Tsiviilasi nr.2-06-10061
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.september 2006.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-10061
Tsiviilasi
AS X hagi A. K.’i vastu lepingujärgse võlgnevuse, summas 9 460.75 krooni, väljamõistmise nõudes. Hageja : AS X Hageja volitatud esindaja : Alari Avamägi Kostja : A. K.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,6 ja §113 ning TsMS §162, §173, §175, §§434-§436, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi A. K.’i vastu täies ulatuses. Välja mõista A. K.’lt liitumislepingu järgne võlgnevus summas üheksa tuhat kolmsada nelikümmend (9 340) krooni 15 senti ja viivis summas ükssada kakskümmend (120) krooni 60 senti ning menetluskuludena riigilõiv summas seitsesada viiskümmend (750) krooni ja esindajakulu summas kaks tuhat (2 000) krooni; AS X kasuks. Asja menetlusega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (06.09.2006.a.).
Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud 14.12.2001.a. sõlmiti poolte vahel liitumisleping nr.4360218, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust /tl.3/. Hageja nõue Hageja esindaja selgitab, et lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning liitumislepingu lahutamatuks lisaks oleva X teenuste kasutamise üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Esindaja kinnitab, et kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved kogumahus 9 340.15 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub esindaja välja mõista kostjalt viivis lepingu rikkumise (maksekohustuste täitmata jätmise) eest summas 120.60 krooni. Menetluskuludena palub esindaja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 750 krooni ja esindajakulu summas 2 000 krooni. Kostja seisukoht hageja nõude osas Kostja vaidleb hagile vastu. Ta avaldab, et ta kaotas oma mobiiltelefoni õhtul baaris olles ning sellelt on kõnesid teinud keegi muu isik. Kostja lisab, et lepingu sõlmimisel seadis ta krediidilimiidiks 800 krooni ning hageja oleks pidanud selle summa ületamisel telefoni välja lülitama. Seega tunnistab kostja hageja nõuet vaid krediidilimiidi (800 krooni) ulatuses.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.3/ ja poolte seletustega (fakti õigeksvõtt = tõend TsMS §231 lg.2 kohaselt) on tõendatud, et 14.12.2001.a. sõlmiti poolte vahel liitumisleping nr.4360218, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul teenuse osutamine) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon
“Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 3.2.2. /tl.8/ ja punkt 5.10 /tl.9/ kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Asja materjalidega /tl.4-6/ ja poolte seletustega on tõendatud, et kostja pole hageja poolt esitatud arveid tasunud nõuetekohaselt. Seega on kostja kohustust rikkunud. Kohus ei loe tõendatuks ja põhjendatuks kostja väiteid selle kohta, et tema telefoni on kasutanud kolmas isik. Lepingu punktid 3.2.7. ja 3.5. sätestavad kliendi (kostja) kohustuse tagama SIM-kaardi turvakoodide konfidentsiaalse säilitamise ja kolmandatele isikutele mittekättesaadavuse ning –näevad ette kostja kohustuse tasuda arved ka juhul, kui ta on võimaldanud SIM-kaardi kasutada kolmandal isikul. Kostja on kohtule kinnitanud, et ei teavitanud hagejat (ega õiguskaitseorganit) mobiiltelefoni kadumisest ega teostanud toiminguid side piiramiseks ja/või lepingu peatamiseks (punkt 3.1.5; 3.1.6.) ega vaidlustanud talle esitatud arveid (punkt 5.14). Seega on kostja jätnud realiseerimata oma sellekohased lepingujärgsed kohustused-õigused, mistõttu ei saa kaasneda hageja vastutust kolmanda isiku poolt telefonsideteenuse kasutamise korral. Täiendavalt märgib kohus, et peab ebaveenvaiks kostja väiteid teenuse ühekordse suuremahulise kasutamise kohta koheselt pärast telefoni kaotamist. Arvetest /tl.4,5/ nähtuvana on kulukaimaks teenuseliigiks kõned teenusenumbritele. Arvestades selle teenuseliigi kasutusperioodi (kahe kuu vältel) ning ajalist kestvust 2004.a. veebruarikuus (üle kuue tunni), on ebareaalne ja –veenev kostja väide, et telefoni kasutati kolmanda isiku poolt koheselt pärast telefoni kaotamist. Samuti ei loe kohus põhjendatuks kostja vastuväiteid hageja kohustuse kohta peatada teenuse osutamine krediidilimiidi ületamisel. Lepingu punktid 4.1.11. ja 4.6.2. sätestavad hageja sellekohase õiguse mitte aga kohustuse; ka annab lepingu punkt 5.6. hagejale õiguse võimaldada lepingus ettenähtust suuremat krediidilimiiti või osutada teenuseid rahaliste piiranguteta. Siit johtuvalt oli hageja õigustatud jätkama kostjale telefonsideteenuse osutamist isegi lepingus fikseeritud krediidilimiidi ületamise korral. VÕS §101 lg.1 p.1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist ja kostjalt lepingujärgse võlgnevuse väljamõistmist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 5.13. /tl.9/, on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja -määrast, kuid soovinud kostjalt vaid 120.60 krooni suuruse summa viivisena väljamõistmist. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tarbitud telekommunikatsiooniteenuste eest võlguolev summa 9 340.15 krooni ja viivis summas 120.60 krooni. Menetluskulud
“Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esindaja on nõudnud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 750 krooni /tl.18/ ja esindajakulu (esinduskokkuleppe p.2 alusel) summas 2 000 krooni /tl.13,14/, väljamõistmist. TsMS §175 lg.1 sätestab kohtu õiguse välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetlusosalise esindaja või nõustaja kulud. Kohus leiab, et hageja poolt taotletav esindajatasu määr on põhjendatud ja mõistlik, sest see vastab asja keerukusastmele ja esindaja poolt eeldatavalt teostatud toimingute mahule. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 750 krooni ja kohtuväliste kuludena esindajakulu summas 2 000 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlusega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda.
A.Kaldma kohtunik 06.09.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.