kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.D.R esitas 01.02.2006 hagi Harju Maakohtusse A-J.Ki vastu mittevaralise kahju 30 000 krooni hüvitamiseks.
2.19.03.2005 sõitis hageja täitma takso tellimust Tallinnas, x, mis oli eramaja. Maja hoovist väljus vanem naisterahvas koos mehega ning nad sulgesid jalgvärava enda järel. Seda nähes tuli hageja autost välja, et tõsta kliendi kohver autosse. Hageja oli kohvrit autosse tõstmas, kui tema jaoks täiesti ootamatult avanes jalgvärav ning sealt tormas välja kaukaasia lambakoer ning ründas teda. Koer hüppas hageja vasakusse käsivarde. Mõnda aega oli hageja käsi koera lõugade vahel, siis sööstis peremees koera juurde ja tõmbas koera tagasi. Hageja tundis talumatut valu ja sattus šokiseisundisse. Koera peremees viskas auto käigukangi nupu juurde 500 krooni. Koera perenaine kiirustas sadamasse ja seega tuli koheselt välja sõita. Pärast seda pöördus hageja traumapunkti ja seejärel politseisse. Hagejale vormistati töövõimetusleht ja hageja oli ravil 10 päeva. Hageja kannatab ka käesoleval ajal füüsilist ja hingelist valu. Stressi alandamiseks tarvitab hageja antidepressante. Hageja nõuab moraalse kahju hüvitamist ühe olulisema õigushüve – tervise – kahjustamise eest.
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole koera peremees. Rünnak koera poolt küll toimus, kuid hageja väited sündmuse kohta ei pea paika või on vastuolulised. Nimelt ei märganud ei kostja ega tema elukaaslane hagejal mingeid vigastusi. Hageja jätkas pärast vahejuhtumit tööd ning viis kostja reisisadamasse. Hageja oli täiesti kontaktivõimeline ning miski ei viidanud šokiseisundile. Samuti aktsepteeris hageja 500 kroonist hüvitist. Hagis ei ole põhjendatud, et stress tekkis antud sündmusest. Hagi esitati ka aasta hiljem pärast vahejuhtumit. Kostja on käitunud mõistliku hoolega, kuna sulges jalgvärava. Hageja nõude suurus ei ole proportsioonis tema 2004. aasta sissetulekuga, mis oli nõudest üle 3 korra väiksem. Hageja töötab ka füüsilisest isikust ettevõtjana ning võib ise arstile öelda kui pikalt ta tööülesannetest vabastamist soovib. Keegi ei saa öelda, kas hageja ka tegelikult haiguslehel viibis. Esimese astme kohtu otsus
4.Kohus jättis hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Poolte vahel on vaidlus kas ja kui palju on hagejale tekkinud mittevaralist kahju. Vastavalt põhiseaduse (PS) §-le 25 on igaühel õigus moraalse kahju hüvitamisele. Samas ei saa mittevaralise kahju hüvitamise nõuded olla meelevaldsed ning võimalus alusetuks rikastumiseks. Seetõttu ongi kohtupraktika esitanud nõude, et hageja mittevaralise kahju tekkimist tõendaks.
5.Antud juhul ei ole hageja suutnud tõendada, et temale on tekkinud mittevaraline kahju 30 000 krooni ulatuses. Selline järeldus tuleneb faktiliste asjaolude analüüsist. Puudub vaidlus, et hageja sai koera hammustuse tõttu kergemaid kehavigastusi ja seda sõltumata sellest, et hagejal oli seljas varakevadele kohane riietusese, mis koera hammustust pehmendas. Tegemist on kahjuga, mille eest on kostja nõus vastutama. Kostja on ka seda teinud, andes hagejale 500 krooni, mida hageja praeguse menetluse käigus kostjale ette heidab. Antud hagis nõuab aga hageja täiendavalt mittevaralise kahju hüvitamist ja oluliselt suuremas ulatuses.
