Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Hageja ja kostja sõlmisid 01.07.2003 töölepingu nr 7, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle müüjana. Tööleping lõpetati S. G 3. märtsil 2006 TLS § 86 lg 1 p 3 alusel, so seoses koondamisega. S. G pöördus töövaidluskomisjoni, sest tema väitel ta lõpparvet kätte ei saanud. Lõpparves pidi sisalduma saamatajäänud puhkuse hüvitis ja hüvitus 2 kuu keskmise palga ulatuses seoses etteteatamistähtajast mittekinnipidamisega. Töövaidluskomisjon rahuldas S. G kõik nõuded, mõistes tööandjalt välja 2 kuu keskmise palga lühema etteteatamistähtaja eest ja kasutamata puhkuse hüvituse 1615 krooni. Lisaks mõistis töövaidluskomisjon tööandjalt välja hageja nõudel ühe kuu keskmise palga lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest. OÜ X ei nõustunud 11.05.2006 töövaidluskomisjoni otsusega ja pöördus kohtusse taotlusega töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. S. G jäi seisukohale, et ta ei ole kätte saanud 2 kuu keskmist palka ja puhkusehüvitist. Tema väite kohaselt ta kirjutas küll alla kassa väljamineku orderile, sellel on tema allkiri, kuid raha ta ei saanud. Raha lubas O. S maksta hiljem, kuid ei ole seda käesoleva ajani teinud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. OÜ X esitas kohtule töövaidluskomisjonile esitamata jäänud dokumendid, sest OÜ X esindaja ei vastanud töövaidluskomisjonile esitatud avaldusele ning tööandja esindaja ei ilmunud töövaidluskomisjoni istungile. OÜ X esitas kohtule koopia töölepingust koos kandega lepingu lõpetamise kohta (tl 8), millest nähtub, et S. G on makstud töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu kahe kuu keskmine palk. Lisaks esitas OÜ X kohtule S. G palgalehe, mille kohaselt on temale arvestatud kahe kuu palk ja puhkusekompensatsioon (tl 11). Väljamaksmisele kuulus 6300 krooni. Kassa väljamineku orderi kohaselt (tl 13) on S. G nimetatud summa sularahas kätte saanud 03.03.2006. OÜ X esindaja O. S on seisukohal, et S. G on töölepingu lõpetamisel saanud kätte kõik maksed ning lõpparve väljamaksmisega viivitamist ei ole toimunud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on alla kirjutanud kassa väljamineku orderile, mille kohaselt on ta kätte saanud 6300 krooni töölepingu lõpetamisel 3. märtsil 2006 a. Allkiri on S. G poolt kirjutatud, selle üle vaidlust ei ole. Palgalehe kohaselt katab nimetatud summa töötajale arvestatud kahe kuu keskmist palka seoses töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajast puudu jääva ajaga, ning puhkusehüvitust. S. G ei vaidlusta lõpparve arvestust. Kuid tema väide lõpparve kätte saamata jäämise kohta on tõendamata. Allkirja andmisega kassa väljamineku orderile tõendab isik sularaha kättesaamist. Saadud rahasumma tuleb „kontrollida kassa juurest lahkumata“. Kui töötaja esitab rohkem kui kuu aega hiljem avalduse töövaidluskomisjonile (avaldus 17.04.2006, TVK toimik lk 1 pöördel), siis on tal võimatu tagantjärele tõendada, et ta ei ole kassa väljamineku orderi alusel raha saanud. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu tuleks kõik OÜ X kohtukulud terves ulatuses kanda hagejal. Samas on kostja põhjustanud olukorra, kus töövaidluskomisjoni käsutuses ei olnud otsuse tegemise ajal kõiki tõendeid, sest kostja jättis tõendid (palgalehe ja kassa väljamineku orderi) esitamata ning esindaja ei ilmunud töövaidluskomisjoni istungile. Sellise käitumisega tekitas kostja olukorra, kus töötaja nõue

tuli töövaidluskomisjoni otsusega rahuldada, sest muid tõendeid ei olnud. Sellest tulenevalt peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks jätta hageja kanda veerand, so 25 % tööandja kõikidest menetluskuludest. Tööandja enda kanda jääb kolmveerand, so 75 % tema menetluskuludest. S. G menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.