Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-1676
XxxxAS-i hagi Xxxx OÜ vastu garantii tagastamise või alternatiivselt garantii täitmise õiguse puudumise tuvastamise nõudes Hagihind 202 000 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja XxxxAS (registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Martin-Johannes esindajad Raude (Raidla Ellex Advokaadibüroo OÜ, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, e-post [email protected], [email protected]) Kostja Xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Rolan Jankelevitš, advokaat Priit Lember (Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene, Roosikrantsi 2, [email protected], 10119 Tallinn, e-post [email protected]) 07.03.2017 Kohtuistung Kohtuistungil osalenud Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Martin-Johannes Raude isikud Kostja lepingulised esindajas vandeadvokaat Rolan Jankelevitš ja advokaat Priit Lember Tsiviilasi
RESOLUTSIOON
1.Jätta XxxxAS-i hagi Xxxx OÜ vastu garantii tagastamise või alternatiivselt garantii täitmise õiguse puudumise tuvastamise nõudes rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 02.02.2016 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus keelas Swedbank AS-il (registrikood 10060701) projekteerimise ja ehituse töövõtulepingu nr. xxxxalusel antud garantiikirja nr. xxxxalusel väljamaksete tegemine kuni käesolevas kohtuasjas kohtulahendi jõustumiseni.
3.Rahuldada hageja 07.03.2017 taotlus ja kostja 08.03.2017 taotlus protokolli parandamiseks ning teha 07.03.2017 kohtuistungi protokollis vastavad poolte parandused. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud 100% ulatuses XxxxAS-i kanda.
2-16-1676
5.Välja mõista XxxxAS-ilt menetluskulud 9 410 (üheksa tuhat nelisada kümme) eurot Xxxx OÜ kasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XxxxAS-il tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras Xxxx OÜ kasuks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.26.07.2013 sõlmisid hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija Xxxx projekteerimise ja ehituse töövõtulepingu nr xxxx(edaspidi ka töövõtuleping, I kd tl 10-59). 23.09.2014 muudatuse kohaselt oli lepingu uus hind 10 100 000 eurot (I kd tl 64-67). Lepingu punkti 10.1 kohaselt andis hageja tehtud töödele alates tööde vastuvõtmisest 24 kuu pikkuse ehitusgarantii. Swedbank AS-i poolt väljastatud garantiikirja nr xxxxkohaselt garanteeris Swedbank kostjale kostja esimesel nõudmisel kuni 202 000 euro suuruse summa tasumise garantiikirjas toodud tingimustel. Garantiikirja kohaselt kehtis garantiikiri kuni 09.12.2016 (I kd tl 68-69).
2.26.11.2014 andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet Xxxxkasutusloa ning 04.12.2014 võttis kostja kaubanduskeskuse kasutusele (I kd tl 60-63).
3.16.12.2015 esitas kostja hagejale pretensiooni ja nõude töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks (I kd tl 70-72). Pooled pidasid 08.01.2016-27.01.2016 kirjavahetust võimalike puuduste kõrvaldamise osas (I kd tl 90-117, III kd tl 91-91pöördel, III kd tl 92pöördel-95).
4.29.01.2016 esitas hageja kostjale töövõtulepingu nr xxxxülesütlemisavalduse (I kd tl 118121).
5.29.11.2016 esitas kostja hageja vastu hagi 202 212,50 euro ja viiviste saamiseks seoses 11.10.2016 garantiiülevaatusel tuvastatud puuduste kõrvaldamise kulu hüvitamisega, tsiviilasi 2-16-17984 (IV kd tl 159-162). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kohustada kostjat tagastama hagejale projekteerimise ja ehituse töövõtulepingu nr xxxxalusel antud Swedbank AS-i garantiikirja nr xxxxning mõista kostjalt välja menetluskulud. Alternatiivselt palub hageja tuvastada, et kostjal puudub garantiikirja nr xxxxtäitmisele pööramise õigus. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 186 p 6, § 187 lg 1 ja 2 ning § 196 lg 4.
