Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.aprill 2017, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-17105
Tsiviilasi
Xxxxhagi OÜ Xxxxvastu töö- ja puhkusetasu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2680,58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Vladimir Buldakov (Kentmanni 18-30, 10116 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: Osaühing Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Marina SimhesKazakova (OÜ Simhes Consult, Sõle 41-94, 10321 Tallinn; e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
09.03.2017, avalikul kohtuistungil
Istungil viibinud isikud
Hageja esindaja Vladimir Buldakov ning kostja esindaja Marina Simhes-Kazakova ja nõustaja Marina Vedernikova
Juures viibis
Sekretär Dea Saar
Resolutsioon
Jätta rahuldamata Xxxxhagi OÜ Xxxxvastu töö- ja puhkusetasu väljamõistmiseks.
Lugeda pooltevaheline tööleping lõppenuks 15.06.2015.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Varasem menetlus TVK rahuldas 05.10.2015 otsusega osaliselt hageja nõuded: mõistis välja 2014 detsembrikuu töötasu 355 eurot, 2015 jaanuarikuu töötasu 390 eurot, 2015 veebruarikuu töötasu 390 eurot, 2015 märtsikuu töötasu 390 eurot, 2015 maikuu töötasu 390 eurot ja 2015 juunikuu töötasu 214,50 eurot; 2014 ja 2015 kalendriaastate eest kasutamata põhipuhkuse hüvitise 551,08 eurot; luges töölepingu lõppenuks TLS § 85 lg 1 alusel 31.juulil 2015. Kostja esitas 12.11.2015 kohtule taotluse, kostja kõrvaldas puudused taotluses 30.12.2015. Kostja taotleb, et kohus lahendaks hageja nõuded, mille TVK rahuldas, sh pole kostja nõus töölepingu lõpetamise ajaga. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagi on esitatud nõuetes, milles TVK hageja nõuded rahuldas. Pooled sõlmisid töölepingu 22.10.2013, hageja asus tööle autojuhina, täitis töökohustusi kuni 15.06.2015. 31.juulil 2015 ütles hageja töölepingu korraliselt üles. Kostja jättis tasumata 2014 detsembri töötasu 355 eurot, 2015 jaanuari töötasu 390 eurot, 2015 veebruari töötasu 390 eurot, 2015 märtsi töötasu 390 eurot, 2015 mai töötasu 390 eurot ja 2015 juuni töötasu 11 päeva eest 214,50 eurot , kokku 2129,50 eurot ning 2014 ja 2015 kalendriaastate kasutamata põhipuhkuse hüvitise 551,08 eurot. Hageja ei kasutanud puhkust 2014 ega 2015. 2014 eest oli saada 28 kalendripäeva 2015 eest 12,73 kalendripäeva, kokku 40,73 kalendripäeva. Hüvitis on 551,08 eurot. Kokku taotleb hageja kostjalt 2680,58 euro väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Õige on, et tööleping sõlmiti 22.10.2013 ja töötasu arvestamisel tuleb lähtuda palga alammäärast. Muud hageja väited ei ole õiged. Lepingu ülesütlemise avalduse esitas hageja 15.06.2015 ja ütles lepingu üles samal päeval. Kostja rahuldas avalduse. Tööleping lõppes 15.06.2015, mitte 31.07.2015. Hageja 2014 ja 2015 kasutamata puhkuse artvestus (551,8 eurot) ei ole õige. 2014 aasta eest kasutas hageja puhkust 02.01.2015-11.01.2015, seega 10 päeva ettenähtud 28-st. Tasu kasutatud puhkuse eest on 111,43 eurot (bruto) ja see maksti hagejale 09.02.2015 teiste maksete koosseisus. 