Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Kohtuistungil põhjendas hageja nõuet asjaoluga, et tema üle irvitati, 4000 krooni ei ole õiglane hüvitus. Hageja soovib hüvitist 6 kuu palga suuruses nagu seadus ette näeb. Hageja sai ka moraalset kahju. Õigusabi eest taotleb hageja välja mõista 2 124 krooni. Kostja vastuväited Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Totsus on õige ja see on kostja poolt täidetud. T sõlmimise ajal oli kostja juhatuse liikmeks hageja . Leping sõlmiti tähtajalisena hageja nõusolekul. Hageja koristamise kvaliteedi, ebaviisaka käitumise ja distsipliini osas oli kaebusi. Uue juhatuse valimisel keeldus hageja juhatuse liikmega, kelle ülesandeks oli koristaja töö korraldamine, suhtlemast; eiras tööandja esindajat ja esitas omapoolseid nõudmisi (ostab ise vajalikud vahendid koristamiseks ja esitab arved väljamaksmiseks). Tööandja sellega ei nõustunud. Neil põhjustel otsustati tööleping hagejaga lõpetada. Hageja nõue on põhjendamatu. Nõuet ei ole hageja põhjendanud. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. Kostja jäi kohtuistungil esitatud vastuväidete juurde. Kohtuotsuse põhjendused otsusega T ja HT T tunnistas poolte vahel sõlmitud T sõlmituks määramata ajaks, T lõpetamise TLS § 77 alusel ebaseaduslikuks, luges T lõppenuks TLS § 79 alusel ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks hüvitise T ebaseadusliku lõpetamise eest 4000 krooni suuruses. Kohtule esitatud hagiavalduses esitas hageja samad nõuded, mis töövaidluskomisjonilegi. määrusega lõpetas kohus, juhindudes ITLS § 24 lõikest 1, menetluse nõuetes, mis Tpoolt rahuldati. 24 000 kroonise hüvituse nõue tuleb lahendada TLS § 117 lg 2 alusel. Selle sätte kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses, kui töötaja loobub tööle ennistamisest. T lõpetamine hagejaga TLS § 77 alusel tunnistati T otsusega ebaseaduslikuks. Nimetatud otsust kostja ei vaidlustanud. Hageja tööle ennistamist ei soovinud. Seega on kostja kohustatud maksma hagejale hüvitust. Pooled vaidlevad hüvituse suuruse üle. Hageja soovib hüvitust 6 kuu palga, so 24 000 krooni suuruses. Kostja leiab, et Tpoolt väljamõistetud hüvitus ühe kuu palga - 4000 krooni suuruses, on piisav. T lähtus 4000 kroonise hüvituse väljamõistmisel ITLS § 30 lõikest 2, mille kohaselt tuli komisjonil arvesse võtta lõpetamise asjaolusid ja seaduserikkumise iseloomu. Hageja põhjendab suurema hüvitise nõudmist asjaoluga, et 4000 krooni ei ole õiglane, tema üle irvitati ja ta sai moraalset kahju. Kostja väidetel tingis hagejaga lõpetamise hageja enda töö kvaliteet, töödistsipliin ja suhtlemine majaelanike ning tööandja esindajatega. Hageja väited ei anna alust hüvituse väljamõistmiseks hageja poolt soovitud suuruses. Hagiavalduses ei ole hageja nõuet põhjendanud, kohtuistungil esitatud väidet tema üle irvitamise kohta, ei ole ta millegagi tõendanud, ka moraalne kahju on tõendamata ja põhjendamata. Seadusandja on jätnud töövaidlusorgani pädevusse otsustamise hüvituse suuruse üle. Arvestades hageja väiteid ja kostja vastuväiteid asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tpoolt väljamõistetud hüvitus 4 000 krooni suuruses on kooskõlas esitatud asjaoludega. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb hageja kohtukulud jätta tema enda kanda.

T. Hiiuväin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.