2-16-1676
7.Hageja märgib, et: • kostja käitus hageja suhtes pahauskselt ning keeldus õigustamatult väidetavate puuduste kõrvaldamisest; • objekti kasutamist takistavaid või elule ohtlikke puuduseid ei olnud; • ekspertiis, mis toimus kostja tellimusel ja kostja juhiste järgi, ei ole sõltumatu; • kostja rikkus lepingut nii väidetud puudustest teatamise viivitamisega, väidetud puuduste kõrvaldamiseks hagejaga mõistlikus tähtajas kokku leppimisest keeldumisega kui ka hagejale mõistlikul ajal garantiitööde teostamise keelamisega; • hageja võis lepingu punktile 17.4.5 tuginedes lepingu üles öelda; • lepingu ülesütlemisega lõppes nii hageja garantiikohustus kui kostjale antud pangagarantii realiseerimise õigus; • kuna Swedbank AS-i garantii on lepingu punkti 6.17 järgi lepingu alusel üleantu, peab kostja VÕS § 187 ning § 196 lg 4 ja § 189 lg 1 alusel Swedbank AS-i garantii tagasi andma; • just seetõttu, et Swedbanki garantii kehtib hageja ja kostja vahelise lepingu lõppemisest sõltumata edasi, on hagejal vaja nõuda kostjalt garantii tagastamist; • olukorras, kus lepingust tulenev võlasuhe on kostja rikkumise tõttu lõppenud, ei saa kostjal tekkida lepingust tulenevat nõuet, mida garantii saaks tagada; • kuna lepingu punktide 6.17 ja 9.3 järgi esitas garantii hageja, tuleb garantii VÕS §187, § 196 lg 4, § 189 lg 1 ja § 155 lg 4 p 31 järgi ka hagejale tagastada; • garantii realiseerimine olukorras, kus pooltevaheline õigussuhe on lõppenud, oleks garantiid kuritarvitav ja garantii esitamise aluseks olnud lepingut rikkuv; • alternatiivselt, kostja ei või pangagarantiid täitmisele pöörata. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja märgib, et: • tähtaegade määramise osas võttis kostja mh arvesse seda, et suur hulk puudusi oli hagejale teada juba alates 2014.a lõpust ning nende kõrvaldamise kohustuse täitmisest hoiti kõrvale ligikaudu aastase perioodi jooksul; • hagejale antud tähtaegade võrdlemine uue töövõtja XxxxOÜ tegevusega ei ole adekvaatne, kuna hageja oli ise kõige paremini kursis objekti seisukorraga, kuid uuel töövõtjal puudus igasugune eelnev kokkupuude ja info ehitusobjekti kohta; • hagejale ei tehtud takistusi tööde tegemiseks, mida sooviti teostada tähtaegselt; • pärast 16.12.2015 kirjas määratud tähtaegade möödumist hagejale tööde tegemiseks kooskõlastusi ei antud, kuna Lepingu punktide 9.1 ja 9.6 kohaselt oli kostjal õigus kasutada selleks teisi töövõtjaid hageja asemel; • riiklikult tunnustatud eksperdi ekspertarvamus on pädev, objektiivne ja korrektne; • töövõtulepingust, seadusest ega ühestki muust allikast ei tulene, et tellija peaks ekspertiisi tegemiseks või eksperdi valimiseks saama töövõtja nõusoleku; • garantii on rangelt mitteaktsessoorne tagatis; • hagi lahendamisel ei oma primaarselt tähendust küsimus, kas töövõtuleping on lõppenud või mitte; • lepingu ülesütlemine ei saa olla aluseks garantiikirja tagastamisele või selle täitmisele pööramise õiguse kaotamisele, sest mitteaktsessoorse tagatise kehtivus sellest ei sõltu; • tagatavat kohustust puudutav vaidlus ei saa ega tohi mõjutada garantii kehtivust; • hageja poolne lepingu ülesütlemine oli alusetu ning õiguslike tagajärgedeta; • tagatav kohustus (ehitise töövõtugarantii) on töövõtulepingust eraldiseisev õigussuhe, mida hageja ei ole üles öelnud ega saagi seda sellisel alusel teha;
2-16-1676 • • • • •
kostja ei ole garantiid kuritarvitanud, kostja on käitunud heas usus ja kooskõlas töövõtulepinguga; võlausaldaja ei pea garandile ega ühelegi muule isikule tõendama, et tal on õigus garantiid kasutada; garantiikirja tagastamise alus saab tuleneda üksnes garantiilepingust endast või VÕS § 155 lg-s 4 loetletud garantii lõppemise tingimuste täitumisest; töövõtulepingus ega garantiikirjas endas ei ole sätet, mis kohustaks kostjat garantiikirja hagejale üle andma kui hageja on lepingu enda arvates üles öelnud; hageja ei saa nõuda garantii endale üle andmist, selline nõudeõigus võiks olla garantii andjal ehk Swedbank AS-il.
