Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja on kohtuistungi kutse kätte saanud, kuid kohtuistungile ei ilmunud, jättes teatamata mõjuva põhjuse. TsMS § 410 alusel võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu määratud kohtuistungile. Kohus rahuldas hageja tagaseljaotsuse taotluse, sest hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel on 28.10.2002.a sõlmitud liitumisleping, millega pooled võtsid endale kohustused, mida kumbki pool pidi täitma. Liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Hagi asjaolude kohaselt, mida kostja ei vaidlustanud, hageja oma lepingulised kohustused täitis. Teenuse osutamise eest esitas hageja kostjale tasumiseks arved, mida kostja ei ole tasunud. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 1459.02 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 koosmõju kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Kostja on viivitanud lepinguliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale õiguse nõuda viivist. Hageja on arvestanud kostjale viivist lepinguga kokkulepitud määras, so 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Viivise arvestuse on hageja hagiavalduses esitanud. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumisega viivitanud, mistõttu on hageja arvestanud viivist 2259.98 krooni. Kuna viivis ületab põhivõla ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes on hageja vähendanud viivist 1459.02 kroonini. Kohus leiab samuti, et viivise summa on põhjendatud. Toimikus olevate andmete alusel on kostja viibinud vangis 20. detsembrist 2004, mida ise on samuti oma vastuses märkinud, kuni 20. septembrini 2006. Võlg on tekkinud jaanuari-, veebruari- ja märtsikuu eest 2003.a. Kostjal oli enne vangistust 19 kuud aega tasuda teenuse eest tähtaegselt, samuti võlgnevus ja vältida viivist, mida ta siiski ei teinud. Kostja ei ole teinud midagi viivise tekkimise ärahoidmiseks. Kuigi hageja on viivist vähendanud on viivis ikkagi põhjendatud juba sellega, et kostja oli oma tegevusetusega enne vangistust pikaajaliselt viivituses. Hageja nõue võla ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud (riigilõiv, õigusabi) kui ka asja läbivaatamise kulud (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.