XxxxOÜ hagi Korteriühistu XXXXvastu 27. juuni 2016 üldkoosoleku otsuse kehtetuks või tühiseks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Hageja juhatuse liige Xxxx(isikukood xxxx, e-post xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ilya Zuev (Grandman Law Firm Advokaadibüroo, e-post [email protected]); Kostja: Korteriühistu XXXX(registrikood xxxx, asukoht xxxx, e-post xxxx); Kostja juhatuse liikmed Xxxx(isikukood xxxx) ja Xxxx (isikukood xxxx).
Asja läbivaatamine
20.03.2017 kohtuistungil osalesid hageja XxxxOÜ juhatuse liige Xxxxning kostja korteriühistu XXXXjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxx
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Määrata kindlaks, et kostjal puuduvad menetluskulud.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Hageja esitas 27.09.2016 Harju Maakohtule hagi kostja vastu korteriühistu 27.06.2016 üldkoosoleku otsuse remondifondi loomise ja 2016 majandusaasta tegevuskava kinnitamise kohta kehtetuks või tühiseks tunnistamiseks. Hagi esitamisel tasus hageja lõivu 300 eurot (t lk 16).
2.Harju Maakohtu 06.10.2016 määrusega võeti hagi menetlusse ja küsiti kostjalt vastust.
3.Kostja vastas hagile 20.11.2016. Hageja esitas 20.12.2016 arvamuse kostja vastusele.
4.Kohtuistung tsiviilasjas toimus 20.03.2017, millest võtsid osa hageja ja kostja seaduslikud esindajad.
5.27.03.2017 esitas hageja menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
6.Hageja palub tunnistada kehtetuks kostja 27.06.2016 üldkoosoleku otsuse remondifondi loomise ja 2016 majandusaasta tegevuskava kinnitamise osas või alternatiivselt tunnistada need otsused tühiseks.
7.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud: -
Tallinnas Xxxxkinnistul asuvad kaks elumaja. Kahekorruselises nn põhimajas, on kuus korteriomanikku. Hoovimaja on samuti kahekorruseline: I korrusel on mitteeluruumid (garaažid), teisel korrusel on korter nr 2, mille omanik on hageja. Hoovimaja mitteeluruumid on ühisomandis, kuid hoovimaja on tervikuna hageja valduses.
-
Hoovimaja on väga halvas, peaaegu avariililises seisundis, põhilised konstruktsioonid vajavad remonti.
-
2002 asutati hoonete haldamiseks korteriühistu. Kostja leiab, et korteriomanikud on tülis, remondifondi rahade jaotamine on ebaõiglane, raha liigub ainult põhihoone remondiks ja hoovimaja remondiks raha ei eraldata.
-
27.06.2016 toimus korteriühistu üldkoosolek. Kinnitati järgmine päevakord: 1)2015 majandusaasta aruande kinnitamine 2) 2016 a. majandusaasta tegevuskavade kinnitamine: a. Hooldus ja haldusküsimused
b. Remondi küsimused 3) Korteriomandite reaalosade ja üldpindade täpsustamise küsimused 4) Lisaküsimused -
Üldkoosoleku otsuse alusel loodi korteriühistu remondifond ning võetud vastu majandusaasta tegevuskava kinnitamine 2016. aastaks. See toimus hageja osavõtuta ja seadust rikkudes.
-
Üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel rikuti järgmisi seaduse nõudeid:
a) Juhatus ei teavitanud hagejat koosoleku toimumisest ja hageja esindaja ei viibinud koosolekul. b) Koosolek oma otsusega lõi remondifondi, igakuise maksega suuruses 0.60 eur/m2 ja kinnitas majandusplaani 2016/2017 aastaks. Korteriühistu juhatus ei esitanud hagejale tutvumiseks 2016 majandusplaani ning 2015 aasta finantsaruannet. Hageja ei osalenud ja ei saanud ka osaleda nende arutelus. Juhatus ei vastanud hageja nõudele näidata majanduslikku plaani ja remondifondi kasutamise reegleid. Juhatus ignoreerib hageja nõudeid. Hagejal on kahtlused, et hoovimaja vajalikud remondi tööd jäid sisse viimata majanduslikku plaani. Sellepärast hageja palub tühistada koosoleku otsuse.