Kohtuotsuse põhjendus
10.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
11.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 155 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Lg 2 kohaselt garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 650 lg 1 kohaselt töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 230 ja 231 sätestatut.
14.Kohus leiab, et on tõendatud ja puudub vaidlus, et 26.07.2013 sõlmisid hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija Xxxxprojekteerimise ja ehituse töövõtulepingu nr xxxx(I kd tl 10-58). 23.09.2014 muudatuse kohaselt oli lepingu uus hind 10 100 000 eurot (I kd tl 64-67). Lepingu punkti 10.1 kohaselt andis hageja tehtud töödele alates tööde vastuvõtmisest 24 kuu pikkuse ehitusgarantii. Swedbank AS-i poolt väljastatud garantiikirja nr xxxxkohaselt garanteeris Swedbank kostjale kostja esimesel nõudmisel kuni 202 000 euro suuruse summa tasumise garantiikirjas toodud tingimustel. Garantiikirja kohaselt kehtis garantiikiri kuni 09.12.2016 (I kd tl 68-69). 26.11.2014 andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet Xxxx kasutusloa ning 04.12.2014 võttis kostja kaubanduskeskuse kasutusele (I kd tl 60-63). 16.12.2015 esitas kostja hagejale pretensiooni ja nõude töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks (I kd tl 70-72). Pooled
2-16-1676 pidasid 08.01.2016-27.01.2016 kirjavahetust võimalike puuduste kõrvaldamise osas (I kd tl 90117, III kd tl 91-91pöördel, III kd tl 92pöördel-95). 29.01.2016 esitas hageja kostjale töövõtulepingu nr xxxxülesütlemisavalduse (I kd tl 118-121).
15.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on kohustus Swedbank AS-i poolt väljastatud garantiikiri tagastada või alternatiivselt kas kostjal puudub õigus garantiikirja realiseerida.
16.Hageja leiab, et kuna hageja on pooltevahelise töövõtulepingu üles öelnud, on kostjal kohustus garantiikiri hagejale kui lepingu alusel üle antu tagastada. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 186 p 6, § 187 lg 1 ja 2 ja § 196 lg 4. Kostja leiab, et töövõtulepingut ei ole üles öeldud ning see ei oma ka tähendust garantiikohustuse täitmisel.
17.Kohus leiab, et hageja tõlgendus, mille kohaselt on kostja kohustatud juhindudes VÕS § 186 p-st 6, § 187 lg-test 1 ja 2 ja § 196 lg-st 4 garantiikirja töövõtulepingu ülesütlemise tõttu tagastama, on väär. Kohus märgib, et tulenevalt VÕS § 155 lg-st 2 on garantii mitteaktsessoorne kohustus, st et garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande (P. Varul jt., 2016, komm § 155 p 3.2, p 4.1.1) kohaselt on töövõtugarantii tagatavast põhisuhtest (töövõtuleping) sõltumatu e abstraktne lepinguline võlasuhe, mida tuleb eristada põhisuhtest (töövõtulepingust). Sellise garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust (vt ka RKTKo 3-2-1-7-14 p 11; 3-2-1-177-11 p 12; 3-2-173-10 p 34). See tähendab eelkõige, et töövõtugarantiist tulenevad nõuded on töövõtulepingust tulenevatest õiguskaitsevahenditest sõltumatud ning konkureerivad selliste õiguskaitsevahenditega (vt ka RKTKo 3-2-1-177-11 p 12). Garantiist tuleneva nõude maksma pandavus ning suurus sõltub üksnes garantii enda tingimustest ega ole sõltuvuses tagatava kohustuse olemasolust, suurusest või selliste kohustuste rikkumisest.
