Eesistuja Ants Kull, liikmed Kai Kullerkupp ja Kalev Saare
Kohtuasi
Kädi Alti pankrotimenetlus. kinnitamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Lundet määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Võlgnik Kädi Alt (pankrotis), pankrotihaldur Ly Müürsoo Võlausaldaja osaühing Lundet, lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Tark Võlausaldaja Karol Kampus, lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Prükk Võlausaldaja Overstar Group OÜ (pankrotis), pankrotihaldur Erik Savi Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, lepinguline esindaja Olga Šulgina Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), lepinguline esindaja Maris Toomessalu Võlausaldaja Valeri Roop
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võlausaldajate
nimekirja
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-281 osas, milles ringkonnakohus rahuldas Karol Kampuse ja Overstar Group OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Erik Savi määruskaebused ja vastuväited osaühingu Lundet nõudele 227 956 euro 49 sendi ulatuses ning tühistas selles osas Pärnu Maakohtu 21. juuni 2024. a määruse samas tsiviilasjas ja tegi uue määruse, millega tunnustas osaühingu Lundet nõuet 40 704 euro 85 sendi ulatuses pankrotiseaduse § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus ning kinnitas sellisena Kädi Alti pankrotimenetluses võlausaldajate nimekirja ja jaotised, samuti menetluskulusid puudutavas osas.
2.Saata asi tühistatud osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Rahuldada osaühingu Lundet määruskaebus.
2-22-281
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus kuulutas 18. märtsi 2022. a määrusega välja Kädi Alti (võlgnik) pankroti ja nimetas võlgniku pankrotihalduriks Ly Müürsoo (pankrotihaldur).
2.Pankrotihaldur esitas 23. veebruaril 2024 maakohtule kinnitamiseks võlgniku pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirja. Nimekirja kohaselt esitasid kuus võlausaldajat võlgniku vastu nõudeid kogusummas 3 762 988 eurot 14 senti.
2.1.Osaühing Lundet (võlausaldaja I) esitas 22. märtsil 2022 võlgniku pankrotimenetluses tunnustamiseks hüpoteegiga tagatud nõude 130 000 eurot ja pandiga tagamata nõude 138 661 eurot 34 senti. Võlausaldaja I märkis nõudeavalduses, et tema nõuded võlgniku vastu tulenevad võlgniku ja võlausaldaja I vahel 18. augustil 2021 sõlmitud notariaalsest võlatunnistusest, millega võlgnik kohustus võlausaldajale I tasuma 225 218 eurot 82 senti hiljemalt 1. detsembriks 2021, samuti võlausaldaja I poolt võlgnikule tema kirjalikul taotlusel tehtud kolmest eraldi väljamaksest kogusummas 5250 eurot. Nõudeavalduse esitamise hetkeks oli põhinõudelt muutunud sissenõutavaks ka viivis 8192 eurot 52 senti. 130 000 euro ulatuses on võlausaldaja I nõue tagatud hüpoteegiga, mis on kinnistusraamatusse seatud võlgniku ja Toomas Kiisküla ühisomandisse, võlgniku ainuomandisse ning Toomas Kiisküla ainuomandisse kuuluvatele kaasomandi mõttelistele osadele Tartus Elva 25 asuvast kinnisasjast.
2.2.Võlausaldaja I oli 19. jaanuaril 2022 algatanud täitemenetluse (täiteasja nr 022/2022/1027) Elva 25 asuva kinnisasja mõtteliste osade võõrandamiseks. Võlgniku pankrotimäärusega jäi rahuldamata võlausaldaja I taotlus lubada pankrotimenetluse ajal jätkata võlgniku suhtes toimuvat täitemenetlust. Võlausaldaja I esitas 4. aprillil 2022 määruskaebuse, milles palus selles osas pankrotimääruse tühistada ning lubada jätkata võlgniku suhtes toimuvat täitemenetlust. Enne määruskaebuse lahendamist võttis 13. aprillil 2022 toimunud võlgniku võlausaldajate esimene üldkoosolek vastu otsuse, et kui täitemenetlus võlgniku suhtes pankrotimenetluse ajal ei jätku, võõrandavad pankrotihaldur ja kohtutäitur Tartus Elva 25 asuva kinnisasja mõttelised osad ühisel enampakkumisel selliselt, et müügitulemist 1⁄2 laekub kohtutäituri kontole ja 1⁄2 võlgniku pankrotivarasse.
