Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-123-16 Tartu, 19. aprill 2017 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet Tampuu Swedbank AS-i hagi Olev Liiveri (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo vastu nõude tunnustamiseks Olev Liiveri pankrotimenetluses Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-10690 Swedbank AS-i kassatsioonkaebus 3500 eurot Hageja Swedbank AS, esindajad vandeadvokaadid Paul Varul ja Kedli Anvelt Kostja Olev Liiveri (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo 13. märts 2017. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-10690. Tühistada Pärnu Maakohtu 5. oktoobri 2015. a otsus samas asjas osas, milles ei tunnustatud Swedbank AS-i nõuet Olev Liiveri (pankrotis) pankrotimenetluses 750 euro ulatuses esimese järgu nõudena.
2.Rahuldada hagi osaliselt ja tunnustada Swedbank AS-i nõuet Olev Liiveri (pankrotis) pankrotimenetluses 750 euro ulatuses esimese järgu nõudena.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada.
4.
Menetluskulud maakohtus jätta 95% ulatuses Swedbank AS-i kanda ja 5% ulatuses Olev Liiveri (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus jätta tervikuna Olev Liiveri (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo kanda.
1.Swedbank AS (hageja) esitas 16. juulil 2015 Pärnu Maakohtule Olev Liiveri (pankrotis, võlgnik) pankrotihalduri Ly Müürsoo (kostja) vastu hagi, milles palus tunnustada hageja 13 756 euro 67 sendi suurust nõuet võlgniku pankrotimenetluses esimese järgu nõudena. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja väitel võlgneb võlgnik talle laenulepingute alusel kokku 13 756 eurot 67 senti. Nõuded olid tagatud hüpoteegiga korteriomandile. 25. novembril 2013 esitas hageja kohtutäiturile täitmisavalduse,
milles palus pöörata laenulepingutest tulenev 12 801 euro 3 sendi suurune nõue täitmisele ja rahuldada see korteriomandi sundenampakkumisest saadava raha arvel. Korteriomand võõrandati enampakkumisel 20. jaanuaril 2015 hinnaga 1500 eurot, millest 750 eurot vastab võlgnikule kuulunud osale. Pärast korteriomandi sundenampakkumist esitas võlgnik kohtule pankrotiavalduse ja
18.märtsil 2015 kuulutati välja võlgniku pankrot. Kuna kohtutäitur ei jõudnud enampakkumisest laekunud raha hagejale üle kanda, hoiustati võlgniku osale vastav 750 eurot kohtutäituri kontol. Pärast pankrotimenetluse algatamist kanti kõnealune raha halduri kontole. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses 13 756 euro 67 sendi suuruse nõude, soovides selle tunnustamist esimese järgu nõudena. 22. juunil 2015 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas pankrotihaldur hageja nõude rahuldamisjärgule vastuväite ja nõuet tunnustati teise järgu nõudena. Hageja nõue on esimese järgu nõue, sest tal oli pankroti väljakuulutamise ajal võlgniku vastu pandiga tagatud nõue, mille rahuldamiseks võõrandati täitemenetluses pandiese. Hagejal kui pandipidajal on õigus saada oma nõue rahuldatud pandieseme müügist laekunud raha arvel eelisjärjekorras. Üksnes asjaolu, et pankrotimenetlus algas enne, kui täitemenetluses jõuti pandipidajale väljamakse teha, ei muuda olematuks pandipidaja õigust saada vähemalt pandieseme müügist laekunud raha ulatuses oma nõue esimeses järgus tunnustatud.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ning palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja väitel ei olnud pankroti väljakuulutamise ajal ehk 18. märtsil 2015 võlgniku pankrotivara hulgas enam hageja kasuks seatud hüpoteegiga koormatud korteriomandit. Pankrotiseaduse (PankrS) § 101 lg 1, § 103 lg 2 teise lause ja § 153 lg 2 järgi on haldur kohustatud kontrollima pandiõiguse olemasolu ja kuna võlgniku pankrotimenetluses ei olnud enam pandieset, mida haldur oleks saanud müüa, ei saanud hageja nõuet tunnustada esimese rahuldamisjärgu nõudena.