8.Hagiavalduses kinnitab hageja, et ei ole vastu remondifondi loomisele, kuid see vajab arutlemist hageja osavõtul ning peab tema huve arvestama.
9.Hageja arvates on vaidlustatud otsuste vastuvõtmisel rikutud korteriühistuseaduse (KÜS) § 14 lg 1, § 15 lg 2; mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 ja § 241 lg 1.
10.Hageja ei vaidle vastu, et korteri nr 2 omanik vahetus 18.12.2015. Xxxx oli endine omanik ning 18.12.2015 sai uueks omanikuks hageja ja Xxxx on hageja juhatuse liige. Eelmine omanik ja uue omaniku juhatuse liige on sama isik ning kontaktandmed ja e-posti aadress ei muutunud: [email protected].
11.Harju Maakohtus 20.03.2017 toimunud kohtuistungil avaldas hageja järgmist: hagi eesmärgiks on, et korteriühistu määraks õiglased reeglid remondifondi kasutamiseks. Otsused on tühised, sest hageja ei saanud koosolekul osaleda. Hageja märkis, et on koosoleku päevakorraga nõus ja nõustub ka remondifondi loomisega. Hageja ei vaidle vastu ka remondifondi suurusele, kuid leiab, et samaaegselt remondifondi loomisega tuleb määrata ka kindlaks, kuidas kogutud raha kasutatakse. 2015 majandusaasta aruande kinnitamisele vastu ei vaidle.
12.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on 466 eurot (riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 166 eurot). Kostja vastuväited hagile
13.20.11.2016 Harju Maakohtule esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu esitades järgmised vastuväited: -
Üldkoosoleku toimumisest teatas hagejale korteriühistu raamatupidaja 24.06.2016 eposti teel, kes edastas hagejale ka majandusaasta aruande. Selle aruande osas hageja mingisuguseid pretensioone ei esitanud.
-
Korteriühistu juhatus saatis kutsed kaks nädalat enne koosoleku toimumist. Kostja ei teadnud, et alates 22.12.2015 on korteril 2 uus omanik - XxxxOÜ. Kõigile ühistu liikmetele saadeti kutsed e-posti teel. Ühtegi veateadet või infot, et kutse saatmine ebaõnnestus, kostja e-postile ei tulnud. Hiljem on selgunud, et inimliku eksituse tõttu
hageja e-posti aadressi xxxxasemel, sisestus automaatselt aadress xxxx. Seda kostja aga koosoleku läbiviimise ajal ei teadnud. Koosolek toimus seega teadmises, et hageja on kutse kätte saanud. -
Kutses tehti hagejale ettepanek, et korter 2 omanik esitaks omapoolse pakkumise ja nõudmised hoone Xxxxhoone korrastamiseks. Seega kostja soovis, et hageja osaleks. Kuna aga pärast majandusaasta aruande kätte saamist ja enne koosoleku toimumist ei tulnud hagejalt teateid, siis ei osanud korteriühistu arvata, et kutse on jäänud kohale toimetamata.
-
Hageja valdab hoovihoone mitteeluruume (garaaže) omavoliliselt ja ebaseaduslikult. Ühistul puuduvad antud notariaalsed lepingud, et hagejal on üldse õigus antud KÜ-le kuuluvaid mitteeluruume (garaaž) enda kasutuses hoida ja kasutada.
-
Hageja enda varasematel, tungivatel soovidel võeti üldkoosolekul vastu otsus nimetada abifond ümber remondifondiks.
-
Hageja ei ole alates 2012 aastast maksnud ühtegi makset ei abifondi ega remondifondi ega muud sarnast. Tasumata on ka üldelektri eest.
