Tsiviilasi nr.2-06-12607
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
04.september 2006.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-12607
Tsiviilasi
AS X hagi E.P. ’i vastu 15 140.13 krooni väljamõistmise nõudes Hageja: AS X Hageja volitatud esindaja : H.P. Kostja: E.P. Kostja esindaja riigi kulul : V.L. Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks
Menetlusosalised
Menetlustoiming
Juhindudes TsMS §150 lg.2 p.1, §173, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463-§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada AS X ja E.P. ’i vahel 23.augustil 2006.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
573,82 (kaks tuhat viissada seitsekümmend kolm krooni ja kaheksakümmend kaks senti) krooni;
Osamakse Makse Osamakse EEK tähtpäev EEK 500,00 15.04.2008 500,00 500,00 15.05.2008 500,00 500,00 15.06.2008 500,00 500,00 15.07.2008 500,00 500,00 15.08.2008 500,00 500,00 15.09.2008 500,00 500,00 15.10.2008 500,00 500,00 15.11.2008 500,00 500,00 15.12.2008 500,00 500,00 15.01.2009 500,00 500,00 15.02.2009 500,00 500,00 15.03.2009 500,00 500,00 15.04.2009 500,00 500,00 15.05.2009 500,00 500,00 15.06.2009 500,00 500,00 15.07.2009 500,00 500,00 15.08.2009 488,95 500,00 Kokku 17 988,95 15.03.2008 500,00
Lõpetada menetlus tsiviilasjas kompromissilepingu kinnitamisega.
nr.2-06-12607,
seoses
Tagastada AS-ile X viimase poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool summat, see on kakssada seitsekümmend viis (275) krooni. Asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja E.P. ’i kanda. Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
Menetluse käik 19.05.2006.a. on kohtule laekunud AS X hagi E.P. i vastu liitumislepingu järgse võlgnevuse ja viiviste, kogusummas 15 140.13 krooni, väljamõistmise nõudes /tl.1-4/. 14.08.2006.a. toimunud eelistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Poolte taotlus 29.08.2006.a. on kohtule laekunud poolte vahel 23.08.2006.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises (kostja poolt nõude õigeksvõtt ja võlgnevuse tasumine maksegraafiku alusel), samuti kohtukulude jaotuses. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele.
Kohus on eelistungil selgitanud pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Pooled on 14.08.2006.a. toimunud eelistungil avaldanud valmisolekut pidada sellekohaseid läbirääkimisi ja lahendamaks vaidlust kokkuleppe teel. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on eelistungil selgitanud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi; enda teadlikkust eelnimetatust, on pooled kinnitanud ka sellekohase allkirjaga kompromissilepingus. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 550 krooni. Seega tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust s.o. 275 krooni. Kompromissilepingus on pooled kokku leppinud, et kohtu määratavad täiendavad kohtukulud kannab kostja. Seega tuleb asja menetlusega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda.
A.Kaldma kohtunik 04.09.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.