2-24-139623 Aktiva Finance Group OÜ hagi E. D. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1184,66 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja nende Hageja: Aktiva Finance Group 10746479), lepinguline esindaja S. R.
OÜ
(registrikood
Kostja: E. D. (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi E. D. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
2-24-139623 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 04.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1104,89 euro saamiseks. Kohus tegi 06.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 28.01.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Hageja esitas 05.02.2025 Harju Maakohtule hagi E. D. vastu võlgnevuse nõudes. 3. Vastavalt 05.02.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt AS Inbank (esialgne krediidiandja) ja kostja E. D. vahel 13.09.2019 sõlmitud krediidilepingust nr L89002962264 tulenevat põhivõlgnevust 969,69 eurot, intresse 23,61 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 45,06 eurot, sissenõudekulusid 50 eurot ja edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 06.02.2025 lepingujärgses määras 8,90% aastas.
Kostja E. D. ja AS Inbank (esialgne krediidiandja) sõlmisid 13.09.2019 krediidilepingu nr L89002962264, mille alusel sai kostja laenu 8000 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 11,07% aastas: krediidisumma 8000 eurot, osamakse suurus 168,57 eurot, intressimäär 8,90% aastas, viivisemäär 8,90% aastas, laenuhaldustasu 2,50 eurot kuus, periood 10.10.2019 kuni 10.09.2024.
Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu edastas krediidiandja 09.07.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 23.07.2024. Kostja oli võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 10.04.2024, 10.05.2024 ja 10.06.2024 maksega. Laenuandja saatis 29.07.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise teatise, kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
AS Inbank (esialgne võlausaldaja) loovutas 31.07.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
7.1.põhivõlg 969,69 eurot, kuivõrd kostja sai laenu 8000 eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks 7030,31 eurot;
7.2.intressid 23,61 eurot, s.o kostjal on intressivõlgnevus alates 55. osamaksest 10.04.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 29.07.2024 (7,43+6,02+4,99+3,63). Intress perioodi 11.07.2024 kuni 29.07.2024 eest on 1,54 eurot (327,48 x 8,9% / 360 x päevade arv 19);
2
2-24-139623
7.3.laenuhaldustasu 10 eurot (4x2,50), kuivõrd vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma laenuhaldustasu 2,50 eurot kuus (periood 10.04.2024 kuni 10.07.2024);
7.4.võla sissenõudmiskulud 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 26.08.2024 kiri 25 eurot; 10.09.2024 kiri 5 eurot; 20.09.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud);
7.5.sissenõutavaks muutunud viivised 45,06 eurot (põhivõlgnevuselt 969,69 eurot alates 30.07.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 05.02.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses määras 8,90% aastas;
7.6.edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 06.02.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 8,90% aastas.
Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 13.09.2019 sõlmitud krediidilepingu nr L89002962264 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (sissetulek 815 eurot, kohustused 0 eurot) ja avalikes registrites (maksehäireregister, kehtivad maksehäired puudusid) esitatud andmetest. Lisaks on krediidiandja analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet. Hageja selgitab, et krediidiandja on selgitanud laenulepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kliendile (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Klient on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on temale arusaadavad. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 168,57 eurot.
Kohus asus 07.02.2025 määruses esialgsele seisukohale, et hagiavalduses esitatud ja tõenditest nähtuvate andmete alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud.
Kohus kohustas 07.02.2025 kohtumäärusega hagejat 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest täpsustama haginõuet ja esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 sätestatuga. Hagejale on eeltoodud 07.02.2025 kohtumäärus avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 07.02.2025. Hageja nõude ümberarvestust kohtu määratud tähtajaks (21.02.2025) ei esitanud.
Kostjale E. D.le on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 13.03.2025, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 27.03.2025) ega käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
Hagiavalduse punktis 4.3 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja 3
2-24-139623 hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
14.Kohus tuvastab, et kostja E. D. ja AS Inbank (esialgne krediidiandja) sõlmisid 13.09.2019 krediidilepingu nr L89002962264, mille alusel sai kostja laenu 8000 eurot (dtl 34 jj) ja kostjale kanti 13.09.2019 laenusummana üle 7840 eurot (dtl 53). Kostja ja AS Inbank vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et AS Inbank (esialgne krediidiandja) loovutas 31.07.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 50).
15.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
16.Vastavalt 05.02.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt AS Inbank (esialgne krediidiandja) ja kostja E. D. vahel 13.09.2019 sõlmitud krediidilepingust nr L89002962264 tulenevat põhivõlgnevust 969,69 eurot, intresse 23,61 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 45,06 eurot, sissenõudekulusid 50 eurot ja edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 06.02.2025 lepingujärgses määras 8,9% aastas.
17.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
18.Hagiavalduses esitatud andmete ja tõenditest nähtuvate andmete alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud.
19.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 13.09.2019 sõlmitud krediidilepingu nr L89002962264 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (sissetulek 815 eurot, kohustused 0 eurot) ja avalikes registrites (maksehäireregister, kehtivad maksehäired puudusid) esitatud andmetest. Lisaks märgib hageja, et krediidiandja on analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet. Hageja selgitab, et krediidiandja on selgitanud laenulepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kliendile (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Klient on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on temale arusaadavad. Laenuandja jõudis
4
2-24-139623 eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 168,57 eurot.
20.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja on hagiavalduses küll märkinud (dtl 27), et krediidiandja tegi laenu väljastamise otsuse kostja poolt esitatud kontoväljavõtte analüüsi tulemusena, kuid ei ole kohtule esitanud nimetatud kontoväljavõtet. Seega pole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja krediidivõimelisust (sh kostja võimalikke kohustusi).
21.Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
22.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
23.Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
24.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
25.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
26.Kohus tuvastas eelnevalt (vt otsuse punktid 20-23), et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 07.02.2025 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403 4 lg 7 sätestatuga hiljemalt 14 päeva jooksul 07.02.2025 kohtumääruse kättesaamisest. Hagejale oli 07.02.2025 kohtumäärus avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 07.02.2025, seega saabus kohtunõude täitmise tähtaeg 21.02.2025. Hageja kohtu määratud tähtajaks (s.o 21.02.2025) kohtunõuet ei täitnud, s.o ei
5
2-24-139623 täpsustanud haginõuet ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
27.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
28.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 07.02.2025 kohtunõudest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
31.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
32.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 13.03.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. 6
2-24-139623 /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.