-
Vaidlustatud koosolekul ei ole võetud vastu ühtegi otsust remonttööde kohta 2016 või 2017 aastal. Korteriühistul puuduvad hetkel piisavalt rahalisi vahendeid, et teha suures mahus ja kulukaid remonttöid, mida mõlemad korteriühistule kuuluvad hooned hädasti vajavad. Koosoleku protokollist on näha, et 2017 majandusaastat ei arutatud, ega kinnitatud, sest antud küsimust ei olnud isegi koosoleku päevakorras. Samuti ei ole vastu võetud mitte ühtegi remondialast otsust 2016 majandusaasta kohta.
-
21.11.2016 toimus sama päevakorraga korduskoosolek, millel võeti hageja soovil uuesti arutlusele teda häirivad päevakorra küsimused. Sellel hageja osales. Vaidluse tõttu ei võetud vastu ühtegi otsust.
-
Üldkoosolekul vastuvõetud otsused ei nõua 100% poolt hääletamist. Need on otsused, mille vastuvõtmiseks piisab häälteenamusest.
14.Harju Maakohtus 20.03.2017 kohtuistungil avaldas kostja järgmist: niipea, kui kostja sai teada, et kutse läks valele aadressile ja hageja pole kutset kätte saanud, viidi läbi sama päevakorraga uus koosolek. Seni on abifondi kasutatud ainult avariiolukordade lahendamiseks - tegemist on 100 aastat vana puumajaga, korstnad olid varisemas ja korstnapühkija keeldus sellises seisus korstnaid puhastamast. Samuti oli avarii korras vaja elektrijuhtmed asendada, et vältida põlengut.
15.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
17.TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Asjaolud, mis pooled on kohtu ette toonud ja mille üle puudub vaidlus ning mis kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks, on järgmised: -
Tallinnas Xxxxkinnistul asub 2 elamut, mille haldamiseks on loodud korteriühistu e kostjat lk 7; 12-15). Hageja on korteriühistu liige. Ühistul on kokku 7 liiget.
-
-
-
Hageja valduses on kogu hoovimaja, mille teisel korrusel asub krt 2 ja esimesel korrusel mitteeluruumid – garaažid. Hageja peab oma valdust garaažidele seaduslikuks, kostja peab hageja valdust omavoliliseks (istungi protokoll t lk 52-53). 27.06.2016 toimus kostja üldkoosolek. Hagejale saadeti koosoleku toimumise kohta küll kutse, kuid ekslikult vigasel e-posti aadressil. Seega hageja koosolekul ei osalenud (t lk 9-11; 26-34). 21.11.2016 toimus sama päevakorraga korduskoosolek, millest võttis osa ka hageja (t lk 49-51). Hageja ei ole alates 2012 aastast tasunud ühistule hoolduskulusid ega üldelektri eest (istungi protokoll, t lk 52-53).
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas 27.06.2016 koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa nende otsuste kehtetuks tunnistamise või tühisuse.
19.TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 alusel kohaldab kohus ise seadust vastavalt tsiviilasjas esitatud asjaolude kogumile ja ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16).
20.Kostja 27.06.2016 üldkoosoleku protokolli alusel (t lk 9-11) tuvastab kohus, et kostja 27.06.2016 üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused: 1) Kinnitada 2015 aasta majandusaasta aruanne. 2) Kanda abifondi rahad üle remondifondi alates 01.07.2016. 3) Kinnitada remondifondi makse suuruseks 0,60 eur/m2, prügi 0,10 eur/m2, üldelekter 0,05 eur/m2, hoolduskulud 0,50 ja halduskulud 0,25m2.
21.Kostja 21.11.2016 üldkoosolekul arutati selle protokolli (t lk 49-51) kohaselt samu küsimusi, mis olid päevakorras 27.06.2016 toimunud üldkoosolekul. Protokollist ilmneb, et hageja ei vaielnud vastu otsusele kinnitada 2015 majandusaasta aruanne. Küll aga fikseeriti, et hageja vaidleb vastu remondifondi ümbernimetamisele ja hääletas päevakorrapunkt 2a (2016 majandusaasta tegevuskava – hooldus ja haldusküsimused) vastuvõtmise vastu. Koosolekul otsustati remondifondi raha jagamise kohta järgmist: -
Iga korteriomanik esitab oma remondiettepanekud juhatusele ning neid arutatakse järgmisel üldkoosolekul.
