Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

31.10.2006 kell 11.00

Kohustada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalema võlgniku juhatuse liiget. Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg.1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotiotsuse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtuotsuse tehakse teatavaks 10.10.2006 kell 17.00 Pankrotiotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotiotsus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registriosakonnale.

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata 30 päeva apellatsioonkaebuse esitamisega Viru Ringkonnakohtule.

jooksul

otsuse

kättesaamisest

Võlausaldaja avaldus Avalduse kohaselt kulges äriühingu majandustegevus kuni 2004.a normaalselt. Majandusliku olukorra halvenemine sai alguse 2004.a. sõlmitud töövõtulepingute täitmisest. Tööde valmimine ja üleandmine tellijatele lükkus mitmesugustel põhjustel 2005. majandusaastasse. Peamiseks põhjuseks oli tööjõu ja alltöövõtjate nappus, kuna palju kogemustega inimesi suundus tööle Euroopa teistesse riikidesse. Tööde tegemist mõjutas ka ehitushindade tõus turul ja süvenev konkurents. Ehitustööd hakkasid venima ja võlgnik ei suutnud täita lepingulisi kohustusi, mis omakorda tõi kaasa sanktsioonid viiviste ja leppetrahvide näol ja mõnel juhul ka lepingu ülesütlemise. Võlgniku kahjuks lõppesid mõned kohtuvaidlused. Eeltoodu suurendas pidevalt käibevahendite nappust ja tekitas 2006.a.olukorra, kus võlgnik ei olnud enam võimeline tasuma ehitusmaterjalide eest. Maksejõuetusele aitas kaasa ka 2005.a. teisel poolel läbiviidud maksurevisjoni tulemusena tasumisele kuuluv täiendav maksusumma koos intressidega. Võlad 04.09.2006 seisuga on raamatupidamise andmetel 7 553 303 krooni, lisaks maksuvõlg kokku summas 1 008 768 krooni. Varasid on raamatupidamise andmetel summas 202 645 krooni soetusmaksumuse väärtuses. Nõudeid ostjate vastu on 1 132 668 ulatuses, millest osa on tasaarvestatavad. Omakapital 31.08.2006 vahebilansi seisuga on – 7 388 102 krooni. OÜ juhatuse liige teatab, et äriühingu maksejõuetus on alalise iseloomuga, puuduvad võimalused ja vahendid majandustegevuse jätkamiseks, mistõttu puuduvad võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ka tulevikus. Ajutise halduri aruanne Aruanne on koostatud kogutud dokumentide alusel. Ajutine haldur ei ole tutvunud raamatupidamisega ja on saanud enne istungit võlgniku esindajaga rääkida telefoni teel. Aruanne on koostatud eeldusel, et esindaja antud ütlused, samuti kohtule esitatud dokumendid ja andmed vastavad tegelikult toimunule ja kajastavad arvandmeid õigesti. Pankrotitavalduse esitamise ajaks on ehitustegevus seiskunud, töötajatega on töölepingud lõpetatud ja ehitusobjekte ei ole. Äriühing oli avalduse esitamise ajaks seisundis, kus ta ei suutnud täita oma lepingulisi kohustusi, samas on ostjate võlg TRK Ehitus ees summas 1 306 448 krooni. Juhatus on kinnitanud majandusaasta aruannetes, et juhatus kannab vastutust aruannetes esitatud andmete eest. 2005.a. aruanne on tähtaegselt esitamata. Allkirjastamata 2005.a.majandusaastaaruanne on ajutisele haldurile saadetud elektrooniliselt. Väide 2005.a. toimunud maksurevisjonist tuleneva täiendava maksu tasumise kohustusena viitab asjaolule, et on toimunud eksimus maksuarvestuses. Ainus töötaja oli 2006.a teise pooleni raamatupidaja. Ajutisel halduril ei ole võimalik anda objektiivset hinnangut juhtorganite ja tegevjuhi tegevuse kohta, kuid avalduses esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud dokumentide kohaselt on puudunud objektiivne side võlgniku tegelike võimaluste ja võetud kohustuste vahel. Küsitavusi tekitab äriühingu osade ja juhtimise koondumine ühe isiku kätte. Ajutise halduri arvates ei ole 2005.a.majandusaasta tulemuse aluseks sellele, et maksta osade eest 1 miljon krooni. Aruandluse korraldamise viis ja selle mittearvestamine tegevjuhtimisel, mille tulemusena tekkis nt. täiendav käibemaksu kohustus, viitab asjaolule, et juhtorganite ja tegevjuhi majandustegevuse läbiviimine ei arvestanud TRK seisundit, ega ehitussektoris toimuvat. Lähtuti avanenud võimalustest, arvestamata võetud kohustuste täitmise võimalikkust.

