumisele kuuluv intressisumma 1085,75 krooni (30 000x 43,43%/12). Hageja on lähtunud krediidilepingust, mille kohaselt on aasta intressimäär 43,43% krediidisummast ja selle ümberarvestamisel intressimääraks ühe kuu kohta, on ühe kuu intressimääraks 3,619166666% (43,43% / 12 = 3,619166666%). Kohus on seisukohal, et kui lähtuda poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingus toodud sõnastusest intressi kohta, siis on kostja poolt toodud arvestus intressisumma kohta õige. VÕS § 404 lg 2 p 2,3,4 sätestavad, et tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses peavad olema märgitud kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ning intressi ja muude kulude tasumiseks tehtavate maksete kogusumma (krediidi brutosumma), krediidi tagasimaksmise tingimused, eelkõige tarbija poolt krediidi, intressi ja kulude tasumiseks tehtavate osamaksete hulk, osamaksete suurused ja maksete tegemise tähtajad või tähtpäevad, intressimäär aasta kohta. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingus on näidatud krediidisumma 30 000 krooni, intressimäär aasta kohta 43,43%, krediidi brutosumma 37 900,76 krooni. Seega on lepingu sõlmimisel täidetud VÕS § 404 sätestatud tingimused, pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud tasumisele kuuluva osamaksete suuruse ja sellele lepingule alla kirjutanud. (tl 17-19). Seega on kostjad nõustunud hageja intressiarvestusega. Kuna kostjatele öeldi krediidileping üles 13.07.2005, mil oli möödunud lepingu sõlmimisest neli maksegraafikujärgset makset, siis oli sisse nõutavaks muutunud nelja esimese kuu intress, seega on hageja nõue summas 5702,38 krooni põhjendatud. Viivis 18.03.2005.a kehtinud Võlaõigusseaduse § 94 lg 1 sätestas, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestas, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § 94-s sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust (tl 17-18) nähtub, et pooled on kokku leppinud intressimääras 43,43% aastas, seega oli lepingus intressimäär kõrgem kui seadusega ettenähtud ning vastavalt VÕS § 113 lg 1 lisandus intressimäärale seitse protsenti aastas. Seega on hageja nõue viivise 1682,65 krooni nõudes põhjendatud ja kuulub kostjatelt välja mõistmisele. Leppetrahv VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu üldtingimuste p 6.3 (tl 20) nähtub, et lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi kakskümmend protsenti (20%) ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Kostja oma vastuses kohtule on seisukohal (tl 52), et kuna käesoleval juhul ütles krediidiandja lepingu üles, kuna krediidisaaja lepingut oluliselt rikkus, siis oli ülesütlemine õiguslikult korrektne ja kuna krediidiandja lepingut selle ülesütlemisel ei rikkunud, siis leppetrahv kohaldamisele ei kuulu.

Kohus on seisukohal, et kostjapoolne lepingu ja seaduse sellisel moel tõlgendamine on meelevaldne. Hageja nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingu rikkumisest, vaidlustatud ei ole lepingu ülesütlemist. Krediidilepingu üldtingimuste p 5.1 (tl 20) on toodud krediidilepingu võimalikud rikkumised krediidisaaja poolt, mille korral on krediidiandjal õigus krediidilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja on ise tunnistanud, et ta on lepingut on rikkunud Seega on hageja nõue leppetrahvi osas põhjendatud ja vastab seaduse ja poolte vahel sõlmitud lepingu mõttele ning kostjatelt tuleb leppetrahvina välja mõista 6000 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulu Hageja on palunud kostjalt välja mõista 1650 krooni võla sissenõudmisega seotud kulutused. Hageja on kostjatele saatnud 18.04.2005, 18.05.2005, 15.06.2005, 21.06.2005 ja 13.07.2005 meeldetuletuskirjad, näidates ära kostjatele saadetud kirja kulu. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu, leides, et antud hagimaterjalidest ei selgu kirjalike teadete väljastamise kulude arvestamise metoodika, samuti ei ole arusaadav millise hinnakirja alusel on hageja oma kulusid arvestanud. Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu üldtingimuste p 9.3 (tl 21) kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist krediidisaajale või käendajale saadetud kirjalike teadete eest vastavalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule. Kohtule on hageja poolt esitatud hinnakiri, mis on kehtiv alates 07.03.2005.a. (tl 66). Leping poolte vahel sõlmiti 18.03.2005.a. Tarbijakrediidilepingu üldtingimustes on kirjas, et hagejal on õigus nõuda kulude hüvitamist ja lepingu allakirjutamisel pidi see asjaolu kostjatele teatavaks saama. Tarbijakrediidilepingu sõlmimisel oli kostjatel võimalus tutvuda kehtiva hinnakirjaga ja sellele vastuväiteid esitada, kostjad seda teinud ei ole. Kohus on seisukohal, et kuna kostjad on lepingule alla kirjutanud, siis pidid kostjad olema teadlikud ja arvestama teatud kulutustega, mis kaasnevad kui lepingut nende poolt nõuetekohaselt ei täideta. Seega on hageja nõue summas 1650 krooni põhjendatud ja kuulub kostjatelt väljamõistmisele.

KOHTUKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks väljas vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 3500 krooni, 885 krooni kohtutäituri tasu hagi tagamise kohtumääruse täitmisele pööramise eest ja 295 krooni kohtutäituri tasu kostja Y kohtukutse kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise eest, kokku menetluskulud summas 4680 krooni. Kohtukutse kättetoimetamise kulu summas 295 krooni kuulub väljamõistmisele Y. Samuti kuulub Y kohtukuludena väljamõistmisele hageja kasuks 2192,50 krooni. X kuulub väljamõistmisele kohtukuludena hageja kasuks 2192,50 krooni. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.