2-17-3594/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

1.1.Kinnisvara Võlgnik on L M (ik XXX) kaaspärijana omandanud korteriomandi, registriosa number 3150108, asukoht XXX, Ida-Virumaa, üldpind 43,80 m2. Korteriomand kuulub võlgniku ja L M kaaspärija B M ühisomandisse. Käesoleval hetkel on korteriomanikuna kinnistusraamatusse kantud endiselt L M. Kinnistusosakonna andmetel on korteriomandi pärijatele tehtud ettekirjutus omanikukande parandamiseks, kuid omanikukanne on senini muutmata. Võlgnikule kuuluv korter on väga halvas sanitaarses ja ehituslikus seisundis ning vajab kapitaalremonti. Korteris on välja lülitatud vesi, gaas ja elekter. Sillamäe Sotsiaalabiamet on hinnanud korteri elamiskõlbmatuks ja andnud võlgnikule elamiseks sotsiaalpinna. Korter on 2-toaline. Korteriühistut majas moodustatud ei ole. Samal tänaval müüakse portaalis www.city24.ee aruande koostamise seisuga XXX korterit. Võlgnikule kuuluva korteriga analoogses seisundis korterit müügiportaalis ei nähtu, mistõttu ei saa korteri hindamisel otseselt aluseks võtta samas piirkonnas müüdavate korterite keskmist hinda. Käesoleval juhul tuleb ka arvestada, et tegemist on ühisomandis oleva korteriga, mis vähendab märkimisväärselt korteri väärtust. Lisaks mõjutab korteri väärtust korteril lasuv majandamiskulude võlgnevus. Pankrotivara müük toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades pankrotiseaduses ettenähtud erisusi. Korteriomandiseaduse § 13 lg 4 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Korteriomandiseaduse § 13 lg 5 reguleerib, et kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu. Eelnevat arvesse võttes hindab ajutine haldur korteri väärtuseks hinnanguliselt 800 eurot ja võlgnikule kuuluva korteriomandi osa väärtuseks 400 eurot. Samas ei ole ajutise halduri hinnangul ka välistatud, et võlgnikule kuuluvat korteriomandit ei õnnestu mõistliku tähtaja jooksul pankrotimenetluses müüa. Ehitisregistri andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud ehitisi kui vallasasju.

2-17-3594 Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus alalise iseloomuga ning esineb pankrotisituatsioon. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud aastal 2015. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on mittetöötamine ja sellest tulenevalt sissetuleku puudumine oma kohustuste täitmiseks. Maksejõuetust ei ole tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Tulenevalt eelnevast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas, pankrotivara hulgas puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Käesoleval juhul on võlgnik esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning praeguses menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Eelnevast tulenevalt teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja füüsilise isiku V M pankrot. Aruanne tööst ajutise haldurina Võlgnikule kuuluvate varade ja kohustuste kindlakstegemiseks ja seadusest tulenevate ajutise halduri kohustuste täitmiseks viis ajutine pankrotihaldur läbi järgmised toimingud:

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 ja lg 4 kohaselt, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik ning seega tuleb eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetust kinnitab ka ajutise halduri aruanne, mille kohaselt arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varade väärtus on kokku hinnanguliselt 400 eurot ning võlgniku kohustused moodustavad kokku 4 963,56 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning seetõttu tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlgniku pankroti kuulutab kohus välja 18. aprillil 2017 kell 16.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Kristi Relvik, kes esitas kohtuistungil kohtule sellekohase nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 04. mail 2017 kell 16:00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus 6(8)

Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks 9,75 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 80 eurot. Aruande kohaselt jätab ajutine haldur ajutise halduri poolt kantud kulud halduri büroo kanda. Võlgnik ajutise halduri tasu osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada 9,75 töötunni eest 780 eurot. Ajutine haldur palub välja mõista ajutise halduri tasu osaliselt pankrotivarast summas 383 eurot, millele lisandub käibemaks 76,60 eurot, kokku 459,60 eurot ning osaliselt summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest (kuna pankrotivarast ei piisa ajutise halduri tasu maksmiseks). Seega ajutine haldur taotleb määrata ajutise halduri tasu summas 397 eurot riigi vahenditest. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus asub seisukohale, et riigi vahenditest ajutise halduri tasu hüvitamiseks PankrS § 23 lg 4 alusel puudub alus, kuivõrd PankrS § 23 lg 4 kohaselt riigi vahenditest kuulub ajutise halduri tasu hüvitamisele vaid juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Käesolevas tsiviilasjas on võlgniku pankrot välja kuulutatud ning puuduvad alused ajutise halduri tasu hüvitamiseks riigi vahendites. Ajutise halduri tasu on PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt pankrotimenetluse kulu ning peale pankroti väljakuulutamist makstakse ajutise halduri tasu välja pankrotivarast (PankrS § 146 lg 1 p 4). 7(8)

2-17-3594 Lähtudes eeltoodust jätab kohus ajutise halduri taotluse hüvitada võlgniku ajutise halduri tasu osaliselt riigi vahenditest rahuldamata. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PanrS § 65 lg1-1 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise üle kanda ajutise halduri büroole. Võlgniku pankrotivarast tuleb välja mõista OÜ Advokaadibüroo Kristi Relvik kasuks ajutise halduri tasu 936 eurot (koos käibemaksuga). Viivitamatu täitmine PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Teate avaldamine Vastavalt PankrS § 33 lg 1, lg 2 ja lg 3, pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik