lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-114868/22

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 27.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-114868/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2197
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusVÕS § 76 lg 1, 4Kohustuse täitmineVÕS § 82 lg 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-17-14817/2Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja06.10.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-114868

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2017. a Kentmanni 13 Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-114868

Tsiviilasi

XxxxOÜ hagi Xxxx OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 6 064.17 eurot.

Menetlusosalised ja nende

Hageja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) Hageja seaduslik esindaja: Xxxx(e-post xxxx) Kostja: Xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx); seaduslik esindaja Xxxx, e-post [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Urmas Simon (epost [email protected])

esindajad

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 5. aprillil 2017. a

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XxxxOÜ hagi Xxxx OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Xxxx OÜ-lt XxxxOÜ kasuks võlgnevus kokku summas 6 064.17 (kuus tuhat kuuskümmend neli eurot ja 17 senti) eurot, millest põhivõlgnevus 5 825.69 eurot ning viivis 238.48 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta täies ulatuses Xxxx OÜ kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 218 lg 1Lepinguline esindaja
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 328 lg 1Avalduste õigsus ja avaldustele vastamise tagamine
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 637 lg 4Tasu maksmise kohustus
VÕS § 638Töö vastuvõtmise kohustus
VÕS § 644 lg 1Töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamine
VÕS § 8 lg 1Lepingu mõiste
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
2.Välja mõista Xxxx OÜ-lt menetluskulud s.o asjas tasutud riigilõiv summas 450.00 (nelisada viiskümmend ) eurot, XxxxOÜ kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 02.09.2016. a esitatud hagiavalduse kohaselt Vastavalt hageja XxxxOÜ (müüja) ja kostja Xxxx OÜ (ostja) vahel 22.03.2016 sõlmitud müügiarvele nr 1160256 ja 28.04.2016 sõlmitud müügiarvele nr 1160386 tellis kostja lepingus nimetatud kaupa ja töid arvel näidatud summas ja kogustes. Eelnimetatud arvete kohaselt kohustus kostja kauba ja tööde eest tasuma arvetel näidatud kuupäevadeks (01.04.2016 ja 19.05.2016). Kostja on rikkunud arvetel sätestatud kohustust tasuda ostusumma. Eelnimetatud arvetel näidatud summa on tasumata käesoleva ajani. Hageja on saatnud kostjale korduvalt tasumise nõudeid meili teel ja telefoni teel ning edastanud kostjale ka maksekäsu kiirmenetluse. Kostja on telefoni lubanud korduvalt tasumisi kuid hoolimata erinevatest nõuetest ja kostja lubadustest käesoleva ajani seda teostatud ei ole. Viivise summa on arvestatud arve tasumise tähtaegadest kuni tänaseni (13.10.2016) seaduses sätestatud viivisemääraga. Kostja vastus 2.Kohtule 16.01.2017. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Xxxx OÜ on seisukohal, et XxxxOÜ hagiavalduses on esitatud mitmeid eksitavaid ja seadusega vastuolus olevaid väiteid ja seisukohtasid. XxxxOÜ-l puudub kehtiv ja tõendatud varaline nõue Xxxx OÜ vastu. Põhjendamatu ning väär on XxxxOÜ hagiavalduses esitatud väide sellest, et XxxxOÜ ja Xxxx OÜ vahel on 22. märtsil 2016. a sõlmitud müügiarve nr 1160256 ja 28. aprillil 2016. a müügiarve nr 1160386, mille alusel tellis Xxxx OÜ lepingus nimetatud kaupa ja töid arvel näidatud summas ja kogustes. Xxxx OÜ juhib esmalt tähelepanu sellele, et üksnes XxxxOÜ poolt mingisuguste arvete esitamine kohtule ei tõenda, et XxxxOÜ ja Xxxx OÜ vahel oleks sõlmitud müügi-ja töövõtuleping. Xxxx OÜ selgitab, et XxxxOÜ ja Xxxx OÜ ei ole hagiavaldusele lisatud arvetest nähtuvate toodete ja teenuste tellimiseks lepingut VÕS § 8 lg 1 mõttes sõlminud. Vastupidised XxxxOÜ väited on hagiavalduses jäänud üksnes paljasõnalisteks. Kuivõrd XxxxOÜ ei ole arvel märgitud kaupade müümist ja tööde teostamist Xxxx OÜ-le tõendanud, ei ole antud juhul ka alust tasunõude rahuldamiseks. Kohtu põhjendused

3.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 04.12.2015 töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja tarnima kostjale pakkumuses nimetatud põrandakattematerjalid, liistud, aknalauad ning teostama paigaldustööd (tl 6, 138-139) objektil Kose tee 43 (tl 185) ja kostja pidi maksma hagejale selle eest tasu (tl 124, 139).
5.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud kooskõlas VÕS § 637 lg 4 sissenõutavaks, kostja hagejale ühtegi pretensiooni esitanud ei ole. Tegelikkuses on tööd vastu võetud, kuna kostja on lubanud arved tasuda pärast korteri müügist saadud rahade laekumist (tl 92-93). Kostja on jätnud hagejale tasumata töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest 5 825,69 eurot, s.o. 22.03.2016 müügiarve nr 1160256 ja 28.04.2016 müügiarve nr 1160386 (tl 54-56).
6.Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et puuduvad tõendid selle kohta, et XxxxOÜ ja Xxxx OÜ vahel oleks sõlmitud müügi-ja töövõtuleping. XxxxOÜ ja Xxxx OÜ ei ole hagiavaldusele lisatud arvetest nähtuvate toodete ja teenuste

tellimiseks lepingut VÕS § 8 lg 1 mõttes sõlminud. Kostja ei ole vaidlusaluseid arved ka saanud (tl 41, 83, 186).

