2-06-15458/3 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Julianuse Inkasso Agentuur ja kostja Y OÜ 10.03.2006 võla tunnistamise kokkuleppe nr 265127, milles kostja Y OÜ tunnistas oma võlga AS Julianuse Inkasso Agentuur ees seisuga 10.03.2006 summas 12 539,29 krooni. AS Julianuse Inkasso Agentuur ja kostja Y OÜ vahel 10.03.2006 sõlmitud kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on AS Julianuse Inkasso Agentuur ja kostja K.S. sõlminud 10.03.2006 käenduslepingu, mille alusel vastutab K.S. AS-i Julianuse Inkasso Agentuur ja Y OÜ vahel 10.03.2006 sõlmitud kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt kostja Y OÜ-ga, kuid mitte suuremas summas kui 25 000 krooni. Käenduslepingu järgi on võlausaldajal juhul, kui kostja Y OÜ ei täida eelnimetatud kokkuleppest tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, õigus nõuda kohustuse täitmist omal äranägemisel kas põhivõlgnikult või käendajalt või mõlemalt ühiselt. Käenduslepingu järgi on käendaja kohustatud täitma Y OÜ poolt täitmata kohustused 14 kalendripäeva jooksul arvates AS Julianuse Inkasso Agentuur poolt sellekohase kirjaliku teate saatmisest. Kuivõrd Y OÜ ei täitnud kokkuleppest tulenevaid kohustusi, siis nõudis AS Julianuse Inkasso Agentuur 08.05.2006 saadetud teadetega nii põhivõlgnikult kui käendajalt kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt 22.05.2006, kuid kostjad ei ole võlgnevust tasunud. 02.06.2006 on AS Julianuse Inkasso Agentuur loovutanud nõude koos selle täitmist tagava käendusega hagejale OÜ X . Neil asjaoludel nõuab hageja kostjatelt solidaarselt võla 12 539,29 krooni ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste 4012,56 krooni, kokku 16 551,85 krooni väljamõistmist. Samuti nõuab hageja kostjatelt solidaarselt hagi esitamise ajaks (19.06.2006) mittesissenõutavaks muutunud viiviste arvestusega 0,5% päevas kostjate poolt täitmata põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, kuid täiendavalt mitte rohkem kui 8448,15 krooni väljamõistmist. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 113 lg 1; 142 lg 1; 145; 164 lg 1; 167 lg 1; TsMS §-le 367. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni ja õigusabikulu 3540 krooni, kokku 4540 krooni. Kostjate vastuväited Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 27.06.2006 kohustas kohtunik kostjaid vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 23), hoiatades samas, et kui kostjad kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja Y OÜ-le 29.06.2006 (tl 24) ja kostja K.S. 14.08.2006 (tl 28). Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule võla tunnistamise kokkuleppe, käenduslepingu, teatised koos tähitud posti kviitungitega, teatised nõude loovutamise kohta (tl 8-15).

VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja p 6; 108 lg 1; 113 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS § 145 lõikele 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 167 lg 1 kohaselt lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 16 551,85 krooni välja mõista. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista ka hagi esitamise ajaks (19.06.2006) mittesissenõutavaks muutunud viivised 0,5% päevas kostjate poolt täitmata põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 8448,15 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 173 lg 1, 3 alusel kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni (tl 3) ja õigusabikulu 3540 krooni (tl 22); seega kokku 4540 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.