Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.oktoober 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-6143
Tsiviilasi
THVhagi AS-i , OÜ ja OÜ vastu kahju 40 000 krooni hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja T H V
esindajad
Kostja AS Kostja AS-i lepinguline esindaja R I Kostja OÜ Kostjate AS ja OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat A M Kostja OÜ Kostja OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat VK
Kohtuistungi toimumise aeg
10.oktoober 2006
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud, jätta THVkanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Hageja nõue ja selle põhjendused esitas T H V hagi AS-i , OÜ ja OÜ vastu kahju 40 000 krooni hüvitamiseks.
muud rikkumised ei olnud teoste loata avaldamise ajal enam parandatavad. Kostjad ei ole hageja küsimustele sisuliselt vastanud. AS on suuliste läbirääkimiste käigus kategooriliselt keeldunud igasugusest autori- ja modellitasu maksmisest, ähvardades hagejat kohtu ja avalikkusega, tasudes siiski ühele modellile neljast 2600 krooni. AS-i väiteil vastutab AS-iga sõlmitud lepingu alusel kõige eest AS . AS tegi ettepaneku maksta igale modellile juurde 5000 krooni ning hagejale 10 000 krooni. Sellega taheti lõpetada igasugused vaidlused ja paluti hagejal enam mitte AS-i klienti tülitada. Samuti asuti seisukohale, et hageja osa fotode loomisel oli vaid „tehniline teostus”, mistõttu viimane ei peakski autoritasu saama. Hilisemas kirjavahetuses on AS siiski oma seisukohta muutnud ega kahtle kordagi teose autorsuses. AS-i väiteil tegeles reklaamide eksponeerimise korraldamise ning reklaampindade vahendamise ja kõikide lepinguliste ning finantsküsimustega nende kliendi AS-i poolt valitud meediavahendusfirma AS . Läbirääkimiste käigus, viie aasta jooksul on AS ja AS pidevalt palunud hagejal pöörduda nii üksteise kui ka AS poole, välistades sellega iseenda vastutuse ning andmata ühtegi konkreetset vastust. AS juhatuse liige RIväidab, et ei oma ettekujutust kampaania mahu kohta, kuna sellega tegelevat AS ning AS OÜ osanikuks. AS (nüüd OÜ ) on AS (nüüd OÜ ) asutaja ning aktsionär. Seda arvesse võttes saab eeldada, et AS omab ettekujutust AS-i tööst. RIon kirjalikult väitnud, et tellijapoolse lähteülesande esitamine autorile teeb fotograafiateoste autoriks AS-i , mis on hageja ja erialaste professionaalide arvates vale. Lähteülesanne esitatakse alati enne tellimust ja on mistahes tellimuse eelduseks. Tellijal on alati idee, miks ta just teatud autori poole pöördub ja ilma idee või ettekujutuseta lõppeesmärgist ei oleks ka tellimust. AS-i esitatud lähteülesanne ei sisaldanud vähimatki viidet selle kohta, kes on fotodel, kui vana, millises eksterjööris või interjööris, millise meeleoluga, millise valgusega jne, vaid eeldati, et autor loob teosed oma väljakujunenud vahendite ja meetoditega. Piiranguks tellimuse juures seati AS-i poolt see, et modellid oleksid odavad, kuna piltide esitamise väiksest mahust tulenevalt ei olevat AS-il võimalik modellidele rohkem maksta. Samuti kuulub AS-ile teoste autorsus, kuna nad on värvilised slaidid muutnud mustvalgeks. Tegelikkuses ilmusid teosed aga kahetoonilistena, kus mustvalgele gammale oli lisatud ilma autori loata sinine toon. Väita, et laborandile või skänneerijale, kes slaide või negatiive skänneerib ja trükiks ette valmistab, tekib õigus teose autorsusele, on vale. Vastavalt hageja kokkuleppele pidi AS-ile poolt valitud skänneerija slaidid skänneerides ainult mustvalgeks muutma (ja mitte lisama sinna sinist tooni). Igal värvitoonil on oma kaal, tähendus ja eesmärk, mida autor teose loomisel arvestab. AS on hagejale väitnud, et reklaamide pindade valiku ja füüsilise paigaldamisega tegeles AS lähtudes nendevahelisest lepingust, mille sisu ei tohiks puutuda autorisse. Hageja leiab, et kõik mis puudutab tema töid ja nime, tema pildistatud modelle, puutub eelkõige temasse ja modellidesse ning alles teisejärguliselt teistesse ettevõtetesse ja inimestesse, ning hageja küsimusele vastamata jätmisel ei ole AS käitunud heas usus. Autori saatus sõltub sellest kes, kus, kui palju, millises formaadis jne ta loomingut eksponeerib ning või mistahes kolmandate isikute omavoliline sekkumine sellesse, ilma autori loata või autori nimel
lepingute sõlmimine, on vastuolus seadusega.
