Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heino-Vello Pihlak
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-06-9422
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank ASi hagiavaldus DV vastu 61 671.10 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu Esindaja: Helmeri Indela Kostja: DV, isikukood *, elukoht märgitud *, tegelikult ei ela seal, asukoht teadmata
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
Hagi rahuldada täies ulatuses. Välja mõista DVlt Balti Investeeringute Grupi Pank ASi kasuks 61 671.10 (kuuskümmend üks tuhat kuusssada seitsekümmend üks krooni ja 10 senti) krooni. Välja mõista DVlt Balti Investeeringute Grupi Pank ASi kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel muutunud sissenõutvaks, alates 18.04.2006.a kuni põhivõla tasumiseni 29,22 % tasumata põhivõla summast aastas. Otsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta DV kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest Pärnu Maakohtule Paide kohtumajas menetluse taastamiseks. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avaliku teatavakstegemisega (väljaandes Ametlikud Teadaanded), võib kaja esitada otsuse avalikult kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kaja esitamisel tuleb põhistada
hagile vastamata ja sellest teatamata jätmist ning lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale kaja ei esitata. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon 2000 krooni. Hagi nõue ja asjaolud Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping, mille alusel on kostja saanud 30000 krooni krediiti intressimääraga 29,22 % aastas. Kostja on tasunud lepingutasu ja ühe makse. Järgmised makse on tasumata. Tehtud on kahel korral kirjalikke meeldetuletusi. On tehtud lepingu ülesütlemise hoiatus. Kuna kostja ikkagi ei asunud tasuma, siis leping on üles öeldud. Hageja nõue koosneb 29 999.06 kroonist kui tagastamata krediidisummast, 3322.30 krooni kui intress, 1 449.93 krooni kui viivis, 5 999.81 kroonist leppetrahvina, 900 kroonist sissenõudmisega seotud kulude katteks ja 20 000 kroonist kahjuhüvitisena. Lisaks nõuab hageja alates 18.04.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivist 29,22 % tagastamata krediidisumaalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukohad
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtule vastamata ja kohtuistungile ilmumata. Kohtukutse toimetati kostjale kätte avalikult TsMS § 317 sätete kohaselt, s.t avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjat on hoiatatud kohtule vastamata jätmise ning mitteilmumise tagajärgedest ja tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel on 22.09.2005.a sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0501499/25st (tl 7-8). Lepingu juurde kuuluvad üldtingimused (tl 11-12). Lepingu kohaselt andis hageja kostjale krediiti 30 000 krooni intressimääraga 29,22 % koos tagastamise kohustusega. Kokkulepitud on samuti intress ja viivise protsent ning kuumakse suurus ja tähtaeg. Kostja ei ole põhinõuet, kõrvalnõudeid ega nende tingimusi vaidlustanud. Hageja on oma kohustuse täitnud, kuid kostja endale võetud kohustust täitnud ei ole. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 koosmõju kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Leppetrahvi tasumise kohustus tuleb lepingu üldtingimuste p-dest 4.3 ja 5.3. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju
hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohutuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu. Käesolevas tsiviilasjas tuleneb kahju saamata jäänud intressist ehk saamata jäänud tulust. Seega tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus 29999.06 krooni, tasumata intress 3322.30 krooni, viivis 1449.93 krooni, leppetrahv 5999.81 krooni, võla kohtuvälise sissenõudmisega seotud kulu 900 krooni ja kohustuse mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju 20000 krooni, mis kokku moodustab 61 671.10 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist alates 18.04.2006.a kuni põhinõude täitmiseni 29,22 % aastas. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud ning asja läbivaatamiskulu (postikulu) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.