2-06-8095
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. september 2006. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-06-8095
Tsiviilasi
X hagi Y vastu 37 022,50 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende
-
esindajad
hageja X kostja Y
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt kahekümne päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kohtu teade on kostja emale 26. juunil 2006.a kostjale edastamiseks allkirja vastu kätte antud. 05. juuli 2006.a kirjaga tagastas kostja kohtule hagimaterjalid ja märkis, et kuna kohtu poolt väljastatud teatisel puudub tema allkiri, siis ta ei saa selle eest vastutada. Samuti kostja märkis, et ta elab ja töötab välismaal. Eeltoodust tulenevalt, on leidnud tuvastamist, et kostja on isiklikul teadlik tema vastu esitatud hagist ja tal on olnud võimalik hagimaterjalidega tutvuda. Samas ei ole kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud. Kohus on seisukohal, et antud asjas on võimalik TsMS § 407 lg 1 alusel teha tagaseljaotsus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 ja § 94 on viivisemääraks 9% aastas. Kostja ei ole täitnud endale võetud lepingulisi kohustusi, seega kuulub võlgu olev summa ja viivised kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega X hagi Y vastu nõudes.
37 022,50 krooni
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.