2014 eest oli kasutamata 18 puhkusepäeva, mille eest on hüvitise suurus 251,25 eurot. Alates 2015 kuni töölepingu lõpetamiseni on hagejal õigus 14 päevale puhkusele. Hüvitis selle eest on 188,44 eurot. Seega on kasutamata puhkuse hüvitis 439,69 eurot, mitte 551,8 eurot. Kasutamata puhkuse hüvitise sai hageja 30.06.2015 lõpparve koosseisus. Ka teised väljamaksed (päevaraha, avansid lähetuste kulude katteks, töötasu, puhkuseraha) on hagejale tasutud, mida tõendab kostja pangakonto väljavõte. Kokku on hageja saanud perioodil 01.01.2015-30.06.2015 kostjalt töötasu ja puhkusetasu 2959,19 eurot (bruto). Arvestamata aprilli töötasu, mida hageja ei nõue, on hageja saanud 2569,19 eurot. See summa erineb hageja arvestusest (2680,58 eurot) vea võrra puhkusetasu arvestamisel. Kuna töötasu ja puhkusehüvitis tasuti hageja kontole üldsummas teiste maksetega (töölähetuse päevaraha 1811,97 eurot ning avansimaksed lähetuses tekkivate kulude katteks 6551,55 eurot). Avansimaksaetena saadud summade kulutamist on hageja dokumentaalselt tõendanud summas 5308,05 eurot. Saadus 1243,50 euro sihtotstrabelise kasutamise mittetõendamine tingiski hageja kiire töölt lahkumine (15.06.2015 töölepingu ülesütlemine). Perioodil 12.02.2015-30.06.2015 sai hageja töötasu ja puhkuserahana kokku 2514,29 eurot (netosumma 2959,19 eurot). Perioodil 12.02.2015-30.06.2015 sai hageja kostjalt töölähetuse päevaraha 1811,97 eurot, avansimakseid 6551,55 eurot, töötasu ja puhkuseraha kokku 2514,29 eurot, kõik kokku 10 877,81 eurot, mida tõendab kostja pangakonto väljavõte.
Seega on kõik hageja töölepingust ja selle lõpetamisest tulenevad rahalised kohustused kostja täitnud, hagi on alusetu ega kuulu rahuldamisele. Kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtade ja tõenditega, ärakuulanud pooled kohtuistungil, jätab hagi rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja töötas kostja juures autojuhina ja käis töölähetustes; hageja viimane tööpäev oli 15.06.2015 ja keskmise töötasu suurus 390 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on osaliselt saamata töötasu ja puhkusehüvitis või on kostja hagejale nimetatu tasunud töölähetuse kulude koosseisus; kas hageja kasutas 10 päevast puhkust või mitte. Kohus loeb pooltevahelise töölepingu lõppenuks 15.06.2015. Hageja töötamise viimases päevas 15.06.2015 vaidlus puudub. TVK luges lepingu lõppenuks 31.07.2015. Kostja vaidlustas kohtule esitatud taotluses mh töölepingu lõppemise aja (30.12.2015 avaldus, lk 20-22). 2014 ja 2015 kalendriaastate eest kasutamata põhipuhkuse hüvitist nõuab hageja 551,08 eurot. 2014 teenis hageja välja puhkuse 28 kalendripäeva ja 2015 12,73 kalendripäeva. Kokku on hagejal saamata puhkusehüvitis 40,73 kalendripäeva eest. Kostja väitel kasutas hageja puhkust 10 päeva vastavalt oma avaldusele ning kasutamata puhkuse hüvitise sai hageja 30.06.2015 lõpparve koosseisus. Kostja esitas tõendina hageja poolt kirjutatud puhkuse avalduse (lk 294) ja selle tõlke. Avalduses palub hageja võimaldada talle puhkuse alates 02.01.15 kuni 11.01.15. Hageja avalduse alusel on kostja teinud 01.01.2015 käskkirja hageja korralisele puhkusele lubamise kohta alates 02.01. kuni 11.01.2015. Puudub alus lugeda tõeseks hageja väidet, et ta tegelikult puhkust ei kasutanud, mida hageja arvates tõendab tema pangakonto väljavõte, millest nähtub hageja viibimine väidetava puhkuse ajal 07.01.2015 Pihkvas (TVK t lk 23). Asjaolu, et hageja oli 07.01.2015 Pihkvas, ei välista, et hagejal oli samal ajal puhkus, et ta viibiv Pihkvas puhkuse ajal. Pangakonto väljavõttes kajastatud 07.01.2015 kirjest ei saa teha järeldust, et kirje tähendaks hageja tööl (lähetuses) olemist 07.01.2015, mitte puhkusel olemist. Kostja poolt esitatud tõendid hagejale lähetustega seotud kulutuste hüvitamise kohta ei kajasta perioodi 02.01.