Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-06-9837 Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused 24.04.2006.a. esitas SA hagi FIE A.K vastu 57 593,37 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 05. jaanuaril 2004.a SA ja kostja FIE A.K ettevõtlusinkubaatori asuka rendilepingu nr. 15-04, mille alusel hageja andis ja kostja võttis rendile Tallinnas asuvas hoones paikneva ruumi nr. , üldpinnaga 12,2 m2. Hageja ja kostja kinnitasid 05. jaanuari 2004.a aktis ruumide üleandmist ja nende seisukorda. Rendilepingu p. 4 kohaselt rendi- ja ettevõtlusinkubaatori asuka staatusega kaasnevate inkubatsiooniteenuste tasud on toodud hinnakirjas. Hinnakirja kohaselt on ruumide rendil ruutmeetri hind 75 kr/ m2 kuus, millele lisandub käibemaks 18%. Samal päeval, s.o 05. jaanuaril 2004.a sõlmisid hageja ja kostja inkubatsiooniteenuste osutamise lepingu nr. I15-04, mille objektiks oli hageja poolt kostjale erinevate inkubatsiooniteenuste lepingu p-s 1.2. nimetatud teenuste osutamine. Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtlusinkubaatorite asukate staatuse ja ettevõtlusinkubatsiooniteenuste taotlemise hindamiskomisjoni koosoleku protokolli nr. 8 kohaselt võeti vastu ühehäälselt otsus kvalifitseerida kostja inkubaatori asukaks. Hageja täitis kostjaga sõlmitud lepinguid nõuetekohaselt, osutades viimasele kokkulepitud teenuseid ja andis kostja valdusesse rendiruumi. Osutatud teenuste ja renditud ruumi kasutamise eest esitas hageja kostjale tasumiseks arved, millest on kostjal käesoleva hagiavalduse koostamise seisuga hagejale tasumata summas 19 887,71 krooni. Alates 27. jaanuarist 2005.a lõpetas hageja kostjaga rendilepingu ja inkubatsiooniteenuste lepingu ning sai kostjalt ruumide valduse 27. jaanuaril 2005.a. Kostja kinnitas oma võlgnevust hageja ees summas 19 887,71 krooni ning lisaks 2005.a jaanuarikuu tegelike kulude ulatuses. Kostja võttis omale kohustuse tasuda võlgnevus vastavalt maksegraafikule, kuid ei ole siiani hakanud seda täitma. 2005.a jaanuarikuus osutatud teenuste ja ruumi endi eest esitas hageja 31. jaanuaril 2005.a kostjale tasumiseks arve nr. 124 summas 3228,89 krooni. Arve tasumise tähtaeg on saabunud, kuid kostja nimetatud arvet tasunud ei ole. Seega on kostja põhivõlgnevus rendilepingu ja inkubatsiooniteenuste lepingu alusel kokku summas 23 116,60 krooni. Rendilepingu p.10. kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale viivist kuni 0,5% päevas tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seisuga 19. aprill 2006.a on hageja arvete mitteõigeaegsest tasumisest tulenevalt arvestanud rendilepingus kokkulepitud viivist ainult renditasult kokku summas 12 891,61 krooni. Hageja nõuab kostjalt viiviseid eelpoolnimetatud summas. Seega võlgneb kostja hagejale rendilepingu ja inkubatsiooniteenuste lepingu alusel kokku summas 36 008,21 krooni.

2-06-9837 Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 57 593,37 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud (riigilõiv 2 500,00 krooni ja hageja poolt kantud kohtuvälised kulud, s.o hageja esindaja kulud 4 720,00 krooni). Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 26.06.2006.a kostja isale, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 271 järgi kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 272 lg 1 kohaselt on üürileping kohaldatav ka äriruumidele, s.o. ruumile, mida kasutatakse majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 57 593,37 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § lg-le 1 144

2-06-9837 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Arne Kolnes Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.