Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TUVASTATUD

ASJAOLUD,

PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

ESITATUD

ÕIGUSLIKUD

Kohus on kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 39-43), hoiatades samas, et kui kostjad kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostja M. P. le isiklikult kättetoimetatud 5.septembril 2006 (tl 46) ja kostja K. T. le isiklikult kättetoimetatud 3.oktoobril 2006 (tl 51). Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostja A. I. le kätte toimetatud kostja eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule 29.augustil 2006 (tl 47). TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse see kostjale kätte toimetatuks. Seega on kostjad teadlikud ka vastuse andmise kohustusest. Kostjad, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-de 407 lg 1, 3, 5 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostjad on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud ja seega on kostjatele teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista 122 790 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja A. I. (põhivõlgnik) 17.veebruaril 2006 tarbijakrediidilepingu, mille kohaselt andis hageja A. I. le krediiti 60 000 krooni. Lepingu põhitingimuste järgi on kostja I. kohustatud maksma hagejale intressi 24,99% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 149 999, 97 krooni. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr K 1.5. Hageja sõlmis 17.veebruaril 2006 kostjate M. P. ja K. T. ga käenduslepingud, millega käendajad võtsid endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendajate vastutuse rahaliseks maksimummääraks 270 000 krooni ning käenduse tähtajaks 1.märts 2018. Kostjad ei ole tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletusele ning lepingu ülesütlemishoiatusele hagejale kolme järjestikust makset. Hageja andis kostjatele võla tasumiseks vähemalt 2-nädalase tähtaja, mille jooksul kostjad võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles 23.mai 2006 põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisest teavitas hageja käendaja K. T. t 23.mail 2006 ja käendaja M. P. t 2 (4)

29.juunil 2006 käendajatele saadetud nõudekirjadega. Pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostjad hagejale mitte ühtegi makset tasunud. Kuna kostjad ei ole hagejale ühtegi makset tasunud, on põhivõlgniku poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 60 000 krooni, lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress on 5 056, 34 krooni. Üldtingimuste p-de 6.1, 6.2, 5.3; VÕS § 113 lg 1 alusel on seisuga 11.augusti 2006 kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivis 2 883, 66 krooni ning vastavalt üldtingimuste p 6.3 on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 12 000 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjatele saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p 9.3, 5.3 alusel kokku summas 1 850 krooni. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostjate vastu kahju hüvitamise nõude summas 41 000 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Neil asjaoludel esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi A. I. , M. P. ja K. T. vastu solidaarselt 122 790 krooni nõudes, millest 60 000 krooni on tagastamata krediidisumma; 5 056, 34 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 2 883, 66 krooni viivis; 12 000 krooni leppetrahv; 1 850 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 41 000 krooni kahjuhüvitis. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3,6; 101 g 2 ; 108 lg 1, 113 lg1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 158 lg 1; 161 lg 2; 416 millede kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ning lepingut rikkunud lepingupoolel on kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus kokkulepitud leppetrahvi. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS §-de 142 lg 1; 145 lg 1, 2 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista solidaarselt 122 790 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 3 (4)

Kohtunik:

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.