3.Pärnu Maakohus jättis 5. oktoobri 2015. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, neid summaliselt kindlaks määramata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võõrandas kohtutäitur hüpoteegiga koormatud korteriomandi enampakkumisel enne pankrotimenetluse algatamist. Kuigi PankrS § 153 lg 2 järgi rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud seaduses sätestatud väljamaksed, ei olnud võlgniku pankrotimenetluses enam pandieset, mida haldur saanuks müüa ja mille müügist saadud raha ulatuses saanuks tunnustada hageja nõuet esimese järgu nõudena. Pandiese müüdi enampakkumisel enne pankroti väljakuulutamist ja nõuet ei saa tunnustada esimese järgu nõudena.
4.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning hagi rahuldada ja tunnustada tema nõuet võlgniku pankrotimenetluses 750 euro ulatuses esimese järgu nõudena. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. juuni 2016. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid. Õige on maakohtu seisukoht, et hageja nõuet ei saa tunnustada esimese järgu nõudena, kuna pankrotivara hulgas ei ole vara, mida koormaks hageja kasuks seatud pandiõigus. Hageja on apellatsioonkaebuses muutnud oma nõuet, paludes esialgsest 13 756 euro 67 sendi suurusest nõudest tunnustada esimese järgu nõudena üksnes 750 euro suurust osa ehk summat, mis laekus võlgniku vara müügist enne pankrotimenetluse algust ja oleks tulnud maksta välja hagejale, kuid mis pärast pankrotimenetluse algatamist kanti üle pankrotihalduri kontole. Selles olukorras võib hagejal olla õigus nõuda vara välistamist pankrotivarast PankrS § 123 lg 5 p 2 järgi, kuid hageja ei saa nõuda oma nõude tunnustamist esimese järgu nõudena.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja tunnustada hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses 750 euro ulatuses esimese järgu nõudena. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja arvates on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et hageja nõuet ei saa tunnustada esimese järgu nõudena. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti PankrS § 153 lg 1 p 1 ja lg-t 2. Hageja kui pandipidaja õiguste kaitseks tuleb hagejat käsitada võlgniku täitemenetlusele järgnevas pankrotimenetluses samamoodi nagu siis, kui täitemenetlust ei oleks olnud ja korteriomand oleks võõrandatud pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses asendab pandieset selle võõrandamisel saadud ja haldurile üle kantud raha, mille arvel tuleb kõigepealt rahuldada pandipidaja nõue. Hagejal ei ole korteriomandi müügist saadud 750 euro suhtes vara välistamise nõuet PankrS § 123 alusel. Täitemenetluses saadud raha ei ole hageja omandis ja selle välistamist ei saa nõuda. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses oma nõuet muutnud. Hageja taotles küll nõude tunnustamist esimese järgu nõudena algsega võrreldes väiksemas ulatuses, kuid see ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 4 p 2 kohaselt hagi muutmine.
7.Kostja ei ole hageja kassatsioonkaebusele vastanud.
8.Riigikohtus asja lahendanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis 20. detsembri 2016. a määrusega asja lahendamiseks üle tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu tervikuna ning maakohtu otsus osas, milles ei tunnustatud hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses 750 euro ulatuses esimese järgu nõudena. Kolleegium saab hagi apellatsioonkaebuses vaidlustatud ulatuses TsMS § 691 p 5 alusel rahuldada ning tunnustada hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses 750 euro ulatuses esimese järgu nõudena. Hageja kassatsioonkaebus rahuldatakse.