6.Antud vaidlusele hinnangu andmiseks hindab kohus mõlema poole käitumist. Kohtul ei ole kostja käitumisele kahju hüvitamisel erinevalt hagejast etteheiteid. Hageja on ise hagis 2(6)
kirjutanud, et kostja sulges aiavärava, mis pidanuks välistama koera väljapääsemise. Kostja on selles situatsioonis käitunud õigesti. Samas on igale koera ja miks mitte ka muu kodulooma peremehele teada, et looma käitumine ei ole alati ettearvatav. Tõenäoliselt on iga looma omanik pidanud tegelema vaatamata tavapärasele hoolsusele looma poolt tekitatud kahjuga kas iseendale või kellelegi teisele. Tavapärane hoolsus aga ei välista looma omaniku poolt kahju hüvitamist teistele isikutele. Seda kohustust kostja ka ei eita ning tema tegevus sündmuskohal viitab sellele, et kostja saab oma vastutusest aru. Kostja ilma hageja nõudmiseta pakkus hagejale hüvitist, suuruses, mis kostja arvates oli kohane. Lähtudes sellest, et hageja aktsepteeris temale antud 500 krooni ja oli nõus edasi osutama taksoteenust, ei saanudki kostjal tekkida ettekujutust, et tema poolt on kahju täies ulatuses hüvitamata. Kostja käitus antud situatsioonis õigesti.
7.Hageja väiteid moraalse kahju tekkimisest pole põhjendatud, kuna need väited on vastuolus asjaoludega ja hageja enda käitumisega. Hageja kirjeldab koera hammustusest tekkinud šokki ja suurt valu, kuid samas oli ta valmis jätkama oma igapäevase tööga. Selles situatsioonis ei saanud hagejal tekkida sellisel määral valu ega šokiseisundit, mida ta väidab. Samuti tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et hagi on esitatud 01.02.2006, s.o ligi aasta hiljem sündmusest. Hagejal see õigus kahtlemata on, kuna hagi ei ole aegunud, samuti nõustub kohus põhimõtteliselt sellega, et kahju võib ilmsiks tulla ka mõne aja möödudes. Sellisel juhul tuleks aga põhjendada milline kahju ja millal on ilmnenud. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist, lähtudes asjaolust, et temale on tekkinud tervise kahjustamine. Tervise kahjustamine kehavigastuse näol oli hagejale varem teada, samuti on tõendamata hiljem tekkinud mittevaraline kahju.
8.Koera hammustusest tekkivat psüühilist seisundit saab hinnata tavapärase elukogemuse pinnalt, kuna kahetsusväärselt on väga paljud kokku puutunud suuremal või väiksemal määral koera ründega. Sellisest ründest tekib lühiajaline hingeline erutus, mida võiks võrrelda pigem ehmatuse kui šokiga. Valušokk saaks tekkida suuremate vigastuste või pikemaajaliselt kestnud ründe korral. Kohtu hinnangul ei ole hagejal selliseid vigastusi ning ka rünnak kestis vaid mõned sekundid kuni kostja koera eemale viis ja seetõttu ei saa asuda seisukohale, et hagejal tekkis midagi enamat kui lühiajaline hingeline erutus. Viimasele viitab ka hageja tegevus, kui ta asus taksot juhtima.
9.Seega, analüüsides poolte käitumist, tuleb asuda seisukohale, et kostja on käitunud kohaselt asudes vahetult kahju hüvitama, hageja väited täiendavast kahjust ei ole põhjendatud. Hageja pidanuks aru saama, mille eest talle raha pakuti. Hageja käitumisest raha vastuvõtmisel nähtub, et ta pidas seda hüvitist tol hetkel kohaseks. Hageja ei väitnud, et kostja on talle liiga vähe kahju hüvitanud. Hagejal ei ole tekkinud sellist olulist kahju, mille hüvitamiseks kuuluks mittevaraline kahju väljamõistmisele. Antud situatsioonis sai hagejal tekkida vaid lühiajaline psüühiline erutus. Kahtlemata tekkis kostjal valu, kuid mitte sellisel määral, millega kaasneks mittevaraline kahju ja mis annaks aluse mittevaralise kahju hüvitamist nõuda. Hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu püsiva valu olemasolu.
10.Riigikohus ei ole rõhutanud, et mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb alati välja mõista rahaline hüvitis (näiteks lahend nr 3-2-1-17-05). Võimalik pole välja mõista hagejale, kes näitas töövõimetuslehel enda 2004. a tuluks 9534 krooni, mittevaralise kahju hüvitamiseks 30 000 krooni, kuna see ei ole proportsionaalne tema sissetulekutega. Hageja sissetulek on antud juhul oluline seetõttu, et hageja seob mittevaralise kahju ka töölt eemalviibimisega, kuna oli ravil 10 päeva. Arvestades, et hageja võis vaid lühiajaliselt olla psüühilise erutuse seisundis on kohase hüvitise suuruseks 500 krooni, mille kostja on hagejale tasunud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
3(6)
11.D.R esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse täielikult ja teha uus otsus esimese astme kohtule läbivaatamiseks saatmata.
