Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavaldus 18.02.2014 sõlmisid hageja ja kostja kliendilepingu, mille alusel osutati kostjale õigusteenuseid seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-11-54715 (H. Mosolainen hagi Mulgi Maaehitus OÜ vastu). Eelpool nimetatud tsiviilasjas koostati ja esitati Riigikohtule vastavalt kostja soovile kassatsioonkaebus ning tasuti hageja arvelt kassatsioonkautsjon summas 142 eurot. Eeltooduga seotud teenuste ja kulude kohta esitati kostjale 05.05.2016 arve nr 273 kokku summas 1079,50 eurot (sh käibemaks summas 156,25 eurot). Kostja arvet tähtaegselt ei tasunud. Esialgselt lubas kostja arve tasuda pikema tähtaja jooksul. Hageja on püüdnud kohtuväliselt nimetatud võlgnevust lahendada, kuid see ei ole andnud tulemust. Lisaks saatis hageja kostjale nõude võlgnevuse tasumiseks, kuid ka sellejärgselt ei saanud võlgnevusega seonduv lahendatud. Üllatuslikult selgus pärast eeltoodud nõude esitamist, et kostja oli pöördunud kaebusega Advokatuuri aukohtusse vandeadvokaat Äili Rodi tegevuse suhtes. 20.10.2016 otsusega leidis aukohas, et vandeadvokaadi tegevuses ei tuvastatud distsiplinaarsüüteo tunnuseid ning kaebus ei ole põhjendatud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnevus muutus sissenõutavaks 11.05.2016, kuid võlgnetav summa jäeti tähtaegselt tasumata. Võlgnevuse tuleneb ostutatud õigusteenuse eest esitatud arvest nr 237. Vastavad arve aluseks olnud toimingud sisalduvad arvele lisatud spetsifikatsioonis. Alates eeltoodud kuupäevast on kostja rahalise kohustuse täitmise osas rikkumises ning ei esine asjaolusid, mis rahalise kohustuse täitmise rikkumist vabandaksid. Kostja on enda vastuväites põhjendanud, et arvet ei tunnistata põhjusel, et justkui ei oleks vandeadvokaat Äili Rodi kutsunud kohtusse tunnistajaid. Tegemist on otsitud põhjusega, mis mingilgi viisil ei mõjuta hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb võlgnetavast arvest. Nimelt vastavas tsiviilasjas nr 2-11-54715 tuvastas kohus kostjale tekkinud kahju kostja poolt nõutud summas, kuid kohus vähendas väljamõistetavat hüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel – olgugi, et kostjale oli tekkinud kahju suuremas summas, pidas kohus arvestades lepingu maksumust OÜ Mulgi Maaehitus suhtes ebaõiglaseks hagi rahuldamist terves ulatuses ning rahuldas seetõttu hagi väiksemas ulatuses, mis omakorda mõjutas ka menetluskulude jaotust. Väide, et justkui oleks kostja kahjusummat blufiks peetud, on alusetu. Täiendavalt ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus on juba vastavalt hagis nõutule tuvastanud. Isegi kui olekski taotletud tunnistajate ülekuulamist (kuigi see oli antud menetluslikus olukorras täiesti põhjendamatu), ei oleks see omanud mõju lõppotsusele, sest sellest ei sõltunud VÕS § 140 lg 1 kohaldamine või kohaldamata jätmine. Vastavat asjaolu on kostjale korduvalt selgitatud ning kokkuvõtlikult nähtuvad vastavad asjaolud ka aukohtu sellekohasest otsusest (lisa 4), kuid kostja keeldub sellega leppimast ning süüdistab alusetult teda esindanud advokaati. Hageja peab võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Hageja näeb kompromissina võimalust võlgnevuse tasumise võrdsete osamaksetega 3 kuu jooksul ning hageja kõrvalnõudeid ei nõua ning menetluskuludest soovib hageja, et talle hüvitatakse pool tasutud riigilõivust, ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub mõista Hilsa Mosolainenilt (ik xxx) OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo (rk 11455318) kasuks välja 1 079,50 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja põhjendused Käesolev hagi Maria Mägi Advokaadibürooga seoses arve nr. 273, summas 1079.00 jäi tema poolt tõesti tasumata, kuna antud arve spetsifikatsioon puudus, seega jäi arusaamatuks, mille eest ta peab maksma. Eelnevalt proua advokaat (Äili Rodi) helistas ja palus mul välja võtta sularaha