2.3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. mai 2022. a määrusega võlausaldaja I määruskaebuse ja taotluse võlgniku suhtes täitemenetluse jätkamiseks rahuldamata. Kohtutäitur Elin Vilippus avaldas seejärel Tartus Elva 25 asuva kinnisasja mõtteliste osade enampakkumiste teated ning kinnisasja mõttelised osad müüdi kohtutäituri ja pankrotihalduri ühiselt korraldatud enampakkumistel 230 200 euro eest. Müügitulemist 1⁄2 ehk 115 100 eurot kandis kohtutäitur võlgniku pankrotivara hulka. Ülejäänud summast 104 891 eurot 13 senti kandis kohtutäitur võlausaldajale I hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
2.4.Võlausaldaja I nõude vaidlustasid tervikuna Karol Kampus (võlausaldaja II) ja Overstar Group OÜ (pankrotis; võlausaldaja III) pankrotihaldur Erik Savi.
3.Pärnu Maakohus kinnitas 21. juuni 2024. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nimekirja, jättis rahuldamata võlausaldaja I nõudele esitatud vastuväited ning tunnustas võlausaldaja I nõuet 22 597 euro 98 sendi ulatuses pandiga tagatud nõudena pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 1 mõttes ja 141 172 euro 23 sendi ulatuses muu tähtaegselt esitatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 mõttes.
2(5)
2-22-281 Maakohus ei nõustunud võlausaldaja II ja võlausaldaja III pankrotihalduri vastuväidetega võlausaldaja I nõude tunnustamisele. Maakohus märkis, et võlausaldaja I nõue on tagatud 130 000 euro suuruse hüpoteegiga. PankrS § 1003 lg 4 p 2 järgi loetakse kinnistusraamatusse kantud pandiõigus kaitsmiseta tunnustatuks, mis tähendab, et pankrotihalduril ei ole õigust seda hinnata ning ta on kohustatud kandma selle võlausaldajate nimekirja. Kuivõrd võlausaldaja hüpoteegiga tagatud nõue rahuldati täitemenetluses 104 891 euro 13 sendi ulatuses, on võlausaldaja I pandiga tagatud nõude suuruseks pärast PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksete tegemist 22 597 eurot 98 senti.
4.Võlausaldaja II ja võlausaldaja III pankrotihaldur esitasid määruskaebused, milles palusid maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis nende vastuväited võlausaldaja I nõudele rahuldamata ning tunnustas võlausaldaja I nõuet 22 597 euro 98 sendi ulatuses pandiga tagatud nõudena ja 141 172 euro 23 sendi ulatuses muu tähtaegselt esitatud nõudena. Võlausaldaja II ja võlausaldaja III pankrotihaldur palusid teha asjas uue määruse, millega rahuldada võlausaldaja I nõudele esitatud vastuväited ning jätta võlausaldaja I nõue tervikuna tunnustamata.
5.Võlausaldaja I vaidles määruskaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
6.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27. juuni 2025. a määrusega võlausaldaja II ja võlausaldaja III pankrotihalduri määruskaebused osaliselt ning tühistas maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis rahuldamata võlausaldaja II ja võlausaldaja III pankrotihalduri vastuväited võlausaldaja I nõudele ja tunnustas võlausaldaja I nõuet 40 704 eurot 85 senti ületavas osas, sh osaliselt pandiga tagatud nõudena. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega rahuldas võlausaldaja II ja võlausaldaja III pankrotihalduri vastuväited võlausaldaja I nõudele 227 956 euro 49 sendi ulatuses ja tunnustas võlausaldaja I nõuet 40 704 euro 85 sendi ulatuses muu tähtaegselt esitatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 mõttes. Ringkonnakohus luges võlausaldaja I nõude põhjendatuks 145 595 euro 98 sendi ulatuses. Ringkonnakohus leidis, et võlausaldaja I nõuet ei saa siiski kogu eelnimetatud ulatuses tunnustada, sest see on osaliselt võlgniku vara arvel ehk Tartus Elva 25 asuva kinnisasja mõtteliste osade võõrandamise tulemusel rahuldatud. Ringkonnakohus tuvastas, et võlausaldaja I sai enampakkumiste müügitulemist kokku 104 891 eurot 13 senti. Seega tuleb võlausaldaja I nõuet tunnustada 40 704 euro 85 sendi ulatuses (145 595 eurot 98 senti – 104 891 eurot 13 senti). Kuivõrd võlausaldaja I nõuet ei õnnestunud ülejäänud osas enampakkumiste müügitulemist rahuldada ning tema kasuks seatud hüpoteek on enampakkumiste lõppemise järel kinnistusraamatust kustutatud, ei saa hüpoteek võlausaldaja I nõuet enam tagada ja võlausaldaja I nõuet tuleb seetõttu tunnustada tervikuna muu tähtaegselt esitatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 mõttes.