Saamatajäänud tulu suurus saab kunstiteoste puhul suuresti olla vaid hüpoteetiline, kuna arvestada saab ainult saamata jäänud tulu teoste iga ilmumise korra kohta. End fotograafiateoste abil reklaamivate ettevõtete seas on tavaks, et ühe stiiliga fotograafiateoseid ning ühtesid modelle kasutatakse aasta või isegi pikema perioodi jooksul vaid üksikud korrad ja ainult ühe ettevõttega korraga. Näiteks kui autor teeb pildi Tallinna Kaubamajale, siis Kristiine Keskus, Viru keskus ega ka teised suuremad asutused sama autori töid ei kasuta. Kui modellide näod kaunistavad riiki massiivsetel reklaamtahvlitel, on laialdaselt esindatud trükimeedias ja koguni telefonikaartidel, on nad sellega muutunud ühe ettevõtte reklaamnäoks ja reeglina ükski teine ettevõte samal aastal enam samu modelle ei kasuta. Hagejal kui staazikal fotograafil, kes esineb näitustel aastast alates, kelle tööd ilmuvad nii ajakirjanduses, näitustel ja on lisaks E K kogus, on kujunenud omanäoline stiil, mis on selgelt eristatav teistest fotograafidest. Enamus hageja loomingust on just moe- ja portreefotod, millised olid ka reklaamidel. Enamikel juhtudel avaldatakse fotograafiateoseid reklaamides hoopis anonüümsena, autorile mitte viidates. Modellid tegid nagu tavaliselt, ka seekord tööd fotograafile ja olid tema poolt tasustatud. Reeglina tasutakse autorile teose igakordse avaldamise eest, kusjuures tasu suurus sõltub pildi avaldamise formaadist ja tiraažist. Näiteks ajakirja kaanel (mille tiraaž on 9000 eksemplari, formaat 20 x 30 cm) pildi ühekordse avaldamise eest on keskmine tasu 4000 krooni. Ajakirja, mille tiraaž on 1000 eksemplari, kaanefoto tasu on 2400 krooni, kusjuures nimetatud summad ei sisalda modelli tasu, kellega tellija reeglina iseseisvalt tasus kokku lepib. Reklaamides avaldatud pildid on reeglina 10 kuni 300 korda kallimad, võrreldes nt raamatukaantel, ümbristel või ajakirjanduses ilmunud teostega, kuna pilte avaldatakse ettevõttele kasumi teenimise eesmärgil ja hind kujuneb poolte kokkuleppel vastavalt autori ettepanekule. Näiteks AS teenuseid tutvustava brošüüri kaanel, mis levib üksnes teeninduspunktides ja esindustes (formaat A5) ilmunud ühe pildi ühekordse avaldamise eest on hagejale varemalt tasutud 6 000 krooni, ilma modellitasuta. Ajakirjanduses piltide avaldamine ei ole fotograafile tulus ja autorid kasutavad seda oma tööde avalikkusele tutvustamiseks, piltide tegemisele ise peale makstes. Kirjastused kasutavad omakorda autorite töid oma taseme tõstmiseks, arvestades, et ajakirjandus on ainult vahend autori kliendini jõudmiseks, et autorid teenivad tasu tegelikult mujalt, kui ajakirjanduses avaldatud tööde honoraridest. Näiteks 4 000 krooni ajakirja kaanefoto eest katab vaevalt stuudio rendi ja kulud üheks päevaks, pildi tegemisele kulub aga vähemalt neli päeva ja tasuda tuleb ka sidetranspordivahendite eest, assistendile, laborandile, aksessuaaride eest jne. Rääkimata maksudest, söögist, korteri üürist ja muust. Veel enne, kui ajakirjandus autori töid avaldab, tuleb autoril eelnevalt teha aastatepikkust tööd oma loomingu visuaalsel väljendamisel, oma käekirja kujundamisel, modellide testimisel, võttekohtade valimisel, valgusskeemide loomisel jne. Professionaalse fotograafi võttetehnika (kaamerad, valgustid, arvutid, stuudio sisustus) maksab vahemikus 700 000 kuni 2 miljonit krooni. Ajakirjade kaanel fotosid avaldanud autorid eristuvad aga juba teistest fotograafidest ja saavad seeläbi tellimusi ettevõtetelt, kes fotograafiateoseid nt enda reklaamimiseks kasutavad. Just reklaamtööd on need, mis fotograafidel üldse vajaliku varustuse omamist võimaldavad. Foto, kui meediumi eripära on kaasajal see, et seda kasutatakse reklaamides. Võrdluseks: skulptuure tellivad peamiselt riiklikud institutsioonid, maale eraisikud, heliteoseid nt orkestrid, teatrid, filmiloojad. Autoriõigusega kaitstud teosed moodustavad sellest
