Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

tasumiseni ning menetluskuludena riigilõiv summas kaks tuhat (2 000) krooni, X AS kasuks. Välja mõista M.F. ’ilt ja A.S. ’ilt solidaarselt menetluskuludena asja läbivaatamise kulud summas nelikümmend üheksa (49) krooni 40 senti riigituludesse (AS SEB Eesti Ühispank, a/k 10220034800017, viitenumber 2800049874; saaja : Rahandusministeerium; makse selgitus : „asja läbivaatamise kulud, tsiviilasi nr.2-06-13794“). Asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostjate kanda. Kohtuotsuse ärakiri saata pärast otsuse jõustumist Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele menetluskulude sissenõudmise toimingute teostamiseks.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (23.08.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättetoimetamisest esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvatest põhjustest või esinevad TsMS §415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolud. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud valitsemisala asutus võib saata lahendi riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit vabatahtlikult täitnud 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest.

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 21.12.2005.a. sõlmiti hageja ja kostja M.F. vahel tarbijakrediidi leping, mille alusel hageja andis kostjale krediiti 35 000 krooni, intressimääraga 29,39% krediidisummast aastas. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja hagejale krediidi ja intressi tagastama lepingu lisana vormistatud maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena - alates 21.12.2005.a., lõpliku tagastamistähtajaga 20.07.2009.a.. Lepingu sõlmimisel peeti krediidisummast koheselt kinni lepingu sõlmimise tasu summas 350 krooni. Krediidilepingust tulenevate krediidisaaja (kostja M.F. ) kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 21.12.2005.a. hageja ning kostja A.S. ’i vahel käendusleping, millega kostja A.S. võttis endale kohustuse täita krediidilepingust tulenevad krediidisaaja kohustused juhul, kui viimane jätab need täitmata.

Hageja kinnitab, et kostjad pole lepinguid nõuetekohaselt täitnud, jättes hagejale tasumata kõik graafikujärgsed osamaksed. Hageja märgib, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostjate poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid vaatamata sellele kostjad võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud lepingu erakorraliselt üles ütlema, olles ülesütlemisest eelnevalt kostjaid korduvalt hoiatanud. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt krediidilepingu järgi võlguolev summa 73 988.95 krooni, sealhulgas : krediidivõlgnevus summas 35 000 krooni, intressivõlgnevus summas 5 251.69 krooni, viivis summas 854.75 krooni, leppetrahv summas 7 000 krooni ning kahjuna võla sissenõudmisel hageja poolt kantud kulutused (postikulud jms.) summas 1 300 krooni ja hagejal kostja poolt lepingu rikkumise tõttu saamata jäänud tulu (lepingujärgne intress) summas 24 582.52 krooni. Samuti palub hageja välja mõista kostjatelt viivis määras 29,39% tagastamata krediidisummalt aastas alates 30.05.2006.a. kuni krediidisumma täieliku tagastamiseni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 2 000 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluse käik 01.06.2006.a. väljastas kohus kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjaid hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.27-29/. Kuigi kostjad on menetlusdokumendid kätte saanud vastavalt 06.06.2006.a. /tl.30/ ja 21.07.2006.a. /tl.35/, ei ole nad kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostjad ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et 21.12.2005.a. sõlmiti hageja ja kostja M.F. ’i vahel tarbijakrediidi leping, mille alusel hageja andis kostjale krediiti 35 000 krooni, intressimääraga 29,39% krediidisummast aastas /tl.7-10/. Krediidilepingust tulenevate krediidisaaja (kostja M.F. ) kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 21.12.2005.a.