-11.01.2015. Seega on alusetu hageja nõue saada kasutamata puhkuse hüvitist 10 päeva eest. Ülejäänud puhkusehüvitise maksis kostja hagejale lõpparve koosseisus, mis nähtub kostja poolt hagejale kokku makstu (ülekantu) ja maksmisele kuuluva vahest. Vastavalt 22.10.2013 poolte vahel sõlmitud töölepingule (TVK t lk 14) tuli kostjal maksta hagejale palka üks kord kuus (lepingu p 4.6), mis vastab TLS § 33 lg-s 1 sätestatule. Hageja esitatud kohaselt on tal saamata töötasu 2014 detsembrikuu eest 355 eurot, 2015 jaanuarikuu eest 390 eurot, 2015 veebruarikuu eest 390 eurot, 2015 märtsikuu eest 390 eurot, 2015 maikuu eest 390 eurot ja 2015 juunikuu 11 päeva eest 214,50 eurot, kokku 2129,50 eurot. Kohus leiab, et esitatud tõendite alusel on hageja nõutud töötasu kätte saanud talle kostja poolt tehtud maksete koosseisus. Kostja Danske Banki konto väljavõttest (lk 209-210) nähtub, et kostja on hagejale teinud ülekandeid perioodil 12.01.2015-30.06.2015 selgitustega „AVANS REIS“ ja „REIS“. Asjaolu, et kostja on teinud maksed selgitustega „AVANS REIS“ ja „REIS“, ei tähenda iseenesest, et nimetatud summad ei võiks sisaldada peale hagejale lähetusekulutusteks antud avansi ja lähetuste kulutuste hüvitise muid makseid, sh töötasu. Kostja poolt hagejale töötasu maksmise/mittemaksmise saab kindlaks teha lähtudes kostja poolt tasutu summast ja hüvitatud lähetusekulude (sh avanss) suurusest. Maksu- ja Tolliameti 02.06.2016 tõendist (lk 212) nähtub, et kostja on tasunud hageja eest arvestatud sotsiaalmaksu 2015.a 976,53 eurot. Kostja 19.01.2015 otsusega nr 30 (lk 247) on määratud hüvitada hagejale töölähetuse kulud ja päevarahad perioodi 14.01.2015-17.01.2015 eest 633.44+89.48=722.92 eurot.
Kostja 28.01.2015 otsusega nr 89 (lk 243) on määratud hüvitada hagejale töölähetuse kulud ja päevarahad perioodi 19.01.2015-27.01.2015 eest 1183.47+178.96=1362.43 eurot. Kostja 12.02.2015 otsusega nr 159 (lk 240) on määratud hüvitada hagejale töölähetuse kulud ja päevarahad perioodi 08.02.2015-11.02.2015 eest 755.85+89.48=845.33 eurot. Kostja 23.02.2015 otsusega nr 175 (lk 233) on määratud hüvitada hagejale töölähetuse kulud ja päevarahad perioodi 15.02.2015-20.02.2015 eest 435.61+134.22=569.83 eurot. Kostja 9.03.2015 otsusega nr 271 (lk 226) on määratud hüvitada hagejale töölähetuse kulud ja päevarahad perioodi 28.02.2015-06.03.2015 eest 314.43+156.59=471.02 eurot. Kostja 27.03.2015 otsusega nr 318 (lk 250) on määratud hüvitada hagejale töölähetuse (komandeeringu) kulud ja päevarahad (ööpäeva raha) perioodi 17.03.2015-26.03.2015 eest 124.15+156.59=280.74 eurot. Kostja 7.04.2015 otsusega nr 376 (lk 254) on määratud hüvitada hagejale töölähetuse kulud (komandeeringu) kulud ja päevarahad (ööpäeva raha) perioodi 01.04.2015-03.04.2015 eest 23.07+67.11=90.18 eurot. Kostja 17.04.2015 otsusega nr 426 (lk 257) on määratud hüvitada hagejale töölähetuse