18.Kohus märgib, et VÕS § 155 lg 2 kohasest garantii mitteaktsessoorse tagatise põhimõttest tuleneb, et garantii ei lõpe lepingust taganemise või ülesütlemisega. Ka VÕS § 155 teistest lõigetest, mh lg-st 4, mis sätestab garantii lõppemise alused, ei tulene, et garantii lõppeks lepingu ülesütlemise korral ning et kostjal oleks kohustus see tagastada. VÕS § 155 lg 4 on garantii lõppemise puhul erisätteks muude tagatiste lõppemist käsitlevate normide seas. Riigikohus on eelnevalt viidatud lahenditest märkinud, et garantii kehtivus ei sõltu põhisuhte kehtivusest ning on põhisuhtest, so antud juhul töövõtulepingust tulenevatest õiguskaitsevahenditest sõltumatu.
19.Lisaks sätestab VÕS § 195 lg 2, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Väidetavad puudused ehitusobjektil, mille kõrvaldamist kostja 16.12.2015 avaldusega nõudis ning mille üle pooltel on vaidlus, puudutavad töid, mis olid tehtud enne töövõtulepingu ülesütlemisavalduse esitamist. Oleks vastuolus garantii andmise põhimõtetega, kui töövõtulepingu ülesütlemise teel oleks võimalik vabaneda enne lepingu ülesütlemist tehtud töödele antud garantiist. Ka poolte vahelisest töövõtulepingust ega Swedbank AS-i poolt antud garantiikirjast ei tulene, et lepingu ülesütlemisel kohustus kostja garantiikirja tagastama. Kohus leiab, et garantiikirja tagastamise alus saab tuleneda üksnes garantiilepingust endast või VÕS § 155 lg-s 4 loetletud garantii lõppemise tingimuste täitumisest.
20.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagejal puudub lepingu ülesütlemisele tuginedes õigus nõuda garantiikirja tagastamist. Seetõttu puudub alus rahuldada hageja nõuet garantiikirja tagastamiseks.
21.Alternatiivselt on hageja palunud tuvastada, et kostja ei või pangagarantiid täitmisele pöörata. Hageja leiab, et selle õiguse välistavad töövõtulepingu punktid 9.6 ja 10.4. Hageja
2-16-1676 leiab, et kuna kostja ei ole hagejale nõutud garantiitööde tegemiseks täiendavat mõistlikku tähtaega andnud ega hageja kostjale mis tahes muu isiku poolt tööde parandamiseks nõusolekut andnud, siis ei või kostja hagejalt parandamiseks tehtud kulutuste hüvitamist nõuda. Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu ning kostja ei ole garantiid kuritarvitanud. Kostja leiab, et 16.12.2015 nõudekirjas antud tähtajad olid mõistlikud ja vastasid töövõtulepingu punktile 9.6. Ohtlike ja ehitise kasutamist takistavate puuduste kõrvaldamiseks määras kostja 10 tööpäeva ja muude puuduste kõrvaldamiseks üks kuu ehk 19 tööpäeva.
22.Kohus leiab, et puudub alus pidada kostja poolt 16.12.2015 nõudekirjas (I kd tl 70-72) puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaegu ebamõistlikuks ning need vastasid töövõtulepingu punktist 9.6 tulenevale minimaalsele 10-tööpäevasele nõudele. Võttes arvesse, et tähtaja sisse jäid jõulud ja aastavahetus, oli tegelik kalendripäevade arv pikem, kui see oleks olnud mitte pühadeaegsel perioodil. Hagejale antud tähtaegade võrdlemine uue töövõtja XxxxOÜ tegevuse ja hinnapakkumisega (III kd tl 92) ei ole kohtu hinnangul adekvaatne, kuna hageja kui töövõtja oli kõige paremini kursis objekti seisukorraga, kuid uuel töövõtjal puudus eelnev kokkupuude ja info ehitusobjekti kohta. Samuti ei oma tähendust hageja väited selle kohta, kui kaua kostjal endal läks 23.11.2015 ekspertiisiaktiga tutvumiseks aega. Seadusest ega lepingust ei tulenenud, et vastavad tähtajad pidid olema võrdsed või teineteisest sõltuvad. Poolte varasemast suhtlusest nähtub, et kostja oli teavitanud objektil esinenud puudustest hagejat ka varem, 2014. ja 2015. aastal (II kd tl 111-154). Lisaks on kohtu hinnangul hageja tuginemine töövõtulepingu punktile 10.4 põhjendamatu, võttes arvesse, et hageja esitas ise kostjale 29.01.2016 töövõtulepingu ülesütlemisavalduse (I kd tl 118-121) ning nähtuvalt 22.02.2016 kirjast keeldus seoses lepingu ülesütlemisega lepingut täitmast (II kd tl 155-157). Ei oleks hea usu põhimõttega kooskõlas olukord, kus töövõtja on lepingu üles öelnud ning tugineb hilisemalt sellele, et ta ei ole andnud nõusolekut teistel isikutel parandustöid teostada. Seega hageja väited seoses töövõtulepingu punktidega 9.6 ja 10.4 ei anna alust tuvastada, et kostjal puudub garantii realiseerimise õigus.
