Tsiviilasi nr 2-06-26601
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kohtukoosseis
kohtunikuabi Sirje Jõela
Tsiviilasi
R.V. avaldajana riigi õigusabi saamise taotluses R.V.
Avaldaja
Aluseks võtnud kirjalikus menetluses tuvastatud asjaolud ning juhindudes Riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 4, 8; § 6 lg 1; § 8 p 3; § 14; § 15 lg 2 ja 5 ning TsKMS § 661 lg 2, tegi kohtunikuabi alljärgnevad otsustused:
R.V. taotlus riigi õigusabi saamiseks on registreeritud Tartu Maakohu Viljandi kohtumajas 29.09.2006 nr 7242-06 all. Avaldaja taotleb riigi õigusabi saamist õigusdokumendi koostamises, isiku esindamises tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Avaldaja soovib tuvastada kohtus laste põlvnemist isast ja nõuda lastele elatisraha. Avaldaja on praegu lapsehoolduspuhkusel ja tema ülalpidamisel on kaks alaealist last.
Kohtunikuabi vaatas kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks taotleja majanduslikku seisundit käsitleva teatise, Maksu-ja Tolliameti teatise taotleja sissetulekuandmete kohta ja Eesti väärtpaberite keskregistri, autoregistri, kinnistusraamatu ja äriregistri elektroonilise andmebaasi ja hinnanud neid kogumis, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. RÕS § 6 lg 1 kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. R.V. on lapsehoolduspuhkusel. Ta kasvatab 2 alaealist last: poeg A ja tütar B. Avaldaja ainsaks sissetulekuks on vanemahüvitis 3000 krooni ja peretoetus 1800 krooni kuus. Maksu-ja Tolliameti Lõuna Maksu-ja tollikeskuse 04.10.2006 teatise kohaselt oli R.V. 2005 aasta deklareeritud tulu 3728 krooni. Tal puudub vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusteenuse kulude katteks. Seega ei suuda R.V. oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Kohtunikuabi asub seisukohale, et R.V. võib pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist asuda taas tööle ja seega on ta võimeline tulevikus hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi seaduse § 27 lg 1 punkti 1 kohaselt riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt –selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool.
Kohtunikuabi Sirje Jõela
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.