12.Kohus on käesoleva tsiviilasja läbivaatamisel valesti tõlgendanud materiaal- ja protsessinorme. Kohtul pole õigust eeldada, mida kostja tegi või mida kostja pidi tegema, vaid pidi andma kostja tegevusele hinnangu toimikus olemasolevate tõendite ja asjaolude alusel. Kohus ei pööranud oma otsuses tähelepanu sündmuse tagajärgedele – saadud armidele, samuti asjaoludele, et kostja tunnistas oma süüd koera ründamise faktis. Seega pidi kohus oma otsuses tuvastama, millisel määral sai hageja kannatada koera ründamise tagajärjel. Kohus ei analüüsinud ega andnud hinnangut hagejale tekitatud kehavigastustele.
13.Kohtuotsuse põhjendused ja järeldused viitavad asjaolule, et koera peremees ei peagi kandma vastutust oma koera tegevuse eest. Kostja poolt oma süü tunnistamine ei tähenda vastutusest vabanemist. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et kuna kostja viskas hageja autosse 500 krooni, siis hageja pidi sellega nõustuma. Lahkhelide puhul tuvastab kohus oma otsusega hüvitise suuruse ning hagejal polnud õigust ja ka füüsiliselt ei saanud ta nõuda mingit kompensatsiooni kostjalt, sest oli närvišokis ning püüdis lisaks sellele teha oma tööd. Hagejapoolset nõuet oleks kostja võinud käsitleda kui väljapressimist.
14.Asjaolu, et kostja tegi värava lahti kui koer ei olnud ketis ei ole normaalne. Kostja vastutab, kuna ta polnud õpetanud koera mitte ründama võõraid. Kostja nähes, et hageja jookseb verest tühjaks ei kutsunud välja kiirabi, vaid nõudis taksosõitu.
15.Kohus ei saa anda hinnangut, et hageja käitumine ei vasta mittevaralist kahju iseloomustavale koosseisule. Kohus on kohustatud juhinduma toimikutes olevatest asjaoludest ja tõenditest. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja pöördus pärast koera ründamist arsti poole ja et tema kätel on armid. Hageja märkis, et ta tundis ja tunneb ka praegu hirmu koerte ees. Kohus ignoreeris antud asjaolu, pidades seda mitteoluliseks. Asjaolu, et hageja jätkas autoga sõitu, ei tähenda, et tal ei jäänud arme või kadus hirm ründava koera ees. Kohus ei selgitanud, miks ta võttis aluseks kostja ütlused, jättes tähelepanuta hageja ütlused.
16.Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et koera ründamine on ajutise iseloomuga erutus, kuna koera ründamist ei saa pidada oluliseks hingeliseks erutuseks. Sellise koeratõu poolt ründamine on eluohtlik, seotud suure hingelise erutusega ja füüsilise valuga. Koera ründamise tagajärjel sai viga hageja käsi. Füüsilise isiku poolt kehaliste vigastuste tekitamine on kriminaalkorras karistatav ning koera hammustused ei ole vähem ohtlikud.
17.Asjaolu, et hagiavaldus on esitatud aasta pärast koera poolt ründamist ei tähenda, et hagejal ei olnud õigust pöörduda kohtusse sellise nõudega, kuna hagi ei ole aegunud. Hageja pidi välja selgitama kõik ründamisega seotud asjaolud nii füüsilisest kui ka psühholoogilisest aspektist.
18.Moraalse kahju hüvitise suuruse üle otsustamisel ei saa kohus lähtuda hageja töötasust, kuna moraalse kahju hüvitis ei ole seotud töötasu kaotusega, vaid on seotud kannatanu poolt läbielatud kannatustele antava hinnanguga.
19.Kohus ei põhjenda, miks ta leiab, et kompensatsioon 500 krooni suuruses summas on piisav. Kuna kostja tunnistas rikkumist ja ründamise fakti ning vastutust selle ees, siis kohtu väide, et lühiajalise hingelise üleelamise eest on hüvitis välja makstud, on vastuolus eeltooduga. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei loe arme hageja kätte väljanägemist muutvateks.