Juhatuse liikme esitatud pankrotiavalduse andmed on kajastatud ka ajutise halduri poolt analüüsitud majandusaasta aruannetes. Andmete alusel võib nõustuda, et kuni 2004. lõpuni kattis sissetulev rahavoog väljamineva raha ning teeniti ka väikest kasumit. 2005.a teeniti aga 29,7 miljoni kroonise müügitulu korral juba 8 032 912 krooni kahjumit. Arvestades juhatuse liikme selgitust, et ka veel 2005 aastasse lükkus edasi tööettevõtte lepinguid ca 30 miljoni krooni ulatuses, pidi toimuma müügikäibe vähenemine, võrreldes 2004..aastaga, ca 5 miljoni krooni ulatuses. Samal ajal tekkis tegevuskahjum ca 8 miljonit krooni,.maksejõuetuse tekkimist iseloomustab koos müügitegevuse vähenemisega ka varade vähenemine. Seisuga 31.12.2004 oli TRK varaline seisund ca 8 miljonit krooni, mis kahanes 01.01.2006 alguseks ca 2,5 miljoni kroonini ja 31.08.2006 seisuga 1,4 miljoni kroonini. Samas kohustused kasvasid: seisuga 31.12.2004 oli kohustusi ca 7,.2 miljonit krooni, 01.01.2006- 9,8 miljonit krooni ja 31.08.2006 seisuga ca 8,9 miljonit krooni. Seega müügikäibe langemise juures vähenes oluliselt varade maht, kuid kohustuste maht pigem suurenes. Tekib õigustatud küsimus, kuhu paigutati see omandatud kaup, toore ja materjal ning kuhu teenuseid osutati, kui tegelikkuses lepingud lõppesid.. Võlgniku poolt nimetatud asjaolud tõid kaasa osaliselt lepingute lõpetamise. Samal ajal on aga 2005.a. majandustegevusest laekunud rahad olnud suurusjärgus, mis oleks võinud ära hoida kohustuste hulga suurenemise 2005.a. lõpuks. Maksejõuetuse seisundi tekkimine kajastub aruandluses, kuid edaspidise menetluse käigus on vajalik uurida TRK majandustegevust 2004.a. majandsuaastast kuni pankrotiavalduse esitamiseni. Antud ajavahemiku analüüs peaks andma vastuse küsimuseele, kuidas ja missugustel põhjustel sai tekkida maksejõuetuse olukord ning millised on maksejõuetuse objektiivsed ja subjektiivsed põhjused. Antud juhul tuleb asuda seisukohale, et juhatuse liige oleks pidanud äriühingu tegevuse reorganiseerimisega alustama vähemalt 2005 .aasta algusest. Registritelt ja pankadelt saadud andmete kohaselt võlgnikul vara puudub. TRK juhatuse liikme poolt nimetatud vara ajutine haldur füüsiliselt kontrollinud ei ole, kuid telefonivestluses on juhatuse liige kinnitanud nimetatud vara olemasolu ja säilimise tagamist tema poolt. Majandusaasta aruannetes oleva informatsiooni kohaselt on TRK arvelduslaenu tagatiseks sõlminud kommertspandi vallasvarale summas 300 00 krooni. Ostjate vastu olevatest nõuetest, kogusummas 1 132 6689 krooni, peab võlgnik ise reaalseks ca 400 000 krooni, samas on jäänud nimetamata rahalised vahendid summas 83 922 krooni.. Vara suurusjärk küündib 686 567 kroonini, kuid peab arvestama vallasvarale sõlmitud kommertspanti summas 300 000 krooni. Kohustuste hulk 31.08.2006 bilansi kohaselt on 8 905 620 krooni, pankrotiavalduses on kohustuste summaks nimetatud 8 562 071 krooni. Vaatamata mõningale erinevusele andmete esitamisel on juhatuse liige kinnitanud kohustusi summas c 8,5 miljonit krooni. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes juhatuse liikme poolt kinnitatud andmetele on vara summas ca 686 567 krooni, kohustusi summas 8 562 071 krooni, seega varaline kate kohustustele on ca 8%. TRK varaline seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele. Äriühingu maksejõuetus ei teki iseenesest. Finantskriisi lähenemine annab endast märku raskustega täita kohustusi. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks on halvenenud finantseis, mis omakorda, olles põhjustatud ettevõtte tegevusest, põhjustab otsustusi ajalise surve all ja sellest lähtuvalt personali rahuolematust, halba töökvaliteeti ja lahkumist. Töötajate lahkumine, teravnenud konkurents ja lepingute lõppemine koos sanktsioonidega on peamised maksejõuetuse põhjused. Täiendavat uurimist vajab majandustegevus ajavahemikul 2004 algus kuni 2006 I kvartal, ehk aeg, mil väidetavalt tekkis maksejõuetuse seisund. Nimetatud uurimise tulemus annaks vastuse tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Eelpool toodust lähtudes leiab ajutine haldur, et nii võlausaldajate kui ka võlgniku enda huvide kaitseks on vajalik välja kuulutada äriühingu pankrot.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõeutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest, nendega nõustudes neid kogumis üle kordamata, moodustab võlgniku varaline seis kohustuste baasist vaid 8% ja kuivõrd aktiivset majandustegevust pole lähiminevikus toimunud, siis on ka ebareaalne vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks. Esitatud arvandmete alusel, ja arvestades ka võlgniku kinnitust, et äriühing on pankrotis, leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 31 lg.4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgniku juhatuse liikme, kui füüsilise isikuna pankrotis oleva isiku seaduslik esindaja haldur M K on volitanud ennast esindma vandeadvokaat Küllike Nammi, kes omakorda on andnud pankrotiavalduse esitamiseks, võlgniku juhatuse liikme poolt allkirjastatult, oma nõusoleku. Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad võlgniku avalduses ja ajutise halduri aruandes toodud kujul. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamine toimub eraldi määrusega. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Võlgnikul ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab U T . Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

M. Leimann I.Golubev

Viru Maakohtu kohtunik Marika Leimann 02. novembril 2006.a m ä ä r a s: Lugeda tsiviilasjas 2-06-25675 10.10.2006 otsuse resolutsioonis teisel leheküljel asuv teine lõik õigeks järgmisel kujul: ” PankrS § 90, § 19 lg.1 ja 3 alusel loetakse pankrotimenetluses kohustatud isikuks juhatuse liige

M H .”

Kohtuotsus jõustus 16. novembril 2006.a Viru Maakohtu määrusega Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.