reklaamikampaaniast sisulise ja kandva osa ning autoril on õigus saada oma teoste kasutamise eest õiglast tasu, millest AS on keeldunud. Samas on professionaalsele fotograafile töö tegemiseks vajaliku võttegrupi, koolitatud assistendi, koolitatud stilisti, fototehnika, valguspargi, side- ning transpordivahendite ülalpidamine äärmiselt kulukas. Hageja tugineb RIväidetele, mille kohaselt ta ei tea, kus OÜ ja teoseid levitavad, olles samas aktsionärina ka OÜ aktsionär, saab R.Iida käitumist lugeda pahauskseks, sest aktsionärina teenib ta tulu ja OÜ vahelistest tehingutest, lisaks tulule, mille OÜ on teeninud autori teoseid AS-ile vahendades. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1039 kohaselt rikkujalt, kes teadis oma õigustuse puudumisest või pidi sellest teadma, võib õigustatud isik lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Rikkuja peab õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega saadust sai. Rikkumise läbi said tulu nii , OÜ, kui ka OÜ. Hageja esitas arvamuse kostjate vastuväidete kohta.
vaidlusalune kampaania läbi ajavahemikus kuni 31.05.2001. Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, et nõude aluseks olevad toimingud reklaami tegemiseks leidsid aset enne . Hageja nõude õiguslikud põhjendused on esitatud ebaselgelt. Hageja on tuginenud oma nõudes mitmele teineteist välistavale õiguslikule alusele TsK § 222, VÕS § 1039 ja 1043. Hagiavalduse põhjendustest järelduvalt saab käesolevas vaidluses tulla õiguslikult kõne alla siiski vaid õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue TsK alusel. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Enne 01.07.2002 kehtis kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude suhtes 10-aastane hagi aegumise tähtaeg (kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1). Alates 01.07.2002 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat (TsÜS § 150 lg 1). Viimatinimetatud aegumise tähtaeg kuulub VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kohaldamisele alates 01.07.2002. Seega aegus hageja väidetav nõue 30.06.2005. Hageja ja kostjad pidasid läbirääkimisi vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks ajavahemikul mai kuni .a. Pärast seda pole läbirääkimisi toimunud. Hageja esindaja Advokaadibüroo tegi kirjas OÜ õiguseellasele ettepaneku asuda läbirääkimiste pidamisele. OÜ õiguseellane avaldas oma kirjalikus vastuses nõusolekut asuda läbirääkimiste pidamisele, kuid palus hagejal selleks teatada nõude alus ja suurus. tehtud ettepanekule mingisuguseid läbirääkimisi ei ole järgnenud, hageja on seejärel esitanud vaid nõudmisi temale informatsiooni edastamiseks. Juhindudes TsÜS § 143 taotlevad kostjad AS ja OÜ aegumise arvestamist. Hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Kostjatel on ka teisi vastuväiteid hagile, kuid menetlusökonoomika põhimõtet arvestades ei pea kostjad vajalikuks neid vastuväiteid esitada enne aegumise küsimuse lahendamist. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole aegumise tuvastamisel vaja nõude olemasolu tuvastada (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.12.2002 otsus asjas nr. 3-2-1-92-02). Juhindudes TsMS § 449 lg 3 paluvad kostjad, et kohus teeks aegumise kohaldamise taotluse suhtes vaheotsuse. Ebaõige on hageja väide selle kohta, nagu tuleneks tema nõue seadusest TsÜS § 149 tähenduses. Hageja on esitanud tasu väljamõistmise nõude, nimetades seda autori- ja kahjutasuks. Arvestades ka hageja poolt nõude kohta esitatud põhjendusi, saab õiguslikult olla tegemist, vaid kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega või alusetust rikastumisest tuleneva nõudega. Mõlema nimetatud nõude aegumistähtaeg on 3 aastat (TsÜS § 150 ja 151). Poolte vahel ei ole olnud läbirääkimisi, mis mõjutaksid hagi aegumist. Kostjate vastuses esitatud õiguslike põhjenduste kohaselt tuleb kolmeaastast hagi aegumistähtaega arvestada alates ja aegumistähtaeg möödus .