20.Kohus kohaldas valesti võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 1045 ja PS §-i 25. Kostja süü on käesolevas asja juba tuvastatud, kuna ta ise sellega nõustus. Seaduse nõuete eiramine kostja poolt kinnitab tema vastutustundetust ja hooletust. Armid kätel tõendavad füüsilise valu ja tagajärgede olemasolu.
4(6)
Vastustaja seisukoht
21.A-J. K ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb selle vastu apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
ning palub jätta
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
22.Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 22.06.2006 otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 punkti 2 alusel tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt.
23.Kostja on loomapidaja VÕS §-st 1060 tulenevalt. Kostja on perekonnaliikmeks peres, kellele koer kuulus (t.l.17). Kohus leiab, et iga täiskasvanud perekonnaliige vastutab pere lemmiklooma poolt tekitatud kahjude eest kolmandate isikute ees. Kostja on ka kohtuistungil kinnitanud, et ta on vastutav koera tegemiste eest (t.l.27). Poolte vahel puudub ka selles osas vaidlus.
24.Tulenevalt VÕS §-st 1060 vastutab loomapidaja looma poolt tekitatud kahju eest. Loomapidaja vastutust välistavaid asjaolusid võlaõigusseadus ette ei näe ja seega on tegemist nn absoluutse vastutusega, kus kahju tekitaja süü tähendust ei oma. Loomapidaja peab hüvitama ka looma poolt tekitatud mittevaralise kahju kannatanule tema süüst olenemata. Kostja on hüvitanud looma poolt tekitatud kahju 500 krooni suuruses summas. Hageja on seisukohal, et talle kostja poolt hüvitusena makstud 500 krooni pole piisav.
25.Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, mille kohaselt kostja käitus koera suhtes tavapärase hoolsusega sulgedes enda järel aiavärava. Kuna koer pääses vabalt territooriumilt välja, siis ei ole kostja käitunud tavapärase hoolsusega. Tegemist on suurt kasvu kaukaasia lambakoeraga, kelle aiast väljapääsemiseks on vajalik rakendada just tavapärasest suuremaid ettevaatusabinõusid, kuna selline koer oma suure kasvu ja tugevate valveinstinktidega on ohtlik teistele isikutele. Seda tõendab ka just käesolev juhtum.
26.Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et kostja poolt 500 krooni maksmine ei hõlma mittevaralise kahju hüvitamist, kuna vaidlust ei ole selles, et kostja koer rikkus hageja nahkjope. Seega saab kostja poolt hagejale makstud 500 krooni käsitleda kui varalise kahju hüvitamist. Lisaks sellele on võimalik, et hagejal tekkis ka mittevaraline kahju.
27.Mittevaralise kahju tõendatuks lugemisel tuleb tuvastada, milles selline kahju seisneb, s.t missugused on õnnetuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Tõendatud on, et hageja sai koera hammustamise tõttu kergemaid kehavigastusi. Samuti pole alust kahelda hageja väites, et koera hammustamise tõttu tekkis tal šokk ja suur valu. Asjaolu, et hageja oli võimeline täitma enda tööülesandeid, sõidutades kliendi reisisadamasse ja alles seejärel pöördus traumapunkti, ei välista hagejal füüsilise ja hingelise valu ning kannatuste esinemist.
28.Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et hagi on esitatud ligi aasta hiljem sündmusest. Hageja pöördumine kohtu poole ajal, mil hagi ei ole veel aegunud, ei oma tähendust hagi põhjendatuse üle otsustamisel.
29.Moraalse kahju suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid puuduvad ning seega tuleb arvestada seda, missugused on õnnetuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Hageja poolt kohtule esitatud töövõimetuslehelt nr 00016442 nähtub, et hageja polnud võimeline töötama pärast koera poolt hammustamist perioodil 19.03.2005 – 31.03.2005 ning hageja poolt esitatud fotodest nähtuvad tõsised armid hageja käel.
30.Tulenevalt VÕS § 128 lõikest 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et õiglaseks hüvitiseks hageja mittevaralise kahju hüvitamiseks on 10 000 krooni. Hageja nõue rahuldamine täies ulatuses pole võimalik, arvestades õiguse üldpõhimõtteid, ühiskonna üldist heaolu taset ning kohtupraktikat.
5(6)
31.Kolleegium leiab, et tulenevalt TsMS § 163 lõikest 1 on põhjendatud, et pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades. Pooled võivad nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
R. Allikvere
T. Kollom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.