-
Järgmisel koosolekul arutatakse ka korteriomandi reaalosade ja üldpinna täpsustamise küsimusi.
22.Hagiavalduse, 21.11.2016 üldkoosoleku protokolli ja hageja poolt 20.03.2017 kohtuistungil väidetu alusel on vaidlus selles, et hageja ei ole nõus fondide ja kulutuste kehtestamisega nii, et samaaegselt jäetakse määramata, kuidas seda raha kasutatakse tema valduses oleva hoovimaja parendamiseks. Käesolevas tsiviilasjas kohus korteriühistu majandamiskulude kasutamist ei aruta, kuna hageja nõue on esitatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks põhjusel, et hagejat pole koosolekule kutsutud. Vaidlustatud üldkoosolekul ei ole remondifondi kasutamist otsustatud.
23.Kuna hageja on esitanud oma nõuded alternatiivsena ja märkinud esimese nõudena üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise ja alles teise nõudena üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise, siis selgitab kohus, miks ta esmalt analüüsib siiski otsuse tühisuse küsimusi. Nimelt, kui üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, siis ei ole võimalik nende otsuste kehtetuks tunnistamine. Kehtetuks tunnistada saab kehtivat otsust ehk sellist otsust, mis ei ole tühine ehk kehtetu algusest peale. Seega leiab kohus, et hageja esmasena esitatud nõude analüüs on võimalik alles pärast seda, kui kohus on tuvastanud, et otsused ei ole tühised ehk nad on kehtivad, kuni nende kehtetuks tunnistamiseni.
24.Juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav, seejuures korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks saab olla mõni MTÜS §-s 241 (vt ka KÜS § 1 lg 2) sätestatud puudus. MTÜS § 241 lg 1 esimese lause kohaselt on üldkoosoleku otsus muu hulgas tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Lisatingimusi sellise otsuse tühisusele seadus ei sea.
25.Seega üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisel, on sellisel üldkoosolekul vastuvõetud otsus iga juhul tühine.
26.MTÜS § 20 lg 2 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Seega tuleb koosoleku kokkukutsumisel järgida seaduses või põhikirjas ettenähtud korda. Kostja põhikirja p 6.4 kohaselt (t lk 14) tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmeid informeerida. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades. Hageja on tuginenud sellele, et e-kiri koosoleku toimumise kohta saadeti talle valele aadressile. Samas ei ole seaduse ega põhikirja kohaselt juhatusel kohustust üldkoosoleku toimumise kohta e-kiri saata. Piisab, kui selle kohta on avaldatud teade trepikodades. Seega ei ole kohus tuvastanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud sellega, et e-kiri saadeti valele aadressile. Seda, et teadet ei olnud väljas trepikodades, ei ole hageja väitnud ega hagi aluseks seadnud.
27.Järgnevalt kontrollib kohus, kas on alust rahuldada hagi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Sama § lg 2 järgi ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole MTÜS § 24 lg 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud vastavat hagi.
28.Kuna kostja on omaks võtnud, et 27.05.2016 üldkoosolekule jäi hageja ekslikult kutsumata seetõttu, et kutse saadeti valele e-posti aadressile, siis on kostja omaksvõtuga tuvastatud, et hageja ei saanud koosolekul osaleda, sest ta ei teadnud koosoleku läbiviimisest. Kõigile teistele ühistu liikmete saadeti kutse e-posti teel. Kohtu hinnangul ei ole MTÜS § 20 ja § 24 sisu ja mõttega kooskõlas pidada seaduslikuks sellist üldkoosoleku pidamist, mille toimumisest korteriühistu liige ei ole teadlik. Kui kõigile ühistu liikmete osas valitakse üldkoosolekust teatamise viisiks e-posti saatmine, siis tulnuks see saata ka hagejale. Kohus leiab, et hagejale üldkoosoleku kutse mittesaamine on seaduse rikkumine sellises ulatuses, et see toob kaasa otsuse kehtetuks tunnistamise. MTÜS § 18 ja KÜS § 101 kohaselt on ühistu liikme üks peamisi ja põhilisi õigusi üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisel ja hääletusel
osalemine. Selle võimaluse äravõtmine sõltumata sellest, kas kutse saadeti ekslikult valesti või mitte, on oluline seaduse rikkumine.