Hageja väide selle kohta, nagu oleks aegumine olnud läbirääkimiste tõttu peatunud kuni jaanuarini 2004, on alusetu ega vasta tegelikkusele. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit läbirääkimiste pidamise kohta ajavahemikus juuli 2002 kuni jaanuar 2004. Hagiavaldusele on lisatud AS-i alusetud.
kiri, milles nimetatud isik teatas, et hageja nõuded on
Enam kui aasta jooksul pärast AS-i kirja saatmist hagejale ei teinud hageja kostjatele mingisuguseid avaldusi. kirjaga tegi Advokaadibüroo hageja nimel ettepaneku asuda läbirääkimiste pidamisele. AS vastas kirjaga, paludes hagejal täpsustada oma nõude alust ja suurust, kuid hageja seda ei teinud. Mingisuguseid läbirääkimisi ei järgnenud. Enam kui aasta jooksul pärast AS-i kirja saatmist hagejale ei teinud hageja kostjatele mingisuguseid avaldusi. Ajavahemikus kuni esitas hageja nõudmisi temale informatsiooni andmiseks, kuid mingisuguseid läbirääkimisi poolte vahel hageja nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle ei peetud. Ettepaneku tegemine läbirääkimiste pidamiseks ja teiselt poolelt informatsiooni nõudmine ei ole käsitatavad hagi aegumist peatavate läbirääkimistena TsÜS § 167 lg 1 tähenduses. Nimetatud sätte mõttes saab läbirääkimisteks lugeda sellist kommunikatsiooni poolte vahel, millega arutatakse sisuliselt läbi võimaliku kompromissi tingimusi. Käesolevas vaidluses aegumise seisukohalt olulisel ajal, s.o. alates , poolte vahel selliseid läbirääkimisi ei toimunud. Mingil juhul ei saa olla põhjendatud AS-i kirja ja hageja esindaja kirja vahelise perioodi lugemine väidetavate läbirääkimiste toimumise aja hulka. Nimetatud ajal ei toimunud poolte vahel mingisugust kommunikatsiooni. Isegi siis, kui lugeda läbirääkimised toimunuks ajavahemikes kuni ja kuni , millega kostjad küll ei nõustu, oleks nimetatud ajavahemike kogupikkus väiksem kui 4,5 kuud ning see ei omaks käesolevas asjas aegumise suhtes mingisugust tähendust: sellisel juhul oleks aegumistähtaeg möödunud detsembris 2005 (TsÜS § 168 lg 1). Seega on kostjad seisukohal, et hagejal puudub nende vastu nõue muuhulgas aegumise tõttu. Kostja Osaühingu VIA Media vastuväited 5.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagiavaldusest jääb tervikuna arusaamatuks, millisel asjaolul hageja üldse on OÜ menetlusse kostjana kaasanud. Hageja on esitanud nõude kõigi kolme kostja vastu solidaarselt, paludes välja mõista autori- ja kahjutasuna summa, milline arvestatakse teoste ilmumise mahust ja kogu rikkumise teel saadud tulu ulatusest. Hagis esitatud faktilistest asjaoludest nähtub, nagu oleks hageja pöördunud kohtuvälise nõudega kõigi kostjate vastu. Hageja ei ole kordagi mis tahes vormis või viisil kostjale kunagi esitanud pretensiooni käesoleva tsiviilasja esemega seonduvas autoriõiguse rikkumises. Selleks puudus ja puudub hagejal ka mis tahes õiguslik alus. Samuti ei ole hageja kordagi pöördunud kostja poole palvega meediakampaania andmete avalikustamiseks. Lisaks sellele ostis AS osaühingult OÜ vahendusteenust sellekohase