23.Kohus märgib, et Riigikohus on otsuse 3-2-1-34-13 punktis 16 selgitanud, et nõudegarantii lepingule tuginemine ei ole lubatud juhul, kui see tähendaks õiguste kuritarvitamist ning rikuks heas usus käitumise põhimõtet (vt TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2 ja VÕS § 6 lg 1). Seejuures peab garantii saaja õiguste kuritarvitamine olema selgelt äratuntav ja kindlaks tehtav. Tagatava kohustuse puudumist saab põhistada nt jõustunud kohtu- või vahekohtu lahendiga või poolte kokkuleppega võlasuhte lõpetamise kohta (vt Riigikohtu 16. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-49-12, p 11).
24.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks garantii kuritarvitamise olukorraga või hea usu põhimõtte rikkumisega. Kohus märgib, et see peab vastavalt Riigikohtu juhistele olema selgelt äratuntav ja kindlaks tehtav, nt jõustunud kohtu- või vahekohtu lahendiga või poolte kokkuleppega võlasuhte lõpetamise kohta. Antud juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Kostja on esitanud riiklikult tunnustatud eksperdi 23.11.2015 ekspertarvamuse objektil esinenud puuduste kohta (I kd tl 73-87, III kd tl 102-169). Hageja väited nimetatud ekspertarvamuse ebausaldusväärsuse osas on paljasõnalised. Hageja ei ole ümber lükanud ega tõendanud, et objekt oli puudusteta, mis annaks alust väita, et kostja kuritarvitab garantiid. Hageja on küll esitanud kostjale 15.12.2014, 17.12.2014, 15.01.2015 ja 06.02.2015 saadetud ülevaated (III kd tl 12-90pöördel) puuduste kõrvaldamise kohta, kuid ekspertiisiakt, millele kostja 16.12.2015 nõudekirjas tugines, koostati hilisemalt, so 23.11.2015. Asjaolu, et kostja hoidis keskuse külalistele avatuna, ei tõenda iseenesest seda, et puuduseid ei olnud. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähendus see, kas kostja oli õigustatud hoidma puuduste esinemisel keskust avatuna või mitte. Kostjal võib selle eest olla vastutus kolmandate isikute ees, kuid see ei oma tähendust käesolevas vaidluses. Lisaks on poolte vahel tsiviilasjas 2-1617984 vaidlus garantiiülevaatusel tuvastatud puuduste kõrvaldamise kulu hüvitamisega. Eelnevast tulenevalt ei saa väita, et tegemist oleks selgelt äratuntava olukorraga garantii
2-16-1676 kuritarvitamisest, mis annaks käesolevas vaidluses aluse tuvastada, et kostjal puudub õigus garantiid realiseerida. Seega puudub alus rahuldada hageja tuvastusnõuet.
25.Eelnevast tulenevalt jääb hagi tervikuna rahuldamata. Otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid (III kd tl 100-101, III kd tl 170-200pöördel, IV kd tl 1-194, IV kd tl 199) ei oma kohtu hinnangul käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust ning kohus jätab need tähelepanuta.
26.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. TsMS § 53 lg 1 kohaselt menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile.