7.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
8.TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kostja eitab igasugust lepingulist suhet hagejaga (tl 41, 83). Kostja hinnangul on tegemist kohtu eksitamisega ning lihtsalt mingisuguste arvete esitamine ei tõenda hageja varalist nõuet kostja vastu (tl 83). Kohtu hinnangul ei ole kostja kohtule faktiliste asjaolude kohta tõeseid andmeid esitanud. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et 2015. aasta novembris ja detsembris hageja poolt tehtud pakkumusele on kostja 04.12.2015. a e-kirjas vastanud nõustumusega (tl 124, 139), mistõttu väidab kostja kohtu hinnangul paljasõnaliselt, et poolte vahel puudub igasugune lepinguline suhe. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
9.Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust tarnitud materjali ja teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja väiteid selle kohta, et ta ei ole vaidlusaluseid arveid saanud, kohus veenvaks ei pea. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on vaidlusaluseid arveid vastavalt kostja arvestusele korrigeerinud (tl 109,112), samuti on kostja tasunud tellimuse eest ettemaksu (tl 121). Hageja on arved saatnud e-posti aadressile [email protected], kuhu kostja on palunud kõik arved saata (tl 122, 131, 134).
10.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kohtuistungil avaldas kostja esindaja, et tegelikkuses ei vastanud hageja töö kokkulepitule (tl 186). TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited. Kohtu hinnangul on kostja väited jäänud käesolevas menetluses tõendamata. Kohtule on esitatud paigaldustööde tööleht, kus kostja on kinnitanud, et tal ei pretensioone tööde kvaliteedile ja tehtud tööde maht vastab töölehel kirjeldatule (tl 185).

11.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja arvest nr 1160256 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 2.04.2016. a, arvest nr 1160386 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 20.05.2015. a. Hageja on arvestanud viivist summa 4 705,81 eurot tasumata jätmiselt 202,19 eurot ning summa 1119,88 euro tasumata jätmise eest 36,29 eurot (tl 52-53). Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Menetluskulud
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
14.Hageja menetluskulude nimekirja järgi (tl 94) moodustavad hageja kulutused esindusele, dokumentide ettevalmistusele ja konsultatsioonile 1 080 eurot (sh käibemaks). Hageja on tasunud riigilõivu summas 603,18 eurot.
15.Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 6 064,17 eurot tasumisele riigilõiv 450 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel kohus tagastab enammakstud riigilõivu menetlusosalise avalduse alusel. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 450 eurot.
16.Hageja on esitanud taotluse esinduskulude ja konsultatsiooni kulude väljamõistmiseks kostjalt. Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (Riigikohtu 12.10.2011.a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-80-11, p. 23). Kohtu hinnangul ei ole hagejal olnud seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvat kulu, s.o lepingulise esindaja kulu. Kohus on seisukohal, et kuna menetluses osales hageja seadusliku (mitte lepingulise) esindaja kaudu, siis on ka lepingulise esindaja kulu käesoleval juhul põhjendamatu.
17.Kohus selgitab ka, et isik ei saa esindada ennast volitatud esindajana, ajades asja endale võetud lepingulise kohustusena. Menetlusosalisel on küll õigus esindada tsiviilkohtumenetluses iseennast, kuid üks ja see sama isik ei saa olemuslikult esindajana esindada teist isikut (esindatavat). Lepingulise esindajana oleks saanud kohtumenetluses osaleda volikirja alusel isik, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele, kuid kes ei ole samal ajal nii kosja seaduslik esindaja kui ka kostja lepinguline esindaja. Kohus on seisukohal, et õigusteooria ja erialakirjanduses käsitletu kohaselt on esinduse puhul, esindatava ja esindaja sisesuhte mõttes, tegemist kahe erineva isiku vahelise õigussuhtega. Kohus selgitab ka, et Tsiviilõiguse üldosa kohaselt tähistatakse terminiga „esindamine“ ehk „esindus“ tsiviilõiguses spetsiifilist tehingute tegemise viisi, mille puhul tehingupool ei osale tehingu tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemisel isiklikult, vaid kasutab selleks kolmanda isiku ehk esindaja abi. Esindamise all mõistetakse tsiviilõiguses seega esindaja poolt tehingu tegemist esindatava nimel. Esindamise käigus toimub tehingute tegemine teise isiku (esindaja) kaudu, kes teeb tehingu esindatava huvides ja nimel selliselt, et tehing hakkab kehtima esindatava suhtes (Tsiviilõiguse üldosa, lk 178, p 1.1.). Menetlusõiguses on terminitel „esindamine“ ja „esindus“ küll mõnevõrra teine tähendus, st esindamise all ei mõelda kitsalt tegevust, mille sisuks on teise isiku nimel tehingute tegemine, vaid laiemalt olukordi, kus üks isik (esindaja) tegutseb teise isiku (esindatava) huvides ning esindaja poolt seejuures tehtud toimingud omistatakse esindatavale selliselt, nagu oleksid need olnud tehtud esindatava poolt isiklikult (Tsiviilõiguse üldosa, lk 181, p 1.2.5.), kuid üldpõhimõte jääb ikka samaks. Esindussuhte puhul peab ka tsiviilkohtumenetluses olema kaks isikut, s.o esindaja ja esindatav, kellest esindaja tegutseb teise isiku (esindatava) nimel ja huvides. Kuivõrd kohus mõistab vastaspoolelt välja üksnes põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud, kuid käesoleval juhul esindas hagejat kogu menetluse vältel hageja seadusjärgne esindaja, siis ei ole hageja lepingulise esindaja kulud vajalikud ega põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 450 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja