Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

ESITATUD

ÕIGUSLIKUD

Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 13-15), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos

selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 28.septembril 2006 (tl 23). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-de 407 lg 1, 3, 5 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjalt hageja kasuks võlgnevuse summas 8 821 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja 17.detsembril 2005 sõlmitud järelmaksuga müügilepingu kohaselt kostjale külmiku Whirpool hinnaga 10 374 krooni. Kauba eest tasumine pidi toimuma maksegraafiku alusel igakuiste osamaksude näol jooksva kuu 17.kuupäevaks 798 krooni. Kostja ei täitnud maksegraafikut nõuetekohaselt. Hageja saatis 4.mail 2006 kostjale kirjaliku meeldetuletuse võlgnevuse likvideerimiseks hiljemalt 19.maiks 2006, millele kostja aga ei reageerinud. Lepingu üldtingimuste p 6.3.2 kohaselt on müüjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui ostja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat osamakset või ostja võlgnevus müüja ees on suurem kui kolme osamakse summa. Üldtingimuste p 6.4 kohaselt, lepingu erakorralise ülesütlemise korral on müüjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi kuni kolme kuu osamakse ulatuses. 19.juunil 2006 saatis hageja kostjale kirjaliku ülesütlemisavalduse, milles hageja teatas järelmaksuga müügilepingu ülesütlemisest. Hageja palus kostjal 4.juuliks 2006 tasuda kõik lepingujärgsed osamaksed ja viivise, samuti teatas hageja kostjale leppetrahvi tasumise nõudest summas 1 596 krooni tulenevalt üldtingimuste p–st 6.4. Kostja ei teinud määratud päevaks ühtegi makset. Müügilepingu üldtingimuste p 5.3 kohaselt kohustub ostja tasuma maksegraafikust mittekinnipidamisel viivist seaduses sätestatud määras päevas tasumata osamaksete summalt kuni nende tegeliku tasumise päevani. Seisuga 12.juuli 2006 on viivis 43 krooni. Seega on hageja nõue 12.juuli 2006 seisuga 8 821 krooni, millest võlgnevus tasumata kauba eest on 7 182 krooni, viivis 43 krooni ja leppetrahv 1 596 krooni. Neil asjaoludel esitas OÜ Koduliising hagi K. K. vastu VÕS §-de 76 lg 1, 3; 82 lg 2; 94; 113 lg 1; 208 lg 1 alusel välja mõista kostjalt 8 821 krooni (tl 2-3). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-le 208 lg 1 millede kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle 2 (3)

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § -dele 76 lg 1, 2; 82 lg 2; 94; 113 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 8 821 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik:

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.