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Võlausaldaja I esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada osas, milles ringkonnakohus rahuldas võlausaldaja II ja võlausaldaja III pankrotihalduri vastuväited võlausaldaja I nõudele 227 956 euro 49 sendi ulatuses ja tunnustas võlausaldaja I nõuet 40 704 euro 85 sendi ulatuses muu tähtaegselt esitatud nõudena. Võlausaldaja I palub tühistatud osas teha uue 3(5)
2-22-281 määruse, millega tunnustada võlausaldaja I nõuet 22 597 euro 98 sendi ulatuses pandiga tagatud nõudena ning 20 617 euro 76 sendi ulatuses muu tähtaegselt esitatud nõudena. Alternatiivselt palub võlausaldaja I saata asja tühistatud osas tagasi alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Võlausaldaja I ei vaidlusta ringkonnakohtu määrust osas, milles kohus leidis, et võlausaldaja I nõue on põhjendatud 145 595 euro 98 sendi ulatuses. Võlausaldaja I on seisukohal, et kuivõrd Tartus Elva 25 asuva kinnisasja mõttelised osad müüdi hinnaga 230 200 eurot ning võlausaldaja I kasuks seatud hüpoteegi suurus oli 130 000 eurot, peab võlausaldaja I saama oma põhjendatud nõude hüpoteegisumma ulatuses rahuldatud. Kuna enampakkumiste müügitulemist laekus võlausaldajale I üksnes 104 891 eurot 13 senti, tuleb ülejäänud hüpoteegisumma ulatuses võlausaldaja I nõue rahuldada enampakkumiste müügitulemist pankrotivarasse laekunud summa arvel ehk tunnustada nõuet pandiga tagatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes. Lähtuda tuleb PankrS § 153 lg 21 regulatsioonist, mille kohaselt pandieseme müügist saadud rahaks loetakse ka raha, mille kohtutäitur kannab pankrotivara hulka. See põhimõte kohaldub ka juhul, kui kohtutäitur ja pankrotihaldur müüvad vara ühiselt. Hetkel ei ole pankrotihaldur enampakkumiste müügitulemist võlgniku pankrotivara hulka kantud summa arvel võlausaldajale I ühtegi väljamakset teinud.
9.Võlausaldaja II ja võlausaldaja III pankrotihaldur vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Teised menetlusosalised ei avaldanud määruskaebuse suhtes sisulisi seisukohti.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega rahuldas võlausaldaja II ja võlausaldaja III pankrotihalduri vastuväited võlausaldaja I nõudele 227 956 euro 49 sendi ulatuses ja tunnustas võlausaldaja I nõuet 40 704 euro 85 sendi ulatuses muu tähtaegselt esitatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 mõttes, samuti menetluskulusid puudutavas osas. Asi tuleb tühistatud osas saata TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel tagasi Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Võlausaldaja I määruskaebus rahuldatakse.
11.Küsimus on selles, kas võlausaldaja nõuet saab osaliselt pidada pandiga tagatud nõudeks PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes olukorras, kus võlausaldaja kasuks seatud hüpoteek on enampakkumise tulemusel enne võlausaldajate nimekirja kinnitamist kinnistusraamatust kustutatud, kuid võlausaldaja pandiga tagatud nõuet ei olnud tervikuna võimalik enampakkumise müügitulemi arvel rahuldada, sest osa müügitulemist laekus võlgniku pankrotivara hulka.
12.Ringkonnakohus leidis, et võlausaldaja I nõuet ei saa kirjeldatud olukorras tunnustada pankrotimenetluses pandiga tagatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes. Ringkonnakohus põhjendas oma seisukohta sellega, et kui võlausaldaja kasuks seatud hüpoteek on enampakkumiste järel kinnistusraamatust kustutatud, ei saa hüpoteek võlausaldaja nõuet enam tagada ja nõuet tuleb seetõttu tervikuna tunnustada muu tähtaegselt esitatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 mõttes (ringkonnakohtu määruse p 30.4). Kolleegium ringkonnakohtu põhjendusega ei nõustu.
