Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 21.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-16-124656/7
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 21.04.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1410

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-124656

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital hagi Xxxxvastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3 821.67 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja AS PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Jõe 3, Tallinn 10151); hageja lepinguline esindaja Triin Xxxx (e-post: [email protected]); kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx).

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi kostja Xxxxsuhtes tagaseljaotsusega.

2.Mõista kostjalt Xxxx hageja AS-i PlusPlus Capital kasuks välja kostja ja Swedbank AS-i vahel 25.06.2014 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxxtulenev võlgnevus kogusummas 2 741.31 eurot (kaks tuhat seitsesada nelikümmend üks eurot ja 31 senti), s.h põhinõue 2 251.30 eurot, intressid 164.34 eurot ja 13.01.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 325.67 eurot.

3.Mõista kostjalt Xxxxhageja AS-i PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt (2 251.30 eurot) alates 14.01.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni 0.06% tasumata summalt päevas.

4.Mõista kostjalt Xxxxhageja AS-i PlusPlus Capital kasuks välja kostja ja Swedbank AS-i vahel 07.08.2014 sõlmitud krediitkaardilepingust nr xxxxtulenev võlgnevus kogusummas 546.22 eurot (viissada nelikümmend kuus eurot ja 22 senti), s.h põhinõue 485.58 eurot, intressid 35.10 eurot ja 13.01.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 25.54 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 teise lause kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 415 lg 2). Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

2-16-124656 TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. AS PlusPlus Capital esitas 19.10.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku Xxxxvastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 14.12.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle hagimenetlusse Harju Maakohtule põhjendusega, et maksettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. Kohus jättis 19.12.2016 määrusega hagi käiguta ja kohustas AS-i PlusPlus Capital esitama nõuetele vastava põhjendatud hagiavalduse, nõude aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid ning tasuma täiendava riigilõivu. Hageja AS PlusPlus Capital esitas 13.01.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja Xxxxja ASSwedbank vahel 25.06.2014 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxxja 07.08.2014 sõlmitud krediitkaardilepingust nr xxxxtuleneva võlgnevuse kogusummas 3 287.53 eurot, s.h põhinõue 2 736.88 eurot, intressid 199.44 eurot ja 13.01.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 351.21 eurot, millele lisandub tulevikus väljamõistetav viivis põhinõudes, väljamõistmiseks. AS Swedbank on oma nõuded loovutanud hagejale. 16.03.2017 edastas maakohus hagiavalduse kostjale aadressile Xxxx, kus kostjale dateeritud dokumendid on 20.03.2017 vastu võtnud kostja ema Xxxxkinnitades nimetatut allkirjaga dokumentide vastuvõtmisteatisel. Kohus loeb kostjale dokumendid kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel alates 20.03.2017. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt vastust esitanud ei ole. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

2-16-124656 tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus rahuldab hageja nõude kostja Xxxx ja AS- Swedbank vahel 25.06.2014 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxx ja 07.08.2014 sõlmitud krediitkaardilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse kogusummas 3 287.53 eurot, s.h põhinõue 2 736.88 eurot, intressid 199.44 eurot ja 13.01.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 351.21 eurot, väljamõistmiseks, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 367 mõistab kohus kostjalt välja viivise protsendina väikelaenulepingust nr xxxx tulenevalt põhinõudelt (2 251.30 eurot) alates 14.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras, milleks on 0.06% päevas ning krediitkaardilepingust nr xxxx tulenevalt põhinõudelt (485.58 eurot) alates 14.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt aastas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 3 287.53 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse tasutud riigilõivu 325 euro ja õigusabikulu 288 euro (käibemaksuga), kokku 613 euro väljamõistmiseks. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud 613 eurot ning menetluskuludelt (613 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohtule ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-16-124656 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.