summas 1500 eurot, mida ta ka tegi. Antud summa andis isiklikult kohtueksperditele advokaadi juuresolekul. Advokaadi selgitus oli, et on kiire rahaüleandmisega kohtueksperditele. Samas ei tulnud seal mingit arvet, ei enne ega pärast. On korduvalt pöördunud advokaadi poole seoses selle küsimusega, kuid siiani pole mingit vastust saanud. On pensionär, kelle kuusissetulek on 398,76. Saab aru, et kohtus käimine ongi kulukas, kuid ta tahab teada, mille eest ta maksab? Tema jaoks on see arusaamatu. Hageja vastus kostja vastusele Vastusest nähtuvalt ei vaidlusta kostja võlgnevuse olemasolu ega selle tasumata jätmist. Ebaõige on väide spetsifikatsiooni esitamata jätmise kohta. Vastav arve koos spetsifikatsiooniga esitati kostjale pärast teenuse osutamist posti teel (sellisel viisil arvete edastamist soovis kostja). Arve saamise järgselt lubas kostja mitmeid kordi arve tasuda, kuid ei teinud seda ning 2016. aasta septembris, kui pöörduti järjekordselt kostja poole seoses tasumata võlgnevusega, asus kostja tegema alusetuid etteheiteid teenust osutanud advokaadi suhtes. Väide spetsifikatsiooni puudumise kohta on esmakordselt esitatud vastuses hagile ning hageja hinnangul on see alusetu ja otsitud väide. Ainuüksi arvest endast ja selle esitamise ajast on kostjale olnud arusaadav, mille eest vastav arve esitati. 16.09.2016 saadeti tähitud kirjaga meeldetuletus, millele oli lisatud veelkordselt arve koos spetsifikatsiooniga ning seega igal juhul ei saa olla vaidlust arve koos spetsifikatsiooniga kostjale esitamises enne käesolevas asjas kohtusse pöördumist. Vastava lisa juurde on lisatud ka tähitud kirja väljastusteade, millest nähtub vastava nõudekirja koos lisaga kättetoimetamine kostjale. Täielikult arusaamatuks jäävad väited seoses eksperdile tasumisega. Tegemist oli kostja soovil koostatud hinnanguga OÜ Finants & Ekspertiis poolt ning mille eest tasus kostja ise ilma advokaadi vahenduseta. Vastav hinnang koostati kohtuvälisena ning esitati tõendina tsiviilasjas nr 2-11-54715 ning vastav kulu kajastati ka samas tsiviilasjas esitatud kostja menetluskulude nimekirjas. Hagejal puuduvad andmed kostja sissetulekute kohta, kuid hageja märgib, et kostja on füüsilisest isikust ettevõtja (lisa 1) ehk pension ei ole eeldatavasti kostja ainus sissetulek. Lisaks kuulub kostjale kinnisvara, millest osa (s.o kostja praeguseks elukohaks oleva Vahi-Vahtra kinnisasja kaasomandi osa) on 01.06.2016 antud üle E. Vahile (kostja tütar). Kostja v astus hageja vastusele Kuna tal on kaasomand, siis tütar aitas maksta menetluskulusid 19,500 eurot. Küsimus, kus on tema raha, kui kohus määras temal 63% kanda ja kus on tema raha 37%, mis rahadest saadeti tema arvele 1350 eurot. Kus on ülejäänud raha? Advokaat keeldus saatmast talle 1500 euro peale dokumenti, mis said tema kodus kohtu ekspertiisi eest. Äili Rodi käsul ta tõi sularaha koju. Ja miks Äili Rodi ei kutsunud kohtusse kohtu eksperti ning hinnapakkujat, mis muinsuskaitse direktori nimekirja alusel ta lasi teha. Kohtu põhjendused Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.