hageja ning kostja A.S. ’i vahel käendusleping, millega kostja A.S. võttis endale kohustuse täita krediidilepingust tulenevad krediidisaaja kohustused juhul, kui viimane jätab need täitmata /tl.13-14/. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit ja käendus) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja hagejale krediidi ja intressi tagastama lepingu lisana vormistatud maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena alates 21.12.2005.a., lõpliku tagastamistähtajaga 20.07.2009.a. /tl.9-10/. Asja materjalidega /tl.15-22/ on tõendatud, et kostjad pole hagejale intressi ja osamakseid tasunud. Seega on kostjad kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud VÕS §416 alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema /tl.21,22/ ja nõudma kostjatelt krediidi tagastamist ja intresside maksmist. VÕS §401 lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega /tl.15-22/ on tõendatud, et kostjad võlgnevad hagejale tagastamata krediidina 35 000 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma krediidi tagastamist. VÕS §94, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjatelt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (29,39% krediidisummast aastas, tasumisega igakuuliselt koos krediidisumma osamaksega /tl.9/), saades intressivõla suuruseks 5 251.69 krooni /tl.22/. Seega on hageja õigustatud nõudma lepingujärgse intressi tasumist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga („Üldtingimused“ punkt 6.1. /tl.11/) on krediidilepingu kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks seadusega sätestatud määra. VÕS §94 ja §113 lg.1 sätestatust tulenevalt loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub 7% aastas; kui lepinguga on ette nähtud seadusejärgsest viivisemäärast kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Siit johtuvalt kujuneb viivise määraks lepingujärgne intressimäär – 29,39% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades viivise suuruseks 854.75 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist. VÕS §158 annab õiguse tagada kohustuse täitmine leppetrahviga. Lepingu punkt 8 /tl.8/ viitega „Üldtingimuste“ punktile 6.3. /tl.11/ fikseerivad leppetrahvi määraks 20% lepingu ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Hageja on leppetrahvi arvutamisel lähtunud nimetatud määrast ja –tingimustest, saades leppetrahvi suuruseks 7 000 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma lepingujärgse leppetrahvi tasumist. VÕS §115 lg.1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS §128 sätestatu kohaselt on varaliseks kahjuks nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu. Asja materjalidega /tl.23/ on tõendatud, et hageja on kostjatelt võla sissenõudmisel kohtueelses menetluses kandnud kulutusi (posti- ja asjaajamiskulud) summas 1 300 krooni. Kostjad pidanuks lepingu kehtivuse korral tasuma hagejale intressi 29,39% krediidisummast aastas /tl.7-8/, s.o. kogumahus 36 834.21 krooni, kuid kostjad ühtegi

intressimakset teostanud ei ole. Lepingu ülesütlemisel moodustas intressinõue 5 251.69 krooni, mistõttu oleks hageja õigustatud lepingu kostjate poolt kohase täitmise korral saama lepingu ülesütlemisele järgneva perioodi eest intressi 24 582.52 (36834.21-5251.69-7000) krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjate poolt lepingu rikkumisega temal tekkinud kahjude hüvitamist. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostjad on kohustust rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjatelt krediidi tagastamist, intressi tasumist, leppetrahvi ja viivise maksmist ning kahjude hüvitamist. VÕS §113 lg.1 sätestatu võimaldab nõuda viivise maksmist kuni kohustuse kohase täitmiseni. TsMS §367 annab hagejale õiguse esitada viivisenõue selliselt, et taotletakse hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on nõudnud hagi esitamisjärgselt ( alates 30.05.2006.a.) viivise väljamõistmist lepingus ettenähtud intressimääras 29,39% krediidisummalt (35 000) aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise maksmist hagi esitamisjärgsel perioodil kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Käendus VÕS §142 lg.1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise ees. Asja materjalidega /tl.13-14/ on tõendatud, et krediidipingust tulenevate krediidisaaja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 21.12.2005.a. hageja ja kostja A.S. ’i vahel käendusleping, millega kostja A.S. võttis endale kohustuse täita krediidilepingust tulenevad krediidisaaja kohustused juhul, kui viimane jätab need täitmata. Asja menetluses on tuvastatud, et käendaja põhivõlgniku (M.F. ) lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. Seega on kostja käendajana kohustust rikkunud. VÕS §145 lg.1 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu(te) punkt 1. sätestab käendaja solidaarvastutuse, fikseerides käendaja eelnimetatud piiritletud vastutuse 106 834 krooniga /tl.13/. Kuna hageja nõue käendaja vastu ei ületa lepingujärgset vastutuse mahtu, on hageja õigustatud nõudma kostjate suhtes solidaarvastutuse kohaldamist. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista krediidilepingu järgi tasumisele kuuluvad summad kogumahus 73 988.95 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjatelt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 2 000 krooni /tl.25/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjatelt menetluskuludena hageja kasuks solidaarselt välja mõista riigilõiv summas 2 000 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuludena asja läbivaatamise kulud (menetlusdokumendi kättetoimetamise edastamise ja väljastamise kulud (menetluskulude

arvestuslehtede järgselt) summas 49.40 krooni riigituludesse ning jätta asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostjate kanda.

A.Kaldma kohtunik 23.08.2006.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.