reklaamikampaania müügilepingu alusel, mille lepingupooled lugesid lepingu sõlmimisel konfidentsiaalseks, mis ei oleks ka hageja vastava päringu puhul kuulunud teise osapoole kirjaliku nõusolekuta hagejale avaldamisele. Kostja tegevusalaks on meediateenuste osutamine, sealhulgas meediaaja ja -pindade vahendamine. Kostja sõlmib vahendustegevuse korras reklaamiväljundit omavate meediakanalitega (televisioon, raadio, ajalehed-ajakirjad jmt) meedia ostulepingud ja võtab endale majandusliku riski müüa ostetud meedia edasi klientidele. Ostetava meedia hinnad sõltuvad põhiliselt meediakanalist, ostetava meedia kogusest, meedia kasutamise ajast jmt. asjaoludest, kusjuures need ei sõltu ostetud meediaajal- või pinnal eksponeeritud reklaamist endast (reklaamitava toote tuntus, hind, reklaami valmistamise kulud, autoritasud jmt. asjaolud). Kostja kui vahendaja ei osale tema kliendi poolt ostetava meediapinna kasutamises. Ostetaval pinnal eksponeeritava reklaami valmistab klient ise või valib selle valmistaja. Kliendi poolt kasutatud või valmistatud reklaami eest kostja ei vastuta, sh ei vastuta kostja reklaamitava toote või teenust puudutava informatsiooni, toote või teenuse kättesaadavuse, hinna, soodusmüükide koha ja aja jmt. andmete õigsuse eest. Samuti ei vastuta kostja reklaamile esitatavate põhi- ja erinõuete (reklaam ei tohi olla eksitav, kõlvatu ega halvustav jmt.; erinõudena ei tohi näiteks pangatähti ja münte kasutada reklaamis ilma Eesti panga eelneva kirjaliku nõusolekuta jmt.) täitmise eest. Isik, kelle teenust reklaami avalikustamises kostja vahendab, näiteks avalik esitaja, üldsusele näitaja või ülekandja, vastutab RekS kohaselt reklaami avalikustamisele kehtestatud nõuete täitmise eest (näiteks ei tohi kange alkoholi reklaam olla avaldatud ajalehe või ajakirja esi- ja tagaküljel jmt.). AS-i ja OÜ vahel oli a.sõlmitud koostööleping, mille kohaselt AS ostis ja kasutas oma toodete ja teenuste ning kaubamärkide reklaamimisel OÜ osutatavaid meediateenuseid. Nimetatud koostöölepingu alusel esitas AS oma tellimused reklaamikampaaniateks ning OÜ vahendas vastavalt reklaamiaega ja – pinda, s o broneeris ja müüs reklaamipindu. OÜ ei osalenud vaidluse esemeks oleva reklaami loomisel, tootmisel ega olnud selle avalikustaja, mistõttu tal puudus igasugune võimalus reklaami sisu ja vormi mõjutada, ning tal puudub ka informatsioon vaidlusaluse reklaami autorite, samuti AutÕS sätete järgimise või võimaliku rikkumise kohta. OÜ ei ole vaidlusaluseid fotograafiateoseid AutÕS mõttes kunagi kasutanud, ega ole ka sellest tulenevalt isikuks, kes hageja õigusi väidetavalt sai üldse rikkuda ja/või hagejale kahju tekitada. OÜ eeldab, et hageja loobub oma põhjendamatust ja alusetust nõudest OÜ vastu, mistõttu ei pea OÜ siinkohal ka otstarbekaks esitada oma seisukohta hagis esitatud ülejäänud asjaolude sh kahju väidetava tekkimise, kahju olemuse ja kahju suuruse põhjendatuse osas. OÜ seisukoha täielik kohene esitamine on võimatu ka tulenevalt asjaolust, et OÜ puuduvad ülevaade ja mis tahes tõendid, millised kajastaksid hageja ning AS-i ning OÜ omavahelisi suhteid ja tegelikke faktilisi asjaolusid. Hageja väidetel tellis AS OÜ vahendusel hagejalt 4 pealkirjata fotograafiateost suulise lepingu alusel, saades autoritasu kokku 20 000 krooni. Hageja väitel kasutati vaidlusaluseid fotosid perioodil – . Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja autoritasu oma teoste