10.Kohtud leidsid, et olukorras, kus võlausaldaja kasuks seatud hüpoteegiga koormatud korteriomand on võõrandatud täitemenetluses enne võlgniku pankroti väljakuulutamist, kuid müügist laekunud raha ei ole enne pankroti väljakuulutamist veel jõutud pandipidajast võlausaldajale üle kanda, ei ole pankroti väljakuulutamise ajal pankrotivara hulgas enam vara, mida koormaks hüpoteek pandipidaja kasuks, ja seepärast ei saa pandipidaja nõuet tunnustada pankrotimenetluses esimese järgu nõudena. Kolleegium eeltooduga ei nõustu ja leiab, et õige on hageja seisukoht, mille kohaselt asendab pankrotimenetluses pandieset selle võõrandamisel saadud raha. Samuti on õige hageja seisukoht, et pandipidaja õiguslik seisund ei saa sõltuda sellest, kas võlgniku pankrot kuulutatakse välja enne seda, kui täitur jõuab müügitulemi võlausaldajale üle kanda, või pärast seda. Eeltoodud põhjustel ei ole pandipidajast võlausaldajal ka ringkonnakohtu otsuses märgitud vara pankrotivarast välistamise nõuet PankrS § 123 alusel. Seega asendab hüpoteegiga koormatud korteriomandit praegusel juhul korteriomandi müügist sundenampakkumisel laekunud 750 eurot, mille kohtutäitur kandis üle pankrotihaldurile. Kohtud on andnud asjaoludele eksliku õigusliku hinnangu ning kohaldanud vääralt PankrS § 123, § 153 lg 1 p 1 ja lg-t 2 ning ringkonnakohtu otsus tuleb seetõttu tühistada ja osaliselt tuleb tühistada ka maakohtu otsus.
11.Asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ei ole vaidluse all, tegu on üksnes õigusliku küsimusega. Seetõttu saab kolleegium ise asja lahendada ja tunnustada hageja nõuet apellatsioonkaebuses taotletud ulatuses ehk 750 euro ulatuses võlgniku pankrotimenetluses esimese järgu nõudena. Kolleegium rahuldab hagi osaliselt. Kolleegiumi arvates vaidlustas hageja maakohtu otsuse osaliselt. Maakohtus nõudis hageja oma nõude tunnustamist võlgniku pankrotimenetluses esimese järgu nõudena 13 756 euro 67 sendi ulatuses (vt otsuse p 1), apellatsioonkaebuses aga 750 euro ulatuses (vt otsuse p 4). Seega ei vaidlustanud hageja maakohtu otsust ulatuses, milles ta palus tunnustada oma nõuet võlgniku pankrotimenetluses esimese järgu nõudena 750 eurot ületavas ulatuses (s.o 13 006 euro 67 sendi ulatuses). Selles osas on otsus jõustunud.
12.Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb poolte menetluskulud maakohtus jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt rahuldatud osaga. Hagiavalduses ja nõudeavalduses märkis hageja nõude suuruseks, mille tunnustamist ta esimese järgu nõudena taotles, 13 756 eurot 67 senti. Kuna Riigikohus tunnustab hageja nõuet esimese järgu nõudena apellatsioonkaebuses taotletud ulatuses, s.o 750 euro ulatuses, tuleb vastavalt nõude tunnustamise ulatusele jaotada ka menetluskulud maakohtus. Kuna hageja esialgu taotletud ulatusest tunnustatakse esimese järgu nõudena ca 5% ja ca 95% ulatuses jääb nõue esimese järgu nõudena tunnustamata, jaotab kolleegium menetluskulud maakohtus selliselt, et 5% menetluskuludest jääb kostja kanda ja 95% menetluskuludest hageja kanda. Kuna hageja kassatsioonkaebus rahuldatakse ja sisuliselt rahuldatakse ka tema apellatsioonkaebus, jäävad poolte menetluskulud apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt kostja kanda.
Maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindaks, seega ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks ka Riigikohus. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.
13.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.