27.Hageja esitas 07.03.2017 taotluse protokolli parandamiseks kolme täpsustuse osas. Hageja palub 1) protokolli leheküljel 2 märgitu "23.11. 2015 sai sellest [ekspertiisiaktist] hageja teada" asemel kanda protokolli "23.11. 2015 sai kostja ekspertiisiakti kätte"; 2) protokolli leheküljel 2 märgitu "Töövõtu garantii täitmist ei saa hageja nõuda" asemel palub hageja kanda protokolli "Töövõtu garantii täitmist ei saa kostja nõuda"; 3) protokolli leheküljel 3 märgitu "Kostja ei saaks tugineda hageja ja kostja vahelistele suhetele" asemel palub hageja kanda protokolli "Swedbank ei saaks tugineda hageja ja kostja vahelistele suhetele".
28.08.03.2017 esitas kostja protokolli parandamise taotluse. Kostja palub teha järgmised parandused. 1) Protokolli lk 2, viies lõik – parandada sõnastus „Garantiikirja tagastamise nõuet VÕS hagejale ei anna, leping ega ka garantii alus ei näe seda ette“ ning lugeda see õigeks järgmises sõnastuses: „Garantiikirja tagastamise nõuet VÕS § 187 lg 2 ja § 196 hagejale ei anna, leping ega ka garantii ise ei näe seda ette“. 2) Protokolli lk 2, viies lõik – parandada sõnastus „Ei saa töövõtulepingu ülesütlemisega seoses lõpetada“ ning lugeda see õigeks järgmises sõnastuses: „Töövõtugarantiid ei saa töövõtulepingu ülesütlemisega seoses lõpetada“. 3) Protokolli lk 3, esimene lõik - parandada sõnastus „Hageja tõendanud ei ole“ ning lugeda see õigeks järgmises sõnastuses: „Hageja ei ole tõendanud, et kostjal ei saa tema vastu nõuet olla“. 4) Protokolli lk 3, kuues lõik - parandada sõnastus „kostja tahab realiseerida garantiid“ ning lugeda see õigeks järgmises sõnastuses: „kostja tahabki realiseerida garantiikirja töövõtugarantiist tulenevate nõuete katteks“.
29.Pooled ei ole teineteise protokolli parandamise taotlustele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja ja kostja protokolli parandamise taotlused on põhjendatud ja need tuleb rahuldada. Kooskõlas TsMS § 53 lg 4 esimese lausega teeb kohus protokollis vastavad hageja ja kostja parandused.
30.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jäetakse rahuldamata. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tühistab kohus 02.02.2016 määruse, millega kohus rahuldas hagi tagamise avalduse ja keelas Swedbank AS-il (registrikood 10060701) projekteerimise ja ehituse töövõtulepingu nr. xxxxalusel antud garantiikirja nr. xxxxalusel väljamaksete tegemine kuni käesolevas kohtuasjas kohtulahendi jõustumiseni.
Menetluskulud
31.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.
2-16-1676
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
33.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on mh riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
34.Kostja esitas 07.03.2017 menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulud koosnevad riigilõivust, kautsjonist ja õigusabikuludest. Kostja on tasunud määruskaebustelt riigilõivu kokku 100 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi 77,75 tundi tunnitasuga 140 eurot. Kostja palub välja mõista menetluskulud 10 985 eurot ja viivise menetluskuludelt. Täiendavalt lisandub menetluskuludele 1 tund kohtuistungi ajakulu, märkusega kaks esindajat.
35.13.03.2017 esitas hageja seisukoha kostja menetluskuludele. Hageja palub sõltumata menetluse tulemusest jätta kostja 19.02.2016 ja 07.04.2016 määruskaebustega seotud kulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja 19.02.2016 ja 07.04.2016 määruskaebustega seotud kulud summas 1 474,50 eurot. Alternatiivselt hagi rahuldamata jätmise korral jätta kostja 19.02.2016 ja 07.04.2016 määruskaebustega seotud kulud summas 3 635 eurot hagejalt välja mõistmata. Hageja märgib, et kostja 19.02.2016 määruskaebus jäi Tallinna Ringkonnakohtu määrusega rahuldamata ja 07.04.2016 määruskaebus Riigikohtu määrusega menetlusse võtmata. Hageja tugineb TsMS § 169 lg-le 3 ning leiab, et määruskaebuste esitamine oli ebavajalik ja põhjendamatu. Täiendavalt palub hageja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvestada seda, et kostja õigusabikulud olid võrreldes hagejaga 33% võrra suuremad.
36.TsMS § 169 lg 3 kohaselt rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud.