kasutamise eest, esitades väite, et hagejale suulise kokkuleppe alusel tasutud summa kattis vaid hageja tehnilised kulud ning see summa ei kujutanud endast autoritasu. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et hageja esitas suulisest autorilepingust tuleneva nõude ehk tehingust tuleneva nõude. TsÜS § 146 lg 1 sätestab tehingust tuleneva nõude aegumistähtajana 3 aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega; lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul oli õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja väitel lõppes reklaamikampaania , seega tuleb arvestada nõude aegumist hiljemalt alates .a. OÜ puudub ülevaade faktilistest asjaoludest, mistõttu lähtub ta hetkel nimetatud kuupäevast, kuid ei välista, et tegelikult võis nõude aegumise algus olla ka varasem. Kostja on seisukohal, et hageja nõude aegumistähtaeg lõppes igal juhul .a. Hagiavaldus on esitatud .a. TsMS § 449 näeb tsiviilkohtumenetluses ette võimaluse taotleda vaheotsuse tegemist nõude aegumise suhtes. OÜ on seisukohal, et lähtudes menetlusökonoomikast on vajalik ja otstarbekas teha vaheotsus haginõude aegumise suhtes. Juhul, kui kohus leiab, et hagi on aegunud ja kohaldab aegumist, puudub vajadus ja alus menetluse jätkamiseks kahju väidetava tekkimise, kahju olemuse ja kahju suuruse osas. Juhindudes TsMS § 449 palub OÜ teha vaheotsus nõude aegumise suhtes. Kohtu põhjendused
VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates . Enne kehtis kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude suhtes 10-aastane hagi aegumise tähtaeg (kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1). TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Viimatinimetatud aegumise tähtaeg kuulub VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kohaldamisele alates 01.07.2002. Seetõttu peab kohus hagi aegumise tähtajaks kolm aastat alates 01.07.2002. Tuginedes TsÜS § 150 lg 1 pidanuks hageja esitama hagi hiljemalt 30.06.2005. Järgnevalt analüüsib kohus, kas aegumine on peatunud. Vastavalt TsÜS § 167 lg 1 ja 2 nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. TsÜS § 168 lg 1 järgi aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka.
Asjast nähtuvalt on kostja palunud selgitada, kus ja millal on hageja õigusi rikutud ja nõuet täpsustada (t lk 42). Seega ajavahemikus - peatus hagi aegumine 15 päevaks. Hageja esindaja Advokaadibüroo saatis nõudekirja nii OÜ õiguseellasele kui ka AS-ile . AS-i vastusega hagejale on tuvastatud, et kostja palus esitada OÜ-le põhjendatud nõue koos vajalike tõenditega, milles on selgelt väljendatud õigusrikkumise sisu, põhjendused ning nõude rahaline suurus (t lk 43-46). Seega ajavahemikus - peatus hagi aegumine 21 päevaks. Kohus asub seisukohale, et hagi on peatunud 23 + 5 + 15 + 21 = 64 päevaks. Seega pidanuks hageja esitama hagi hiljemalt . Hageja esitas hagi . TsÜS § 149 kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Ebaõige on hageja väide selle kohta, nagu tuleneks tema nõue seadusest TsÜS § 149 tähenduses. Põhistatud on kostjate AS-i ja OÜ seisukoht, et arvestades hageja poolt nõude kohta esitatud põhjendusi, saab õiguslikult olla tegemist vaid kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega. Nimetatud nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 150 ja 151). Eeltoodud tõenditega on leidnud kinnitust, et hagi on aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Seega on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle.
Viivi Villemson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.