Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

ESITATUD

ÕIGUSLIKUD

Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 24-27), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult

kättetoimetatud 22.septembril 2006 (tl 30). Kostja võtab kirjalikus vastuses kohtule hageja nõude õigeks (tl 31). TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna kostja on hagi õigeks võtnud, otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. TsMS § 440 lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kohus leiab, et hagi kuulub TsMS §-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.mail 2003 arvelduskrediidilepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse arvelduskrediiti limiidiga 4 500 krooni intressimääraga 16 % aastas. Seoses arvelduskrediidi lepingust tulenevate kohustuste rikkumisega lõpetas hageja lepingu 24.jaanuaril 2006. Seisuga 18.august 2006 on kostja arvelduskrediidi lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 5 147, 87 krooni, sellest põhiosa võlgnevus on 4 500 krooni, intressi võlgnevus 406, 22 krooni ja põhiosalt arvestatud viivise võlgnevus 241, 65 krooni. Pooled sõlmisid internetipanga hanza.net vahendusel 15.juunil 2004 väikelaenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale väikelaenu sumas 12 000 krooni tagastamise lõpptähtajaga 9.märts 2006 intressiga 18 % aastas. Kostja väikelaenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu 6.veebruari 2006 avaldusega üles. Kostja väikelaenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees seisuga 18.august 2006 on kokku 7 792, 18 krooni, mis koosneb järgmistest summadest: põhiosa võlgnevus 6 272, 81 krooni, intressivõlgnevus 834, 37 krooni, leppetrahv 300 krooni, viivised põhiosalt 370, 92 krooni ja viivised leppetrahvilt 14, 08 krooni.7.detsembril 2001 sõlmiti hageja, AS Hansa Liising Eesti ja kostja vahel Ego järelmaksukaardi kasutamise leping, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Ego järelmaksukaardi ning võimaldas kostjale krediidilimiiti tehingute teostamiseks 15 000 krooni ulatuses. Kostja Ego lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees nõuetekohaselt alates 1.augustist 2005 ei täitnud ning hageja oli sunnitud Ego lepingu lõpetama. Ego lepingutest tulenevad AS-i Hansa Liising Eesti õigused ja kohustused anti vastava lepinguga hagejale üle 23.detsembril 2003. Kostja Ego lepingust tulenev võlgnevus hageja ees seisuga 18.august 2006 on kokku 16 789, 54 krooni, mis koosneb järgmistest summadest: põhiosa võlgnevus 16 224, 19 krooni, intressivõlgnevus 165, 83 krooni, menetlustasu 374, 48 krooni, viivised põhiosalt 25, 04 krooni.

2 (3)

Neil asjaoludel nõuab AS Hansapank hagis A. K. vastu välja mõista VÕS § -de 8; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 103; 108 lg 1 alusel 29 729, 59 krooni ning viivis alates 19.augustist 2006 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras ( EKP intress + 7% aastas; hetkel määr 0,026% päevas). VÕS §-de 8 lg 2; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 103; 108 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS § -s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoolele kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 26 997 krooni, kõrvalnõuded 2 732, 59 krooni ning alates 19.augustist 2006 kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik:

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.