kulud (komandeeringu) kulud ja päevarahad (ööpäeva raha) perioodi 08.04.2015-16.04.2015 eest 117.26+201.33=318.59 eurot. Kostja 12.05.2015 otsusega nr 497 (lk 264) on määratud hüvitada hagejale töölähetuse kulud (komandeeringu) kulud ja päevarahad (ööpäeva raha) perioodi 04.05.2015-11.05.2015 eest 24.24+178.96=203.20 eurot. Kostja 25.05.2015 otsusega nr 533 (lk 267) on määratud hüvitada hagejale töölähetuse kulud (komandeeringu) kulud ja päevarahad (ööpäeva raha) perioodi 16.05.2015-22.05.2015 eest 630.35+156.59=786.94 eurot. Kostja 15.06 otsusega nr 640 (lk 274) on määratud hüvitada hagejale töölähetuse kulud (komandeeringu) kulud ja päevarahad (ööpäeva raha) perioodi 26.05.2015-12.06.2015 eest 1066.18+402.66=1468.84 eurot. Koos nimetatud otsustega esitas kostja lähetuste kuludokumendid ja avansiaruanded. Viimastest nähtuvad reiside numbrid, mille kaudu saab kostja pangakonto väljavõttest tuvastada konkreetse reisiga seotud kulude maksmise. Kohtuistungil andis kostja poolt hagejale makstu kohta selgitusi nõustajana kostja raamatupidaja. Selgitused kostja konto väljavõttes (lk 209-210) nähtu kohta on usutavad. Nii loeb kohus tõendatuks hagejale töötasu maksmise 2014 detsembrikuu eest 355 euro suuruses (bruto) 12.01.2015. Töötasu sisaldub makses 445 eurot, millest töötasu on 310,26 eurot (neto) ja lähetuse avanss 134,74 eurot. Analoogselt on seletatav hagejale kostja poolt töötasu maksmine ülejäänud kuude, mille kohta hageja nõude esitas, eest. Tõenditest nähtuvalt oli hagejal õigus saada töölähetustega seotud kulutuste eest vaidlusalusel perioodil 7120,02 eurot, kostja maksis aga hagejale 10 877,81 eurot, seega 3757,79 eurot enam. Pärast töölepingu lõpetamist maksis kostja hagejale 30.06.2015 797 eurot (325+472). Konto väljavõttest nähtuvalt maksis kostja hagejale reisi 8 eest kokku 325 eurot (30.06.2015) ja reisi 9 eest 350, 300 ja 472 eurot (15.05.2015, 210.05.2015, 30.06.2015). Reisi 9 kohta esitas hageja kuludokumendid (lk 265) 24,24 euro suuruses ja päevaraha oli 178,96 eurot, kokku 203,20 eurot, avanss oli avansiaruande kohaselt 786,94 eurot. Kostja kandis hagejale üle 1122 eurot, kuludokumentide ja avansiaruandejärge summa kokku on 990,14 eurot ehk ülekantust väiksem. Kohus ei nõustu hagejaga, et kuludokumendid on ebausaldusväärsed kuna neil puuduvad hageja allkirjad. Puudub alus, mis võimaldaks nõuda kuludokumentide puhul esitaja allkirja. Alusetu on ka hageja kohtuistungil esitatud väide, et ei ole teada, kas kostja esitas kõik kuludokumendid. Sellist väidet hageja enne kohtuistungit ei esitanud. Hageja oma seisukohta ei põhjendanud ega soovinud tõendada. Kokku ületab kostja poolt hagejale enammakstu hageja poolt esitatud nõude suuruse. Seega on hagi alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 133 lg 1 alusel on hagihind 2680,58 eurot.
TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohus lähtub asjaolust, et hagi esitamise võis tingida kostja poolt hagejale töötasu maksmisel selle selgitusse märkimata jätmine. Asjaolu, et kostja maksis hagejale töötasu ja puhkusehüvitise muude maksete (lähetuste kulud) koosseisus võis jätta hagejale mulje, et kostja ei ole talle töötasu maksnud. Ülalmärgitust tulenevalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.