29.MTÜS § 24 lg 2 kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist aga nõuda vaatamata eelnevale siis, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitatud hagi. Seadusega vastuolus oleva, kehtetuks tunnistatava otsuse kinnitamise võimalus laieneb ka korteriühistute otsustele, sest KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse korteriühistu suhtes KÜS-iga reguleerimata küsimustes MTÜS sätteid (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-99-14 p 12).
30.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 21.11.2016 korraldati sama päevakorraga uus koosolek, millel hageja osales ja hageja vastuväited remondifondi loomise ja majandamiskulude suuruse osas protokolliti. Korteriühistu üldkoosoleku otsusega saab KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõikidele liikmetele kohustuslikult otsustada elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajaliku toimingu tegemist ja majandamiskulude kandmist. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuluks kulutused elamu ja selle ümbruse hooldamiseks ja remondiks ning muuhulgas ka tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-163-13). Seega on remondifondi loomine selle maksete suuruse kehtestamine, prügi, üldelektri ja hooldus ning haldustasude kehtestamine KÜS järgi üldkoosoleku pädevuses ja tegemist on majandamiskuludega KÜS § 151 mõttes. Ainult nendes küsimustes võeti 27.06.2016 üldkoosolekul otsuseid vastu ja ainult nende otsuste vaidlustamiseks on hagi esitatud.
31.MTÜS § 22 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kostja põhikirja p 6.7 sätestab samaselt.
32.21.11.2016 toimunud kordusüldkoosolekul osalesid kõik 7 korteriomandit (t lk 50-51) ja hageja hääletas remondifondi, prügi, üldelektri, hooldus ja halduskulude määramise otsusele vastu. Kuna keegi rohkem vastu ei hääletanud, on otsus vastu võetud ja seega kinnitati 27.06.2016 üldkoosolekul vastu võetud otsust. Seega saab lugeda, et võeti vastu kinnitamise otsus MTÜS § 24 lg 2 mõttes ja hageja nõuet nende otsuste kehtetuks tunnistamiseks ei saa rahuldada.
33.Remondikulude kasutamise osas ei ole otsust vastu võetud ei 27.06.2016 ega ka 21.11.2016 üldkoosolekul.
34.Kui tegemist on kinnitava otsusega MTÜS § 24 lg 2 mõttes, siis tuleb järgmiseks hinnata, kas täidetud on ka viidatud sätte kohaldamise teine eeldus ehk ega kinnitavat otsust ei ole esitatud asjaoludel vaidlustatud.
35.Kohus on 10.04.2017 seisuga kontrollinud Kohtute infosüsteemi andmeid ning tuvastanud, et hageja ei ole esitanud hagi kostja 21.11.2016 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. KÜS § 13 lg 3 sätestatud 3-kuuline tähtaeg otsuste vaidlustamiseks hagi esitamiseks möödus 22.02.2017.
36.Kohus märgib, et ehitise vajalike remonditööde kindlaksmääramiseks on hageja kohtusse pöördunud ja vastav avaldus on ka menetlusse võetud (tsiviilasi nr 2-16-19092). Seega hageja peamine eesmärk käesoleva hagi esitamiseks – et remondifondi kasutataks hageja valduses oleva hoone remontimiseks, on saavutatav viidatud tsiviilasjas. Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlustatud otsusega remondifondi raha kasutamist otsustatud ja remondifondi loomise ja selle
maksete suuruse osas hagejal tegelikult vastuväiteid ei ole nagu hageja ka ise 20.03.2017 toimunud kohtuistungil selgitas.
37.Eeltoodud põhjustel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
39.TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kohtutoimiku materjalide põhjal ei ole kostjal menetluskulusid, seega määrab kohus kindlaks, et kostjal puuduvad hageja poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
40.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.