37.Kohus leiab, et puudub alus tuginevalt TsMS § 169 lg-le 3 jätta määruskaebusmenetlustega seotud kulud kostja enda kanda, vaatamata sellele, et kostja määruskaebuseid ei rahuldatud. TsMS § 169 pealkirjast nähtuvalt reguleerib nimetatud säte menetluse venimisest tingitud menetluskulude jaotust. Kohus leiab, et hagi tagamise määrust edasi kaevates ei saa pidada kostja tegevust menetluse venitamiseks, vaid seadusest tuleneva õiguse kasutamiseks tema õiguste riivel. Samuti ei nimeta TsMS § 169 lg 3 sõnastus määruskaebusmenetlusega seonduvaid kulusid, vaid esitatud taotluse, väite või tõendiga seotud kulusid. Kohus jätab vastava hageja taotluse ja alternatiivse taotluse rahuldamata.
38.Kostja on määruskaebustelt tasunud riigilõivu kokku 100 eurot (II kd tl 96 ja II kd tl 187). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb hagejalt vastavalt menetluskulude jaotusele välja mõista.
39.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
40.Kostjat esindas käesolevas menetluses kaks esindajat. Menetluskulu nimekirja kohaselt ei ole esindajad oma tegevusi dubleerinud, v.a kui mõlema esindaja tegevused on nimekirjas sõnaselgelt esile toodud. Nähtuvalt menetluskulude nimekirjast kostja ühel esindajal kulus 03.03.2017 istungiks ettevalmistamisele 5,5 tundi ja teisel esindajal 6 tundi. Kohtuistungil lisatud märkuse kohaselt kulus kohtuistungil osalemisele 1 tund, kaks esindajat.
2-16-1676
41.TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohus on lugenud tsiviilasja TsMS § 175 lg 3 tähenduses piisavalt keeruliseks, kui asjas on vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms (RKTK määrus 3-2-112-09, p 17). Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist TsMS § 175 lg 3 mõistes sellise tavapärasest keerulisema vaidlusega, mis õigustaks kahe esindaja olemasolu. Samuti on Riigikohus korduvalt avaldanud seisukohta, et vastaspoole hüvitatavad menetluskulud peavad olema poolele menetluses ettenähtavad (RKTK lahendi 3-21-87-09 p 15; 3-2-1-143-11 p 14). Eelneva tõttu puudub alus pidada põhjendatuks mõlema esindaja ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks. Kohus leiab, et põhjendatud on ainult ühe esindaja ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamisel 5,5 tunni ulatuses ja kohtuistungil osalemisel 1 tunni ulatuses. Seega vähendab kohus kostja esindaja ajakulu 6 tunni võrra.
42.Nähtuvalt menetluskulude nimekirjast kulus kostjal 19.02.2016 hagi tagamise määrusele määruskaebuse koostamisele aega kokku 9,75 tundi koos hagi ja hagi tagamise taotlusega tutvumisega. Ringkonnakohtu määruse peale 07.04.2016 määruskaebuse koostamisele ja esitamisele on kostjal kulunud kokku 12,25 tundi. Kohus leiab, et ringkonnakohtu määrusele määruskaebuse esitamise kulud on ülemäärased, arvestades, et kostja oli eelnevalt materjalidega tutvumisele ja maakohtu määruse peale määruskaebuse koostamisele kulutanud 9,75 tundi. Kohus peab põhjendatuks 07.04.2016 määruskaebuse koostamise ja esitamise ajakuluks 6 tundi. Seega vähendab kohus kostja õigusabikulu 6,25 tunni ulatuses.
43.Arvestades käesoleva asja keerukust, esitatud menetlusdokumente, asja mahtu ning peetud kohtuistungit, puudub kohtu hinnangul alus pidada kostja esindaja/esindajate ajakulu ülemääraseks ülejäänud toimingute suhtes. Seega loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks käesolevas asjas kokku 66,5 tundi, so 77,75+1-6-6,25. Arvestades kostja esindaja tunnitasu (140 eurot), vastab see 9 310 eurole, so 66,5x140.
44.Seega kokku peab kohus põhjendatud ja vajalikeks kostja menetluskulusid summas 9 410 eurot, so 100+9310.
45.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotlusel tuleb hagejal tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.