13.PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel rahuldatakse pankrotimenetluses esimeses järgus pandiga tagatud tunnustatud nõuded. PankrS § 153 lg 4 esimese lause kohaselt ulatuses, milles pandiga tagatud nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, rahuldatakse see koos teise rahuldamisjärgu nõuetega. Iseenesest on õige, et kui enampakkumisel müüakse nõude katteks hüpoteegiga koormatud kinnisasi, kustutatakse hüpoteek pärast müüki kinnistusraamatust (vt PankrS § 139 lg-d 2 ja 4; täitemenetluse seadustiku (TMS) § 158 lg 3; vt ka RKTKm 08.11.2017, 4(5)
2-22-281 2-16-16048/16, p 12.2; RKTKo 28.09.2011, 3-2-1-60-11, p 18). Ringkonnakohus on aga tähelepanuta jätnud PankrS § 153 lg 21 esimeses lauses sätestatu, mille kohaselt pandieseme müügist saadud rahaks loetakse ka raha, mille kohtutäitur kannab pankrotivara hulka PankrS § 17 lg 4 või TMS § 511 lg 2 alusel. Kui kohtu otsusel korraldab kohtutäitur enampakkumise sõltumata pankroti väljakuulutamisest, kannab kohtutäitur TMS § 511 lg 2 kohaselt pankrotivara hulka enampakkumise müügitulemist summa, millest on maha arvatud kohtutäituri tasu ja täitekulud. Kuigi käesolevas asjas otsustasid kohtud mitte jätkata täitemenetlusega pankrotimenetluse ajal, on asjas tuvastatud, et võlgniku vara müüsid pankrotihaldur ja kohtutäitur ühiselt, seejuures laekus kogu müügitulem kohtutäituri kontole. Sellest tulenevalt on kolleegiumi hinnangul summa, mille kohtutäitur kandis enampakkumiste müügitulemist võlgniku pankrotivarasse, pandieseme müügist saadud raha PankrS § 153 lg 21 esimese lause tähenduses. Pandieseme müügist saadud raha asendab pankrotimenetluses pandieset (vt RKTKo 19.04.2017, 3-2-1-123-16, p 10). Teisisõnu, kui kohtutäitur müüb pandiesemeks oleva vara maha täitemenetluses ja kannab pärast müügitulemist saadud raha pankrotivara hulka, ei kaota see pandiga tagatud võlausaldaja jaoks pandi staatust. Seega ulatuses, milles võlausaldaja I hüpoteegiga tagatud nõue jäi enampakkumise müügitulemist rahuldamata, asendab hüpoteegiga koormatud kinnisasja mõttelisi osasid praegusel juhul mõtteliste osade müügist enampakkumisel laekunud raha, mille kohtutäitur kandis pankrotivara hulka. Võlgniku vara võõrandamine väljaspool pankrotimenetlust nii enne kui ka pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist ei tohi kahjustada võlausaldajate individuaalseid ega kollektiivseid huvisid. Seejuures ei saa pandipidajast võlausaldaja õiguslik positsioon sõltuda sellest, millal müüakse pandiga tagatud vara.
14.Lähtudes eeltoodud seisukohtadest on ekslik ringkonnakohtu põhjendus selle kohta, miks võlausaldaja I nõuet ei saa pankrotimenetluses tunnustada pandiga tagatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes. Ringkonnakohus ei ole määruses käsitlenud kõiki asjakohaseid materiaalõiguse norme, jättes tähelepanuta PankrS § 153 lg 21 esimeses lauses sätestatu, ning see on kaasa toonud ebaõige lahendi. Sellega on rikutud TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud põhjendamiskohustust, mis on TsMS § 695 ja § 669 lg 1 p 5 järgi menetlusõiguse normi oluline rikkumine. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus osaliselt tühistada ja asi tuleb tühistatud osas saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus uuesti hindama, kas võlausaldaja I nõuet on tema taotletud ulatuses võimalik pankrotimenetluses tunnustada pandiga tagatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes.
15.Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et PankrS § 1003 lg 4 p 2 alusel loetakse pankrotimenetluses kaitsmiseta tunnustatuks hüpoteek kui pandiõigus, mitte hüpoteegiga tagatud nõue. Kuivõrd hüpoteek kehtib ka ilma tagatava nõudeta (vt asjaõigusseaduse § 325 lg 4), saab selle lugeda PankrS § 1003 lg 4 p 2 alusel kaitsmiseta tunnustatuks. Samas ainuüksi hüpoteegi olemasolust ei tulene võlausaldajale nõudeid võlgniku vastu, mistõttu tuleb hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu ja põhjendatust pankrotimenetluses eraldi sisuliselt hinnata.
16.Kuna määruskaebus rahuldatakse ning ringkonnakohtu määrus tühistatakse ka menetluskulusid puudutavas osas ja asi saadetakse tagasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb Riigikohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.