Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

taotleb hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 2251,11 krooni, millest põhivõlgnevus on 1125,56 krooni, viivis 1125,55 krooni. Samuti palub hageja esitada kohtul menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks kohtukutse avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, hageja taotles tagaseljaotsust. Kohtuotsuse põhjendused Kostja ning AS vahel .a. sõlmitud Liitumislepingutest nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotles istungil tagaseljaotsust. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 101 lg 1 p 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § lg-le 1 144 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtukulud tuleb välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280,00 krooni. TsMS § 143 p 4 ja § 162 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagimaterjalide ning kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud. TsMS § 173 lg 1 lause 1 järgi asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jookul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.