Ärakiri
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-05-863
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. september 2006, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
OÜ Helmsman ( OÜ Kohtla Elamu õigusjärglane) hagi V. V.`i vastu 1345,75 krooni nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
12. september 2006
Menetlusosalised
Hageja:
OÜ Helmsman (RK X, asukoht: Tuuslari 15, Kohtla-Järve)
Hageja esindaja:
N. I.(volikirja alusel)
Kostja:
V. V. (IK X, elukohtX)
Resolutsioon
OÜ Helmsman hagi rahuldada. Välja mõista V. V.`ilt OÜ Helmsman kasuks võlgnevus 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) krooni 70 senti. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja välja mõista V. V.`ilt OÜ Helmsman kasuks menetluskulud kokku 105 (ükssada viis) krooni.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse kohaselt omandas kostja 30.04.1996.a sõlmitud ostu-müügi lepingu alusel korteri asukohaga X. Kuna elumaja korteriomanikud ei moodustanud korteriühistut ega valinud elamu majandamiseks muud vormi, siis kuni 31.12.2002.a teostas elamu haldamist hageja kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Kostjaga on eluruumi teenindamiseks sõlmitud 30.04.1996.a leping, mille punktide 2 ja 4 kohaselt kohustus kostja tasuma hageja igakuiselt jooksva kuu 15. kuupäevaks elumaja ehituskonstruktsioonide ja elamuosade teenindamise ja remondi eest vastavalt hageja poolt kinnitatud tariifidele. Kostja ei ole hageja poolt osutatud ja ostetud teenuste eest õigeaegselt tasunud Alates 30.04.1996.a kuni maja hooldamise üleandmiseni eluruumide omanikele 31.12.2002.a on kostjale arvestatud hooldus ja remondikulud põhisummas 14940,65 krooni, millest kostja on tasunud 13709,95 krooni. Seega moodustab kostja võlgnevus 31.12.2002.a seisuga hageja poolt osutatud teenuste eest 1230,70 krooni, millele vastavalt eluruumide teenindamise lepingu punkti 5 järgi on arvestatud viivis seisuga 31.12.2002.a summas 115 krooni. Kostja koguvõlgnevuseks on 1345,75 krooni. Hageja on kostjale teinud meeldetuletuse võlgnevuse kohta kohtusse pöördumise hoiatusega. Meeldetuletus on kostjale kätte antud, kuid kostja on jätnud selle tähelepanuta. Kostjaga on koostatud võlgnevuse graafik , mida viimane täitnud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista hooldus- ja halduskulud summas 1345,75 krooni ning riigilõivu summas 105 krooni. Hagi aluseks on TsK §-id 163, 173 lg 1 ja 174; EES §-id 15 lg 1, 151 lg 1, 2, 3, lg 2 ning lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108. Asja käik Kohus oma 29. juuni 2005 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) rahuldas hageja nõude täies ulatuses. Kostja esitas 19. juulil 2005 kohtule kaja menetluse taastamiseks. Vastuse kohaselt on ta tasunud igakuiselt korteriühistule 228 krooni, seega leiab kostja, et tal ei lasu võlgnevust hageja ees. Kohus taastas antud asjas menetluse. OÜ Helmsman on OÜ Kohtla Elamu õigusjärglane. Kohtuistung Kohtuistungil, mis toimus 12. septembril 2006 vähendas hageja esindaja haginõuet viiviste arvelt ning palus kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1230,70 krooni ning menetluskulud summas 105 krooni. Hageja esindaja selgituste kohaselt on poolte vahel sõlmitud hooldusleping, millest tulenevaid kohustusi kostja ei ole täitnud. Kostja selgitas, et ta on iga kuu maksnud korteriühistule. Kostja otsustas hagejale mitte maksta, kuna teatud ajal puudus tal korterist soojus. Kostja ei ole nõus võlgnevust tasuma.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on tuvastanud, et kostjale kuulub alates 30.04.1999 kahetoaline korter asukohaga Pärna 4012, Kohtla-Järve. Erastamise kohustatud subjekti ülesandeid maja hooldamisel täitis 25. aprillist 1996 kuni 31. detsembrini 2002 OÜ Kohtla Elamu. OÜ Kohtla Elamu lõpetas maja hooldamise
Hageja palub välja mõista eluruumi hooldustasu võlgnevus vastavalt eluruumide erastamise seadusele perioodi eesti 30. aprillist 1996 kuni 31. detsember 2002. Antud ajavahemikul tekkinud võlgnevus osas kohaldab kohus eluruumide erastamise seaduse (EES) §-ile 151 lg 1. Ajavahemikul 01.07.2001. a kuni 01.12.2001. a tekkinud võlgnevuse osas kohaldab kohus EES § 15 lg 1 ja KOS § 13 lg 1. Hooldustasu perioodil 30.04.1996 – 30.06.2001 Alates 27.03.1999 kuni 01.07.2001. a kehtinud EES § 151 lg 1 kohaselt korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumide omanik on kohustatud maksma halduskulude eest vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseni maksab eluruumi omanik halduskulude eest samadel alustel sama elamu eluruumide omanikega või vastavalt sama eluruumi eelmise omanikuga sõlmitud kokkuleppele. See regulatsioon paneb korteriomanikule kohustuse tasuda sõltumata hoolduslepingu olemasolust. Need korteriomanikud, kes olid sõlminud lepingu OÜ-ga Kohtla Elamu, kohustusid tasuma hagejale elamu hooldamise eest igakuuliselt kindla tariifi järgi. Kuivõrd EES § 151 lg 1 võrdsustab ilma hoolduslepinguta korteriomanikud lepingu sõlminud korteriomanikega, siis on ka ilma hoolduslepinguta korteriomanikud kohustatud tasuma hagejale elamu hooldamise eest igakuuliselt kindla tariifi järgi tingimusel, et tariif on mõistlik ja tasakaalustatud. Seda seisukohta on tunnustanud ka senine kohtupraktika Viru Ringkonnakohtu 30. aprilli 2003 otsuses nr 2-2-144/03 ja 22. detsembri 2003 otsuses tsiviilasjas nr 2-2-292/03. AS Kohtla Elamu nõukogu protokollidest nähtub, et kostjale arvestatud tariif oli 1996 aastal 2,50 kr/m2, hilisemad tariifide muutmistest teavitati elanikke suuliselt. Kohtu hinnangul vastavad nimetatud tariifid täielikult mõistlikkuse ja kohustuste tasakaalustatuse nõudele, kuivõrd tegemist on keskmise kohaliku elamuhaldusteenuse maksumusega. Seega on korteriomanik kohustatud maja haldajale tasuma vastavalt kinnitatud tariifidele. Lepingu punkti 4 alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt jooksva kuu 15. kuupäevaks. Tõendist hooldustasu võlgnevuse kohta /tl 23/ nähtub, et kostjale on arvestatud teenustasu ajavahemikul 30.04.1996.a kuni 31.12.2002.a ning võlgnevus moodustab summas 1345,75 krooni. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 173 lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 lg 1 sätestab, et ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. Hooldustasu perioodil 07.2001 – 07.2002 Antud ajavahemikul tekkinud võlgnevuse väljamõistmisel kohaldab kohus EES § 15 lg 1 ja KOS § 13 lg 1. EES § 15 lg 1 sätestab: elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kuulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Viidatud sätte alusel peab korteriomanik tasuma oma osa maja korrashoiuks tehtud hooldustöödest. Hooldustasu perioodil 07.2002 – 12.2002 Antud ajavahemikul kohaldab kohus 01. juulil 2002 jõustunud võlaõigusseadust (VÕS).
VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kooskõlas VÕS § 100 lg 1 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja väitis, et on pidevalt tasunud hooldustasu võlgnevust hagejale korteriühistu kaudu. Oma väite tõendamiseks kostjal tõendeid esitada ei olnud, et ta võlgnevust oleks maksnud korteriühistule ja selleks ei olnud ka seaduslikku alust. Kostja alates 01.01.2003 ongi kohustatud maksma korteriühisusele, kellele on antud üle maja hooldamine. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 29. augustil 2005. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja poolt nimetatud kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 105 krooni Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 142 lg 2, § 407 lg 1 ja 3, § 415, § 416, § 442 lg 1,§ 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2 rahuldab kohus hagi.
Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.